lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja: Jaak Paju Menetlusest osa võtnud isikud Menetlusalune isik: R.U, ik XXX, elukoht: XXX. Kaitsja: Janno Perv, Consigliori OÜ, Kiisa 8, Tallinn,
lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks rahuldamata. 2. Jätta Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Margus Pihli 02.10.2015 otsus nr 2302,15,012707 R.U karistamises
lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks muutmata ja tühistamata. 3.
lg 1 alusel määratud karistuse, s.o mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 6 kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 6 kuulise tähtaja möödumisel. 4. Vastavalt
sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul juhiluba loovutada Maanteeametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada 1 kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse kuulutamisest, s.o alates 20.11.2015. Kui kassatsioonkaebuse esitamise soovist 7 päeva jooksul ei teatata, jõustub kohtuotsus 28.11.2015. Kassatsiooniõiguse soovist 7 päevase teatamistähtaja jooksul teatamise korral on kassatsiooni esitamise viimane tähtaeg 21.12.2015. Kui kassatsioonkaebuse esitamisest teatamise järgselt kassatsiooni ei esitata, jõustub kohtuotsus 22.12.2015. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja Margus Pihli 02.10.2015 otsusega nr 2302,15,012707 karistati R.U
lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks selles, et menetlusalune isik 12.08.2015 kell 10.54 Tulika tn ja Tulika põik tn ristmikul juhtis mootorsõidukit, sõitis "Anna teed" LM 221 märgi alt ette ja ei andnud teed sõidueesõigusega teel liikunud sõidukile, mille tagajärjel toimus kokkupõrge. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju XXX OÜ-le, OÜ-le XXXja tervisekahjustused XXX. Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik
lg 1 nõudeid ning pani toime
Otsusele esitas menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse, milles märkis alljärgnevat. Menetlusaluse isiku kaitsja leiab, et kohtuväline menetleja on otsust koostades oluliselt rikkunud menetlusnorme, s.t ei ole oma otsust väärteoasjas V™S § 74 kohaselt põhjendanud ega täpsustanud, millistele konkreetsetele tõenditele tuginedes on ta jõudnud järeldusele, et menetlusalune isik on rikkumise toime pannud. Vastupidi, kohtuväline menetleja on tuginenud vääratele, asjasse mittepuutuvatele asjaoludele, mis on viinud õigustühise otsuse koostamiseni. Kohtuväline menetleja on otsuses kirjutanud (kirjapilt otsusest, muutmata) „Menetluse käigus kogutud materjalidega on tõendatud, et menetlusalune isik on toime pannud temale väärteoprotokollis inkrimineeritud Liiklusseaduse nõuete rikkumise. Kohtuvälise menetleja leiab, et väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega s.h sündmuskoha ja sõidukite vaatlusprotokollidega koos nende lisadega, tunnistaja ütlustega ja menetlusaluse isiku enda ütlustega, selle kohta, et tema juhtis mootorsõidukit registreerimismärgiga XXX väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas. "ning „...Sõiduauto Ranault registreerimismärgiga XXX... " V™S § 74 lg 1 punkti 6 kohaselt peab otsus sisaldama väärteo lühikirjeldust, mis peab vastama reaalsetele algandmetele. Kohtuväline menetleja on oma 02.10.2015.a otsuses tuvastanud asjaolu, et liiklusõnnetus on toimunud sõidukite (kirjapilt muutmata) Mazda, registreerimismärgiga XXX ja Ranault, registreerimismärgiga XXX vahel. Menetlusaluse isiku kaitsja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud sõidukid ei oma 12.08.2015.a toimunud liiklusõnnetusega mingit seost! Väärteoprotokollile nr. AB1453469 lisatud sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt on 12.08.2015.a Tulika tänaval toimunud liiklusõnnetuses osalenud sõidukid Mazda 6, registreerimismärgiga XXX ja Renault Master, registreerimismärgiga XXX. Menetlusaluse isiku kaitsja on seisukohal, et kohtuväline menetleja on oluliselt rikkunud menetlusnorme ning seostanud 12.08.2105.a toimunud liiklusõnnetusega sõidukid, mis ei oma antud sündmusega vähimatki seost. Antud menetlusnormide rikkumine on oluline ning antud rikkumist ei ole võimalik enam kõrvaldada, mistõttu tuleb kohtuvälise menetleja poolt 02.10.2015.a koostatud otsus nr. 2302,15,012707 tühistada. 2.
