Obsah (8)

§ 107§ 109§ 88§ 97§ 15§ 104§ 16§ 95

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 6. september 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-17-9

§ 107

lg 2 alusel alates 31.01.2017 ja mõista kostjalt välja hageja kasuks

§ 109

lg 1 alusel hüvitis hageja 4, 5 kuu keskmise töötasu suuruses, s.o 7 934,13 eurot. Hageja ja kostja vahel sõlmiti tööleping 20.01.2012. 31.01.2017 vormistas kostja teatise töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta, milles teatas töötajale, et tööandja ei pea usalduse kaotuse tõttu võimalikuks töötajaga töösuhet jätkata ning ütleb töölepingu erakorraliselt üles töötajast tulenevatel põhjustel vastavalt

§ 88

lg 1 p 5 etteteatamise tähtaega järgimata ning töölepingu kehtivuse viimaseks päevaks on 31.01.

1. Hageja sai ülesütlemise avalduse kätte 08.02.
2. Ülesütlemise avaldus muutus kehtivaks ja sellest tekkisid pooltele õigused ja kohustused alates 08.02.2017 ning poolte töösuhe ei saa lõppeda tagasiulatuvalt ehk 31.01.
3. Kostja ei ole põhjendanud töölepingu ülesütlemist, töövaidluskomisjonis esitatud põhjendused on üldsõnalised ega tõenda hageja kohustuste rikkumist. Töölepingu ülesütlemine on olemuslikult ajendatud sellest, et KAPO alustas kriminaalasja, mille raames on teiste seas esitatud kahtlustus ka hagejale. Ühestki kostja esitatud tõendist ei nähtu, et hageja on esitanud valeandmeid laovarude kohta, peitnud, varjanud ja tahtlikult kahjustanud vara ning eiranud ettevõtte kordasid ja juhendeid vara käitlemisel, mistõttu on kostjale tekkinud varaline kahju. Mitte ühestki kostja esitatud tõendist ei nähtu, et hageja oleks nimetatud varaga mingisuguseid toiminguid teinud (sh peitnud, kahjustanud vms). Tulenevalt

§ 88

g 4 võib tööandja töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Kostja on korduvalt rõhutanud, et hageja jättis pikema aja jooksul täitamata tööülesanded. Isegi juhul, kui hüpoteetiliselt oleks hageja rikkunud mingeid töökohustusi, siis on iga rikkumise juhtum eraldi vaadeldav ja sellele tuginemisel tuleb arvestada ka

§ 88lg 4 sätestatut.