lg 1 nõudeid ja rikkumine on õigesti kvalifitseeritud
Isikut on korduvalt karistatud rahatrahvidega ja isik jätkab liiklusalaste väärtegude toimepanemist. Seega on täiesti põhjendatult kohaldatud järgmist karistust, juhtimisõiguse äravõtmist. Kuivõrd mõlemad sõidukid said raskeid vigastusi ja vigastada sai ka inimene, siis on põhjendatud määrata karistus 6 kuuks. R.U on näidanud, et ta on ohuks teistele liiklejatele ja seetõttu tuleb liiklusest eemaldada. Erinevalt kaitsjast leiab, et varasemate karistuste olemasolu ei ole raskendav asjaolu, vaid isikut iseloomustav asjaolu ning ka Riigikohus on öelnud, et karistuse määramisel tuleb arvestada isiku varasemat käitumist. Kohtuväline menetleja on teinud järelepärimise ja antud vastusest nähtub, et XXXon saanud tervisekahjustuse, kerge vigastuse, rindkere põrutuse. Et isik otsustas tulemusi ootamata haiglast ära minna, ei tähenda, et vigastusi ei saanud. Teatis on täpsem kui digiloo väljatrükk. Kaitsjal on õigus selles osas, et otsuse põhistavas osas on kohtuväline menetleja eksinud sõidukite numbritega. Kuid isikule on süüdistus esitatud õigesti, väärteoprotokollis on märgitud õige sõiduk, toimumise koht, aeg. Selline eksimus ei tohiks kaasa tuua otsuse tühistamist, sest rikkumine on leidnud täielikku tõendamist. Seetõttu puudub kaebuse rahuldamiseks alus ja palutakse jätta otsus muutmata. Maakohtu seisukoht Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, kuulanud ära isikuliste tõendiallikate selgitused ning kohtuvälise menetleja esindaja ja kaitsja seisukohad ning kontrollinud väärteoasja materjale, asub alljärgnevale seisukohale. Tulenevalt asjaolust, et V™S § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse 6 tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama V™S § 133 loetletud küsimused. V™S § 133 kohaselt peab kohus seega välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele V™S § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt
lg-s 1 ettenähtud süüteo toimepanemist.
lg 1 sätestab vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.
lg 1 sõnastusest lähtuvalt tuleb seega sedastada mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine ning seejärel koosseisutunnusena varalise kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustuse tekitamine.
p 32 kohaselt loetakse liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Väärteotoimikus olevas sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt on vaadeldud nii sündmuskohta, kui mõlemat kannatada saanud sõidukit (tl 4-19) ning mõlemal sõidukil on sedastatavad ulatuslikud kahjustused. Taolisest asjaolust saab järeldada, et OÜ-le XXXkuuluv sõiduk Renault Master registreerimismärgiga XXX sai küllaltki suuri kahjustusi ehk tuvastamist on leidnud OÜ-le XXXvaralise kahju tekkimine ja sõiduk vajab ulatuslikku taastamisremonti. Sõidukil Mazda 6 registreerimismärgiga XXX on sedastatavad ulatuslikud vigastused sõiduki esiosal ja ka see sõiduk vajab ulatuslikku taastamisremonti. Kuivõrd sõiduk kuulub XXX OÜle, siis on varaline kahju tekkinud ka XXX OÜ-le. Seega on tuvastamist leidnud, et varalise kahju tekkimine kahele isikule. Puutuvalt HXXXtervisekahjustustesse, siis on kohtule esitatud erineva sisuga tõendid. Kaebuse lisana on kohtule esitatud ambulatoorne epikriis, mis on väljatrükk patsiendiportaalist. Nimetatud epikriisi kohaselt on on XXX12.08.2015 ise tulnud haiglasse ning anamneesi kohaselt on patsient omal soovil EMOst lahkunud kuna mees tuli järele ja ei soovi enam oodata analüüside vastuseid ja uuringuid. Väljatrükis ei ole märgitud ei diagnoosi ega haiguse kulgu, samuti võimalikku ravi. Nimetatud väljatrükist ei nähtu haiglasse pöördumise põhjust ega muid asjaolusid. Seejuures nähtub väljatrükist, et XXXtuli haiglasse ise, kuigi nii XXXkui ka tunnistajate ütlustest tulenevalt viis teda haiglasse kiirabi. Seega on väljatrükis sisalduvad andmed haiglasse saabumise kohta vastuolus teiste tõenditega ja muud andmed ei sisalda mingit informatsiooni tõendamiseseme asjaolude kohta. Seega on tegemist tõendiga, mis ei anna informatsiooni asjaolu esinemise või puudumise kohta, mistõttu on tegemist kõlbmatu