1. Kostja vaidles hagile vastu. Alates 01.09.2015 töötas hageja allmaajaoskonna juhataja abina. Töötaja peamisteks tööülesanneteks oli jaoskonna töö korraldamine, materiaalsete väärtuste kasutamise ja säilitamise kindlustamine. Lisaks pidi ta tagama ja kontrollima ametijuhendite, seadmete ja masinate ekspluatatsioonijuhendite nõudmiste täitmist. Töötaja jättis nimetatud kohustused korduvalt ja pikema aja jooksul täitmata. Ajavahemikus augustist septembrini 2015 teostas Eesti Energia AS sise-auditi. Auditi käigus tuvastati, et varuosade puuduliku arvestusega kaasnevad Estonia kaevanduses põhjendamatud kulud ning varuosade väljastamisel ja paigaldamisel pole rakendatud piisavaid kontrollimehhanisme. 2 Aruandes märgiti tegevusplaan puuduste kõrvaldamiseks. Pärast korralduste andmist teostas kostja pistelisi kontrolle alamladudes, sh hageja vastutusalas olevas alamladudes (remondijaoskonna AREJ ladu,
2. ja
3. tootmisjaoskonna laod). Visuaalselt oli remondijaoskonna ladu korras, kuid pistelise kontrolli käigus selgus, et esineb probleeme varuosade ülesleidmisega. Hageja ei teavitanud kontrolli teostanud audiitorit muudest varadest, mis asusid mujal. Hageja varjas tööandja eest, et ta peitis ära suures koguses vara, mis asus peidikutes. Peidikud olid hoolikalt varjatud kolmandate isikute eest ning need avastati 31.01.2017 KAPO läbi viidud menetlustoimingute käigus. Hageja oli kostjale pika aja jooksul edastanud valeinfot, mille kohaselt olid peidikutest avastatud varuosad ära tarvitatud. Sellise tegevusega kaasnes märkimisväärne risk kostja varale: - vara oli avatud vargustele /pettustele; - toimus põhjendamatu laovarude kasv; - ebakorrektne oli varade liikumise kajastamine raamatupidamises. Hageja ametijuhendi kohaselt oli tema kohustus korraldada jaoskonnas asuva materiaalse vara arvestuse pidamine, säilimine ja ratsionaalne kasutamise. 29.01.2016 kehtestas AS Eesti Energia kaevandused „Varude arvestamise juhendi Estonia kaevanduse jaoskondade alamladudes“, juhendi, mis hakkas kehtima alates 01.02.2016 ning hageja tutvus sellega samal päeval. Hageja oli kohustatud järgima ettevõttes kehtivat vara arvestuse korda, tagama selle järgimist ka alluvate poolt ning täitma oma töökohustusi lojaalselt ja hoolsalt. 31.01.2017 toimunud KAPO menetlustoimingutega avastati hageja vastutusalas varuosad, mis raamatupidamisdokumentide kohaselt olid juba maha kantud kuludesse ning ära kasutatud. Väliste tunnuste põhjal olid varuosad ära peidetud ning objektiivse vaatleja hinnangul oli tegemist peidikutega. Hageja eiras tööandja juhiseid korduvalt ja pika aja jooksul ning seadis mitme aasta vältel ohtu tööandja vara, esitas valeandmeid vara kasutamise kohta.

§ 97

lg 3 ja § 88 lg 1 tulenevalt ei olnud tööandja kohustatud järgima etteteatamise tähtaega. Kuigi hageja sai töölepingu ülesütlemise teatise kätte 08.02.2017, siis ajavahemikus 31.01.2017 - 08.02.2017 ta tööle ei ilmunud ega võtnud tööandjaga ühendust. Eeltoodust järeldab kostja, et ka töötaja ise ei pidanud võimalikuks pärast kahtlustuse esitamist jätkata tööd kostja juures. Kostja tegevuse tulemusel on tööandjale põhjustatud kahju 69306,37 eurot, millest 31038,93 eurot on hüvitatud (avastati peidetud varad ja tagastati need kostjale). Hageja koos oma juhi R.S. ei võtnud arvele kõiki nende laos olevaid varuosi, otsustasid eirata varade arvestamise korda. Kriminaalmenetluses antud tunnistajate ütlustest tulenevalt on hageja korduvalt ajavahemikus 2016-2017 andnud oma alluvatele korraldusi arvel mitteolevad varuosad ära peita, laost välja viia ning isegi maa alla matta, eesmärgiga varjata neid audiitorite eest. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. MAAKOHTU LAHEND 3. Viru Maakohus jättis 8. jaanuari 2018 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude rahalist suurust ei määratud kindlaks. 3 Maakohus leidis, et hageja tegevus oli piisav alus, et põhjustada tööandja usalduse kaotust

§ 88lg 1 p 5 mõttes.

Töölepingu erakorraline ülesütlemine

§ 88

lg 1 p 5 alusel etteteatamise tähtaega järgimata oli põhjendatud ja kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei olnud alust mõistlikult eeldada töösuhte jätkamist. Vastavalt

§ 88

lg 1 p 5 võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu.

§ 88

lg 4 kohaselt võib tööandja töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Tulenevalt

§ 97

lg 3 võib tööandja

§ 88

lõikes 1 nimetatud alusel töölepingu üles öelda etteteatamise tähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamise tähtaja lõppemiseni. Töötaja peab täitma oma kohustusi tööandja suhtes lojaalselt ning hoiduma tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või äripartnerite usaldamatust tööandja vastu (

§ 15lg 1 ja 2).

Usaldus töötaja vastu võib kaduda kui ta tegutseb tööandja huvide vastaselt. Lojaalsus eeldab VÕS § 6 sätestatud heas usus käitumist. Ülesütlemise avalduse formaalsetele nõuetele vastavuse hindamisel on oluline kindlaks teha, kas ülesütlemise avaldusest nähtub lepingut üles öelda sooviva poole tahe leping lõpetada ning kuidas tahteavalduse saaja sellest aru sai. Töölepingu lõpetamise teatest (TVK tl 7, I kd, tl 22) on võimalik üheselt aru saada, et tööandja soovis hagejaga sõlmitud töölepingu lõpetada töötajast tulenevatel põhjustel

§ 88

lg 1 p 5 alusel ning seega on täidetud töölepingu lõpetamise formaalsed eeldused. Tööandja ei ole teates ülesütlemist põhjendanud, st ei ole välja toonud, milline on töötaja tegu /tegevus, mis põhjustas usaldamatuse töötaja suhtes ning töösuhte lõpetamise etteteatamise tähtaega järgimata

§ 88lg 1 p 5 alusel.

Õige on hageja väide, et töölepingut on võimalik üles öelda ainult edasiulatuvalt ning tagasiulatuv ülesütlemine on

§ 104lg 1 järgi tühine.

Töölepingut ei saa üles öelda tagasiulatuvalt, küll aga on võimalik see lõpetada päevapealt. Kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu üles alates 31.01.2017, sama kuupäeva kannab ülesütlemise teade. Asjaolu, et tahteavaldus (käesoleval juhul tööandja tahteavaldus lõpetada töösuhe) muutub kehtivaks kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1) ja hageja sai ülesütlemisteate kätte postiga 08.02.2017 ei tähenda, et tööleping öeldi üles tagasiulatuvalt. Ajavahemikus 31.01.08.02.2017 hageja tööl ei viibinud. Igasugune töösuhe põhineb usaldusel töötaja ja tööandja vahel, kuna reeglina on töötaja valduses tööandja vara või tal on sellele ligipääs. Teisest küljest on ka tööandja hoolsus ja kohustus töötada välja juhendid/korrad vara kasutamise ja selle üle järelevalve teostamise kohta.

§ 15

lg-s 1 sätestatud lojaalsuskohustuse rikkumine võib anda tööandjale õiguse öelda tööleping erakorraliselt üles usalduse kaotuse tõttu

§ 88lg 1 p 5 alusel.

Töötaja lojaalsuskohustuse rikkumise ja seega ka tööandja töölepingu erakorralise ülesütlemise õiguse kindlakstegemiseks tuleb mh hinnata töötaja hoolsuse määra

§ 16järgi.

Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral vastutab töötaja lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga 4 seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-187-15) Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja vastutusalas avastatud puudused tööandja kehtestatud juhendite / käskkirjade täitmises ja varuosade laoseisudes ebaõigete andmete esitamine (sh varude peitmine) andis kostjale õiguse öelda tööleping üles

§ 88lg 1 p 5 alusel usalduse kaotuse tõttu.

Maakohus leidis, et hagejale tööandja poolt etteheidetav käitumine oli tegu /tegevus

§ 88lg 1 p 5 mõttes, mis võis põhjustada tööandja usalduse kaotuse töötaja vastu.

Augustis-septembris 2015 Eesti Energia AS-s teostatud sise-auditi (I kd, tl 40-61) käigus tuvastati olulised puudused Estonia kaevanduses varuosade ja muude materjalide laoseisudes, ning ettevõttes kehtestatud materiaalse vara käitlemise eeskirjade rakendamisel: - puudusid alamlaod, vaatamata