tõendiga ja see tõend tuleb tõendikogumist välja jätta. Seevastu väärteotoimikus leiduvast teatisest (tl 27) nähtub, et liiklusõnnetuses kannatada saanud isik on saabunud haigla Mustamäe korpusesse ning teatise kohaselt on liiklusõnnetuse toimumise ajaks 12.08.2015 kell 10.45. Liiklusõnnetuse toimumise kohana on märgitud: avarii Tulika – Tulika põik ristmikul, sõitsid teisele autole küljelt sisse. Liiklusõnnetuses kannatada saanud isikuna on märgitud XXX, kelle isikuandmed riimuvad eelmärgitud ambulatoorses episkriisi märgitud isikuandmetega ja tunnistaja XXXkinnitas kohtuistungil andmete õigsust. Kannatanu vigastusena on märgitud rindkere põrutus ja seda on hinnatud kerge raskusastmega vigastusena. Ravi määratluse osas on märgitud, et on osutatud esmaabi. Seega on teatises 7 märgitud ära liiklusõnnetuse toimumise aeg ja koht ning seejuures ka liiklusõnnetuse põhjus: sõitsid teisele autole küljelt sisse. Kohus leiab, et sellise põhjenduse sai anda ainult kannatada saanud isik ise, so XXX, kuivõrd haiglale tehtud järelepärimises ei ole liiklusõnnetuse põhjust märgitud. Samas kattub teatisesse märgitud põhjus liiklusõnnetuse asjaoludega. Arvestades seega väärteotoimikus leiduvas teatises märgitud andmeid vigastuse olemasolu ja raskusastme kohta leiab kohus, et vaidlusalune teatis on tõendina arvestatav ning selle tõendi alusel on tuvastatud ka kerge raskusastmega tervisekahjustuste tekkimine XXXl. Seega on tuvastatud, et sõidukite kokkupõrke tagajärjel on tekkinud varaline kahju kahele isikule ja vigastada on saanud üks inimene, mistõttu on tegemist ka liiklusõnnetusega
Selleks, et tuvastada isiku süü
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises, tuleb tuvastada mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine ning ühe liiklusõnnetuse osapoole vastutuse küsimust ei saa lahendada teise osapoole käitumist arvestamata. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja XXXütluste kohaselt sõitis ta mööda Tulika tänavat teisel sõidrajal suunaga Sõle tänava poole ning paremal pool esimesel sõidurajal peatuses seisva trolli eest sõitis talle paremalt poolt ootamatult ette teine sõiduk. Kokkupõrke vältimiseks tõmbas ta rooli vasakule, kuid sellest kokkupõrke ärahoidmiseks ei piisanud. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt oli ta trolliga peatuses ja paremalt poolt kõrvaltänavalt sõitis välja Mazda ning soovis teha vasakpööret, mille ohutuses veendumiseks vaatas Mazda juht ilmselt paremale ja ootas ning tunnistaja vaatas vasakusse tahavaatepeeglisse ning nägi teisel rajal liikumas mikrobussi, millega Mazda kokku põrkas. Tunnistaja XXX asus seisukohale, et troll varjas Mazda juhi vaatevälja. Tunnistaja XXXsõnade kohaselt tahtsid nad teha vasakpööret Tulika tänavale ja vaatasid paremale ja vasakule, kuid mikrobuss sõitis nende auto esiosale sisse. Samasuguseid ütlusi andis ka menetlusalune isik. Seejuures on menetlusalune isik väitnud, et mikrobuss sõitis otsa seisvale autole. Ka kaitsja leidis, et sõidukite vigastused viitavad sellele, et mikrobussi juht XXXpidi nägema Mazda esiosa ja ei olnud piisavalt tähelepanelik ning sõitis Mazdale otsa. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku ja tunnistaja XXXütlused ei riimu teiste tunnistajate ütlustega ega ka sündmuskohal tuvastatud asjaoludega, sh sõidukite vigastustega. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt asub Tulika põigu tänava sõidutee telgjoon bussipeatuse postist 17,7 meetri kaugusel. Kui arvestada seda, et troll peatus esiosaga peatuse posti kohal, siis jäi Mazda Tulika põigust välja sõites trolli esiosast mitte rohkem kui 18 meetri kaugusele. Seega ei saanud Mazda jääda 25 kuni 50 meetri kaugusele trollist nagu väitis R.U, vaid oluliselt lähemale. Kui aga trolli esiosa oli peatuse postist Tulika põigu poole, siis oli Mazda ja trolli vaheline kaugus veelgi väiksem. Kui arvestada sedagi, et sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde lisatud fotode kohaselt on peatuses reklaamiga kaetud külgseinaga ootepaviljon, siis vasakpoolse nähtavuse varjasid nii seisev troll, mille laius on üle kahe meetri, kui ka läbipaistmatu seinaga ootepaviljon ning Tulika põigust välja sõites igasugune vaateväli vasakule puudus. Seega selleks, et tekiks nähtavus vasakule poole, peaks Tulika põigust Tulika tänavale välja sõites seisva trolli eest läbi sõitma teisele sõidurajale, sest Tulika põigu ja Tulika tänava ristmiku mõttelise joone juurest piki Tulika tänavat igasugune nähtavus vasakule puudub nii peatuses seisva trolli kui ka ootepaviljoni seina tõttu. Taoliselt välja sõites aga ei saa veenduda manöövri ohutuses, kuivõrd vasakult poolt tulijaid ei ole võimalik näha. Seega selleks, et veenduda manöövri ohutuses peab laskma trollil ära sõita. Antud juhul aga sõitis menetlusalune isik oma väidete kohaselt trolli ette ja vaatas mõlemale poole, kuid mikrobuss sõitis tema juhitud sõiduki esiosale otsa. Kohus leiab, et menetlusalune isik ei saanud XXXjuhitud sõidukit näha, kuna selle varjas troll ning XXXei saanud samuti näha seda, et menetlusaluse isiku väidetavalt peatunud sõiduk seisis trolli ees. Isegi kui XXXoleks saanud märgata trolli tagant väidetavalt paistnud sõiduki esiosa, ei oleks ta saanud eeldada, et keegi taolisel viisil, manöövri ohutuses veendumata vasakpööret tegema hakkab. Kui aga vaadata sündmuskohal leiduvat rehvi lohisemise jälge ja selle suunda ning sõidukite vigastusi, siis saab tulla järeldusele, et need riimuvad tunnistaja XXXütlustega selle kohta, et Mazda ilmus trolli eest tema jaks ootamatult ja et Mazda sõitis tema juhitud sõidukile külje pealt otsa. Seda, et Mazda sõitis küljelt otsa Renaultile, kinnitas ka tunnistaja T.Vihrova. Juhul, kui XXXoleks sõitnud otsa trolli ees peatunud Mazdale, oleks vigastada saanud 8 Renaulti parem esinurk ja Mazda vasak esinurk ning Mazda oleks löögist paiskunud esimesele sõidurajale trolli ette esiosaga Sõle tänava poole ning Renault oleks liikunud edasi Sõle tänava poole. Antud juhul on sündmuskohal rehvi lohisemise jälg, mis on tekkinud Renautli paremast esirattast ja vigastustest nähtuvalt algavad Renaulti vigastused paremast esirattast ja selle kohalt parempoolselt tiivalt ning vigastused jätkuvad parempoolsel esiuksel ja küljeuksel. Seega oli Mazda esimene kokkupuute koht Renaultiga Renaulti parem esiratas ja parem esitiib parema esiratta kohal, kuid põrkeraud on kogu ulatuses terve. Sellest tulenevalt ei ole Renault otsa sõitnud Mazdale, vaid Mazda on küljelt otsa sõitnud Renaultile, mille tulemusena on Renault paiskunud vasakule ja Renaulti esiosast kergem tagaosa on löögist paiskunud veelgi rohkem vasakule üle telgjoone. Renaulti uste vigastused ja Mazda esiosa vigastused näitavad üheselt seda, et Renaulti küljeuks on deformeerunud ja Renaulti edasi liikudes kaasa viinud Mazda esiosa detailid, viies samaaegselt kaasa ka Mazda, mis on paiskunud paremale ja peatunud teisel sõidurajal. Seega oli Mazda liikumises ja menetlusaluse isiku ning tunnistaja XXXütlused seisvale Mazdale otsasõidu kohta ei vasta tõele ja on vastuolus teiste kogutud tõenditega. Seega on üheselt tuvastatud, et menetlusaluse isiku juhitud sõiduk sõitis otsa XXXjuhitud sõidukile Renault. Menetlusalune isik on leidnud, et kuna tema viibis juba peateel, siis oli ta liiklusmärgi 221 mõjualast väljas. Kohus peab vajalikuks märkida, et Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määrusega nr 12 kehtestatud Liiklusmärkide ja teemärgite tähendused ning nõuded fooridele § 7 p 3 kohaselt märk 221 Anna teed kohustab juhti andma teed lõikuval teel või sõidueesõigusega teel sõitvale juhile. Seega isegi siis, kui kõrvalteelt tulija on kasvõi osaliselt lõikuvale teele välja sõitnud, peab ta sellele vaatamata teed andma lõikuval teel või sõidueesõigusega teel sõitvale juhile. Sõidueesõigusega teel liikuvaks sõidukiks saab lugeda aga sõidukit, mis sellel teel liigub, mitte sõidukit, mis hakkab sellele teele pööret tegema ega ole seda ohutult lõpetanud. Kohtuistungil üle kuulatud menetlusaluse isiku ja tunnistajate ütlustest nähtuvalt sõitis menetlusalune isik Tulika tänavale välja Tulika põigust ning sündmuskoha vaatlusprotokollist ning selle juurde kuuluvatest fotodest nähtuvalt paikneb Tulika põigus paremal pool enne ristmikku asuva tänavavalgustusposti