1. a kehtestatud nõuetele; - 31.07.2015 võttis Enefit Kaevanduse AS juhatus täiendava otsuse alamladude moodustamiseks; - avastati, et kuludesse kantud oluline osa varuosadest ei olnud põhivarale paigaldatud, varuosi ei kajastatud raamatupidamisdokumentides, varad olid märgistamata. Avastatud puuduste (korrastada laoseisud, tagada nõuetekohane kuluja raamatupidamisdokumentatsiooni olemasolu) kõrvaldamise eest vastutavateks isikuteks määrati jaoskonna otsesed juhid ja alamladude osas eraldi käskkirjaga (sh hageja). Eesti Energia Kaevandused AS käskkirjaga 29.01.2016 kehtestati alates 01.02.2016 „Varude arvestamise juhend Estonia kaevanduse jaoskondade alamladudes (I kd tl 62-75) Pisteliste kontrollide käigus avastati teiste seas hageja vastutusalas olnud alamladudes (9.08.2016 remondijaoskonna AREJ ladu,
2. ja
3. tootmisjaoskonna laod), et märkimisväärses ulatuses oli varuosasid mujale paigutatud, millest ei informeeritud ei tööandjat ega kontrolle teostanud audiitoreid. Varuosad avastati peidikutest 31.01.2017 KAPO menetlustoimingute käigus. Hagejaga sõlmitud töölepingu p 2.1 kohaselt oli tema tööülesandeks muuhulgas jaoskonna töö korraldamine; p 2.2 ja 2.3 kohaselt oli töötaja kohustatud täitma töölepingust ja ametijuhendist tulenevaid ülesandeid ning kinni pidama tööandja poolt kehtestatud reeglitest, eeskirjadest ja protseduuridest (I kd tl 11). Hageja töölepingu nr 26831 juurde kuuluva ametijuhendi p 4 järgi kuulus töötaja peamiste tööülesannete hulka ettevõtte materiaalsete väärtuste hoidmise kindlustamine; alamlao varude vastuvõtu, säilitamise ja väljastamise tagamine vastavalt kehtestatud korrale ning alamlaodokumentide õigeaegne ja korrektne täitmine ja sisestamine arvutiprogrammi. Töötaja vastutas muuhulgas jaoskonna materiaalsete väärtuste kasutamise ja säilitamise eest, andmete õigsuse ja alamladudes varude arvestuse eest (I kd tl 37-39) Hageja allkirjastas ametijuhendi 29.09.2015 (I kd, tl 37-39), millest tulenevalt oli ta ilmselgelt teadlik oma kohustustest ning puudub alus kahelda selles, et töötaja sai nende sisust ka aru. Hageja ei ole menetluses eitanud, et varuosasid pandi nn „kontrolli toimise ajaks silma alt ära“, varuosasid kanti maha, kuigi need olid füüsiliselt olemas ning tehnikale ei paigaldatud. Maha kanti kohe pärast soetamist (II kd, tl 147). Selline varuosade maha kandmine ja „silma alt ära toimetamine“ toimus hageja teadmisel ja osavõtul. Hageja teadis ka seda, et eelkirjeldatu ei vasta tööandja juhenditele ja eeskirjadele. Mõistlikku selgitust varuosade maha kandmisele ja /või soetatud varuosade laoarvestuses kajastamata jätmisele hageja menetluses ei esitanud. Selgitus varuosade kõrvale paigutamise 5 vajadusest suurte vahemaade tõttu ladude ja osakondade vahel ei ole eluliselt usutav. Sel juhul puuduks vajadus neid peita /varjata. Hageja väited probleemidele tööandja IFS programmis ja laohoidjate puudumisele ei põhjenda samuti mingil moel varuosade kõrvalepaigutamise vajadust. Eeltoodust tulenevalt esitas hageja tööandjale varuosade laoseisude osas ebaõigeid andmeid, viies sellega tööandjat teadlikult eksitusse (II kd, tl 147), mis on ilmselgelt ebaaus käitumine tööandja suhtes. Maakohus nõustus kostjaga, et käitunuks hageja töökohustuste täitmisel tööandja juhendite ja eeskirjade kohaselt ning organiseerinuks õiguspäraselt oma alluvate töökorraldust alamlaos, ei saaks varuosade arvele võtmise asemel neid kõrvale paigutada, maha kanda või matta. Nähtuvalt asja materjalidest oli tööandja vara toimetatud hageja vastutusalas olevates alamladudes raamatupidamisdokumentide väliselt tootmisprotsessist kõrvale (sh peidikutesse) ning arvestades, et töötaja töötas ametikohal, kus tema vastutusvaldkonda kuulus tööandja materiaalsete väärtuste kasutamise ja säilitamise kindlustamine, piisab eeltoodust, et tööandja kaotas usalduse töötaja vastu

§ 88

lg 1 p 5 tähenduses.