küljes liiklusmärk 221 – Anna teed. Seega ei ole vaidlust ei liiklusmärgi olemasolus ega selle tähenduses. Menetlusalune isik on asunud seisukohale, et ta ei viibinud enam liiklusmärgi 221 mõjualas, kuivõrd asus juba peateel. Väärteoasjas leiduvast sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt on Tulika tänava kaherajalise sõidutee laiuseks suunaga Sõle tänava poole mõõdetud 6,4 meetrit ning kuna sõiduradasid eraldav teemärgistus on valdavalt kulunud ja seetõttu ei ole radade laiust eraldi mõõdetud, siis tuleks asuda seisukohale, et kummagi pärisuunalise sõiduraja laius on pool sõidutee laiusest, so 3,2 meetrit. Teadupärast on sõiduki Mazda 6 pikkus üle 4,5 meetri, universaalkerega sõiduki Mazda 6 pikkus on 4,8 meetrit. Seega kui võrrelda seda sõiduki pikkust sõiduraja laiusega, mis on 3,2 meetrit, siis pidi menetlusaluse isiku kirjeldatu kohaselt trolli ees seisev sõiduk olema endiselt osaliselt Tulika põigus, sest kui ta oleks olnud täies ulatuses Tulika tänaval, oleks teisest sõidurajast vaba olnud vaid 1,6 meetrit ja Renaulti juht oleks saanud seda sõidukit märgata. Tunnistaja XXXütluste kohaselt nägi ta sõidukit alles vahetult enne kokkupõrget ja võttis vasakule. Kuna aga menetlusaluse isiku juhitud sõiduk sõitis Renaultile küljelt sisse, siis sai menetlusaluse isiku juhitud sõiduk olla täies ulatuses peateel alles kokkupõrke ajal, mitte varem. Seega ei saa Mazda 6 asukohta lugeda peateel olevaks ja liikuvaks sõidukiks, kuivõrd Mazda 6 alles hakkas sõitma peateele eesmärgiga sooritada vasakpööret. Kui võrrelda liiklusmärgi 221 tähendust
sätetega, siis ka § 57 lg 1 kohaselt peab kõrvalteel sõitev juht andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed või sõidueesõigusega teed, sõltumata tema sõidusuunast ning sama paragrahvi lõike 3 kohaselt üherajaliselt teelt mitmerajalisele teele sõitmisel peab juht andma teed mitmerajalisel teel sõitvale juhile. Seega nii liiklusmärk 221 kui ka
Kohus on väärteoasjas kontrollitud tõenditest tulenevalt seisukohal, et menetlusalune isik rikkus liiklusmärgiga 221 sätestatud tee andmise kohustust, mis on otseses põhjuslikus seoses toimunud liiklusõnnetusega. Seega rikkus 9 menetlusalune isik
lg 1 kohustust, mille kohaselt peab liikleja tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest, antud juhul liiklusmärgi 221 Anna teed nõuetest. Seega pani menetlusalune isik toime
Puutuvalt teise liiklusõnnetuses osalenud juhi käitumisse peab kohus vajalikuks märkida, et tunnistaja XXXliikus mööda Tulika tänavat teisel pärisuunalisel sõidurajal, mis oli peatee ning XXXpuudus igasugune liiklusseadusest tulenev kohustus anda teed kõrvalteelt ootamatult, manöövri ohutuses veendumata ja liiklusnõudeid eiravale menetlusalusele isikule. Menetlusalune isik on väitnud, et XXXületas sõidukit juhtides lubatud suurimat sõidukiirust. Kohus asub seisukohale, et tegemist on tõendamata väitega, kuivõrd menetlusalune isik ei ole väite tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit. Seega tuleb see väide kui tõendamata väide kõrvale jätta. Kohus leiab, et isegi juhul, kui XXXoleks lubatud suurimat sõidukiirust ületanud, ei muudaks see olematuks menetlusaluse isiku tee andmise kohustust, kuivõrd ka sellisel juhul puuduks XXXkäitumises põhjuslik seos menetlusaluse isiku süül toimunud liiklusõnnetusega. Küll võib asuda seisukohale, et juhul, kui XXXoleks sõitnud 10 km/h võrra kiiremini, oleks ta suutnud kokkupõrget vältida, sest ta oleks jõudnud enne menetlusaluse isiku tehtud vasakpööret trollist mööduda ja menetlusalune isik oleks otsa sõitnud järgmisele sõidukile. Kohus leiab, et tunnistaja XXXkäitumises ei sisaldu liiklusseaduse nõuete rikkumist ning XXXoli õigus eeldada, et ka teised liiklejad järgivad liiklusseaduse nõudeid. Seega puuduvad väärteoasjas V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud V™S § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle teo on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna kohtuliku menetlusega on tuvastatud menetlusaluse isiku süü temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja menetlusaluse isiku käitumises sisalduvad temale inkrimineeritud väärteo koosseisutunnused, on see väärtegu õigesti kvalifitseeritud
Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Margus Pihl, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik V™S § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning kuivõrd tegemist on politseiametnikuga, siis V™S § 10 lg 3 1 mõttes on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Puutuvalt väärteomenetlusõiguse järgimisse kohtuvälise menetleja poolt on kaebuses esitatud rida etteheiteid ning leitud, et kohtuväline menetleja on otsust koostades oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust. Kaebuses on leitud, et vastavalt V™S § 74 lg 1 p 6 kohaselt peab otsus sisaldama väärteo lühikirjeldust, mis peab vastama reaalsetele algandmetel, kuid otsuses on märgitud sõidukid, millised ei oma liiklusõnnetusega mingit seost. Kohus leiab, et esitatud etteheide on alusetu. Väärteoprotokollis on väärteo lühikirjeldusena märgitud: „Juhtis mootorsõidukit, sõitis anna teed LM 221 märgi alt ette ja ei andnud teed sõidueesõigusega teel liikunud sõidukile, mille tagajärjel toimus kokkupõrge. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju XXX OÜle, OÜ XXX, tervisekahjustused XXX“. Vaidlustatud otsuse väärteo lühikirjeldus vastab sõna-sõnalt väärteoprotokollis märgitud väärteo lühikirjeldusele. Seega ei ole kohtuväline menetleja otsust koostades väljunud väärteoprotokolli piirest ning otsus vastab V™S § 74 lg 1 p 6 nõudele. Mis puudutab otsuse kirjeldavas osas märgitud väärteo asjaolusid, siis on tõepoolest liiklusõnnetuses osalenud Mazda 6 registreerimismärgi tähes ja Renaulti registreerimismärgi numbrikombinatsioonis vead, kuid käesolevas väärteomenetluses ei ole tõendamisesemeks mitte sõidukite registreerimismärgid, vaid menetlusaluse isiku kui juhi käitumine. Seega ei ole tegemist menetlusnormi rikkumisega ja otsuses leidvad trükivead ei mõjuta otsuse sisu. Lisaks sellele on kaebuses märgitud, et otsus peab olema põhistatud ja otsusest peab nähtuma, millised asjaolud on kohtuvälise menetleja poolt loetud tõendatuks ja millistele konkreetsetele tõenditele on kohtuväline menetleja otsuse tegemisel tuginenud ning põhistamata jätmine on oluline menetlusnormi rikkumine. Kohus leiab, et taoline väide on asjakohatu. Kohtuvälise 10 menetleja otsus on üheselt arusaadava sisuga ning tegemist on lihtsa liiklussituatsiooniga, mille kirjeldamiseks mitmel leheküljel puudub vajadus. Kuigi otsus on suhteliselt lühike, loeb kohus seda piisavalt motiveerituks ning viited tõenditele on üheselt arusaadavad ning kontrollitavad väärteotoimikust. Lisaks sellele leitakse kaebuses, et vastavalt VTMS § 74 lg 1 p 8 sätetele peab otsuses olema vastulauses esitatu mittearvestamise põhjendus, kuid otsuses ei ole põhjendatud menetlusaluse isiku poolt esitatud vastulauses toodud asjaolude arvestamata jätmist. Kohus leiab, et kuna otsuses on üheselt märgitud, et kohtuväline menetleja on asunud seisukohale, et liiklusõnnetuse põhjustas menetlusalune isik, siis puudub vajadus seda uuesti märkida vastulause põhjenduste mittearvestamise põhjendusena. Vaidlusaluses vastulauses on esitatud menetlusaluse isiku ütlused ja tunnistaja XXXütlused, mille kohaselt soovis menetlusalune isik teha pööret Kopli poole. Taolised ütlused on vastuolus kõigi teiste tõenditega, sest Kopli poole sõitmiseks pidanuks menetlusalune isik tegema parempöörde ja kui arvestada väidet, et menetlusaluse isiku juhitud sõiduk oli juba Tulika tänaval, pidanuks sellisel juhul XXXsõitma menetlusaluse isiku juhitud sõidukile otsa hoopis tagant. Need vastulauses esitatud ütlused on kardinaalses vastuolus kohtuistungil antud selgitustega pöörde tegemise kohta. Sündmuskoha vaatlusprotokoll aga annab hoopis teistsugust informatsiooni. Lisaks sellele on tsiteeritud teiste tunnistajate ütlusi ja sündmuskoha vaatlusprotokollist tehtud järeldusi, et XXXsõiduk liikus lubatust kiiremini. Taolised väited on tõendamata väited ning nendele ei saanud tugineda. Lisaks sellele on tehtud järeldusi külglibisemise kohta, mis ei tulene ühestki tõendist. Taolise sisuga vastulausele on kohtuvälisel menetlejal oma otsuses väga