§ 88

lg 1 p 5 alusel töösuhte erakorraline ülesütlemine ei eelda tööandjal usalduse kaotuse mõjuva põhjusena sättes nimetatud tegude lõpule viimist, nende toimepanemises isiku süüdi tunnistamist ja karistamist karistusõiguslikus mõttes (jõustunud lahendit kriminaalasjas). Hageja tööalast staatust arvestades on ainuüksi kahtlus jätkuvas ametipositsiooni ärakasutamises ning olukorra tekitamises, kus hageja väidetavalt muuhulgas teisi isikuid ära kasutades on petnud oma tööandjat, varjanud /peitnud tööandja vara, esitanud ebaõigeid andmeid laovarude kohta tekitanud kahju või vähemalt loonud kahju tekkimise võimaluse, piisav usalduse kaotuseks hageja suhtes ning töösuhte erakorraliseks ülesütlemiseks. Hageja ei ole toonud esile ühtegi asjaolu, mis talle etteheidetavaid tegusid vaidluse alla seaks. Töölepingu erakorraline ülesütlemine on põhjendatud, kui töötajat ei ole võimalik usaldada ning töösuhte jätkamine temaga võib viia palju suurema kahju (nii materiaalse kui mainekahju) tekitamiseni. Tuvastatud varuosade kõrvale paigutamised, peidikute avastamine ka hagejale kahtlustuse esitamine KarS § 2172 (usalduse kuritarvitamine) kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises kogumis õigustavad töölepingu lõpetamist päevapealt etteteatamise tähtaega järgimata ning eelkirjeldatud asjaolusid kogumis võttes ei saanud tööandjalt enam mõistlikult oodata töösuhte jätkamist (sh madalamale ametikohale üleviimist). Maakohus leidis, et töölepingu ülesütlemise õiguspärasuse hindamisel ei oma tähtsust kriminaalmenetluse käigus hilisemad ülekuulamisprotokollid (I kd, tl 192 -202, II kd tl 1-46), kuid tegemist on siiski asjaoludega, mis toetavad tööandja usalduse kaotust ülesütlemise avalduse tegemise ajal. Vaidlust ei ole selles, et töösuhte erakorralise ülesütlemise ajaks oli alustatud kriminaalmenetlus ning hageja kahtlustatavana kinni peetud. Kuna hagejale etteheidetav tegevus oli jätkuv, ei ole hageja rikkumiste konkreetset aega võimalik kohtu arvates kindlaks määrata, mistõttu ei ole alust ka järeldada, et mõistlik tähtaeg töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks oli mööda lastud. 6 MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping alates 31.01.2018 ja mõista kostjalt välja hageja kasuks hüvitis 7934,13 eurot. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) oli töölepingu ülesütlemine tühine juba seetõttu, et tööleping öeldi üles tagasiulatuvalt. Maakohus tuvastas valesti, et töölepingu ülesütlemise ja lõpetamise kuupäev on sama; 2) oleks kostja pidanud põhjendama töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseid

§ 88lg 1 p 5 järgi juba 31.01.2017.