raske vastust anda, sest vastulauses on antud kogutud tõenditele teistsugust hinnangut, lähtudes seejuures oletustest ja tõendamata väidetest. Kohtuväline menetleja ei saa aga otsust vastulauses esitatud oletustele rajada. Kui veel arvestada seda, et vastulauses taotletakse väärteoprotokolli tühistamist, millist menetlustoimingut väärteomenetlus üldse ette ei näe, siis ei saagi kohtuväline menetleja sellise vastulause mittearvestamise kohta kuidagi otsuses põhjendust kirjutada. Ainus võimalus oleks otsuses märkida, et kohtuväline menetleja ei saa vastulauses esitatud taotlust väärteoprotokolli tühistamiseks rahuldada, sest kohtuväline menetleja ei saa teha teadvalt ebaseaduslikku lahendit ega väljuda kohtuvälisele menetlejale V™S § 73 alusel antud pädevuse piiridest. Peale eelmärgitu on kaebuses ette heidetud, et kuigi otsuses on märgitud, et raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud, siis on otsuses märgitud, et varasemalt on menetlusalune isik toimepannud liiklusalaseid õigusrikkumisi, mille eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada õiguskuulekalt käituma. Selline süstemaatiline käitumine näitab isiku suhtumist liikluses ohutuse tagamisse. Tulenevalt eeltoodust, õiguskorra kaitsmise huvides ning eesmärgiga mõjutada isikut edaspidi liikluses seaduskuulekalt, hoolsalt ja tähelepanelikult käituma, leiab kohtuväline menetleja, et antud juhul on põhjendatud ja eesmärgipärane põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Kaebuses on leitud, et arvestades otsuse eelmärgitud sisu, siis saab teha järelduse, et vaatamata otsuses viidatud raskendavate asjaolude puudumisele on kohtuväline menetleja siiski otsuse lõpposas arvestanud eelkõige KarS § 56 lg 1 sättega ja karistuse määramisel rakendanud ühte alust (raskendav asjaolu KarS § 58 mõistes) ning sellest tulenevalt määranud menetlusalusele isikule põhikaristusena maksimaalse karistuse. Samas on jäetud viitamata millisele KarS § 58 sätestatud punktile on kohtuväline menetleja tuginenud. Kohus leiab, et taolised väited on asjakohatud ja otsitud ning kantud eesmärgist leida mõni viga, et saada alus otsuse vaidlustamiseks. KarS § 56 lg 1 kohaselt arvestatakse karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt muuhulgas ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning seda on kohtuväline menetleja ka oma otsuses põhjendanud eelmärgitud otsuse osaga, millist kaebuses tsiteeriti. Kohtuväline menetleja on leidnud, et kuna varasemad karistused ei ole suutnud menetlusalust isikut mõjutada, siis tuleb kohaldada teiseliigilist karistust. Mingit puutumust raskendavate asjaoludega sellisel otsuse põhjendusel ei ole ja kaebuse koostaja pidanuks sellest ka aru saama. Mis puudutab väiteid XXX l tervisekahjustuse puudumise kohta, siis saab tulla ühesele järeldusele, et kaebuse esitaja ei ole pärast otsuse tegemist vaevunud tutvuma väärteotoimikuga ning on esitanud väiteid, mis ei vasta kogutud tõenditele. Kaebuse esitajal 11 on õigus esitada kaebuse lisana tõendeid, kuid nende tõendite esitamine ei saa tõendada kohtuvälises menetluses tõendite kogumata jätmist. Kaebuse lisana märgitud ambulatoorse epikriisi tõendusliku väärtuse kohta on kohus andnud seisukoha juba ülalpool ega hakka seda kordama. Kohtu arvates ei ole ka see kaebuse etteheide hinnatav väärteomenetlusõiguse rikkumisena. Vaatamata kohtule esitatud kaebuses leiduvatele arvukatele viidetele väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise kohta ei tuvastanud kohus kohtuvälises menetluses väärteomenetlusõiguse rikkumist, veel vähem olulist rikkumist (§ 133 p 6). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut
lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Seega on
lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest menetlusalust isikut karistatud kohtuvälise menetleja poolt põhikaristusega ettenähtud sanktsiooni maksimummääras. Seega menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (§ 133 p 7) ning süü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks V™S § 30 alusel (§ 133 p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks V™S § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10). Süüteo asjaoludest ja menetlusaluse isiku ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et tegemist on vähemalt kaudse tahtlusega toime pandud süüteoga, sest menetlusalune isik mootorsõiduki juhina ja liiklusseaduse nõudeid teadva isikuna oleks pidanud enne peateele sõitmist täielikult veenuma selle ohutuses, kuid antud juhul, vaatamata liiklusmärgist tulenevale tee andmise kohustusele ja peatuses seisvast trollist tekkinud liiklussituatsioonile ja sellest tulenevale piiratud nähtavusele seda ei teinud. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 1 nõudeid ning pani toime
Karistuse määramine
lg 1 näeb põhikaristusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni 6 kuuni ning lõike 2 kohaselt võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuust kuni 3 kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut
S § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Märkida tuleb ka seda, et kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Hinnates R.U süü suurust talle inkrimineeritava süüteo toimepanemisel leiab kohus, et
lg 1 sätestatud väärteo puhul on süü hinnatav üle keskmise suurena, kuivõrd tegemist on
lg 1 sätestatud kahe alternatiivse tagajärjega, s.o varalise kahju tekitamisega kahele isikule ja kergete tervisekahjustuste tekitamisega ühele isikule. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 12 Seega arvestades menetlusaluse isiku üle keskmist süüd ja kergendavate asjaolude puudumist, tuleb asuda seisukohale, et kohtuvälisel menetlejal oli küllaldane alus määrata karistus üle ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võib ka keskmise süü korral mõista karistuse keskmist määra ületavas määras kui on vaja süüdlases kinnistada keelunormi kehtivust. Seega kui isikut on varem samaliigiliste süütegude toimepanemise eest karistatud ja kohaldatud karistused ei ole sundinud isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest, siis võib ka keskmise süü korral määrata/mõista karistuse üle ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Väärteoasjas leiduvast karistusregistrist nähtuvalt on menetlusalust isikut korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, millised on jäetud tasumata. Seega ei ole määratud rahatrahvid ega nende asendamised üldkasuliku tööga sundinud menetlusalust isikut õiguskuulekusele. Seejuures nähtub karistusandmetest sedagi, et menetlusalust isikut on liiklusalase väärteo toimepanemise eest karistatud ka 2015 aasta mais taas rahatrahviga ning kolme kuu möödudes pani menetlusalune isik toime veelgi ohtlikuma väärteo. Seega arvestades taolisi andmeid tuleb asuda seisukohale, et uue liiklusalase süüteo toimepanemise eeldus on suur ning korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on samalaadse süüteo toimepanemise ohu olemasolu tuletatav juba korduvuse faktist. Isiku poolt korduvalt ja teadlikult liiklusnõuete rikkumisest saab järeldada tema allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise võimaluse tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks tema liiklusest kõrvaldamise. Menetlusalune isik on liikluses juhina osaledes korduvalt näidanud, et ta on ohtlik nii iseendale, teistele kaasliiklejatele ja võõrale varale, mistõttu on kohtuväline menetleja õigesti asunud seisukohale, et seni kohaldatud karistuse liik rahatrahvi näol on ennast ammendanud ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, milline karistus välistab menetlusaluse isiku osalemise liikluses mootorsõiduki juhina. Arvestades menetlusaluse isiku karistusandmeid ning seda, et rahatrahvid on jäetud tasumata ja menetlusalune isik jätkab liiklusalaste väärtegude toimepanemist, millised on muutunud järjest ohtlikumaks, siis leiab kohus, et ka eripreventiivseid asjaolusid arvestades on kohtuväline menetleja õigesti kohaldanud karistust ettenähtud sanktsiooni ülemmääras, millega võetakse menetlusaluselt isikult võimalus jätkata teiste liiklejate ohustamist. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et liikluskorda ja –ohutust eiravad juhid kõrvaldatakse liiklusest, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.