Tööandjal peab juba ülesütlemise ajal olema veendumus, et ülesütlemise alused esinevad; 3) tuleb arvestada seoses KAPO kahtlustusega süütuse presumptsiooni, kuna ei ole jõustunud hagejat süüdi mõistvat kohtuotsust; 4) ei ole kostja toonud esile kuupäeva, mil hageja jättis oma tööülesanded täitmata. Töökohustuste rikkumised on tõendamata. 5. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Ekslik on hageja väide, et töölepingu ülesütlemine oli tehtud tagasiulatuvalt, mistõttu on see tühine. Ülesütlemise avalduses on märgitud ülesütlemise kuupäevaks ülesütlemise avalduse tegemise kuupäev. Leping lõpetati alates 01.02.2017 Töölepingu ülesütlemise põhjused ei ole pelgalt seotud kahtlustuse esitamisega apellandile KAPO poolt. Tööandja on 17.03.2017 töövaidluskomisjonile esitatud vastuse p-s 8 märkinud, et töölepingu ülesütlemise aluseks oli hageja tegevus/tegevusetus tööandjale kuuluva vara kasutamisel, käsutamisel ja selle säilitamise kindlustamisel. Maakohus on õiguspäraselt tuvastanud, et 31.01.2017 ülesütlemise avaldusest on üheselt tuvastatav tööandja soov öelda hagejaga sõlmitud töölepingut üles

§ 88lg 1 p 5 alusel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus jätab Ts

MS § 657 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. 7. Käesolevas asjas pöördus hageja esmalt töövaidluskomisjoni (TVK) poole. TVK rahuldas hageja nõuded osaliselt. TVK otsusega tuvastati töölepingu ülesütlemise tühisus ning lõpetati tööleping

§ 107

lg 2 alusel alates 31.01.2017 ning mõisteti välja

§ 109lg 1 alusel hüvitis 5 289,42 eurot.

Ülejäänud osas jättis TVK avalduse rahuldamata. Tööandja pöördus kohtusse ja palus töövaidlusasi läbi vaadata rahuldatud osas. Ringkonnakohus märgib, et eeltoodust tulenevalt oli hageja hüvitise nõude suuruseks 5 289,42 eurot. Hageja esitas maakohtule uuesti sõnastatud hagi, milles nõudis hüvitist 7 934,13 eurot (I kd lk 108). Maakohus menetles suurendatud nõuet ning kostja sellele vastu ei vaielnud, Ringkonnakohus on seisukohal, et hagejal oli õigus nõuet suurendada 2 644,71 euro võrra TsMS § 376 lg 4 p 2 alusel.

1. Apellandi väide, et töölepingu ülesütlemine on tühine ainuüksi selle tõttu, et ülesütlemine toimus tagasiulatuvalt, ei ole õige. Tööandja lõpetas hagejaga töölepingu 31.01.
2. Samal päeval koostas tööandja töölepingu erakorralise ülesütlemise teatise, milles märkis hageja viimaseks tööpäevaks 31.01.
3. 7 TsÜS § 69 lg 2 teise lause kohaselt loetakse eemalviibijale tehtud tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Ringkonnakohus leiab, et töösuhtes võib eeldada, et töötajale saab ülesütlemise teate kätte toimetada tööajal töökohal. Asjaolu, et töötaja ei viibinud tööajal töökohal oli käesoleval juhul töötajast sõltuv, sh andis töötaja ise aluse ka enda kinnipidamiseks KAPO poolt, see põhjus oli töötaja riskisfääris ning seetõttu saab lugeda ülesütlemiseavalduse kättesaaduks ja kehtivaks alates 31.01.
5. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et töölepingu ülesütlemist peab tööandja

§ 95lg 2 järgi põhjendama.

Kuid sama paragrahvi

1. lõike kohaselt ei mõjuta põhjenduste puudumine ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju. Ringkonnakohus leiab, et tööandja tõi esile faktilised asjaolud, mis andsid aluse usalduse kaotuse tõttu töölepingu ülesütlemiseks 31.01.2017 seisuga. Maakohus hindas õigesti ka 2015 aasta auditi tulemusi, kuna selle alusel tehti töös ümberkorraldusi ja anti juhiseid, mida hageja aga hiljem korrakohaselt ei täitnud. Ringkonnakohtu arvates luges maakohus õigesti tõendatuks, et hageja esitas tööandjale laovarude kohta valeandmeid, peitis ja varjas tahtlikult tööandja vara. Apellandi viide, et nimetatud asjaolude tõendamiseks esitas tööandja tõendeid, mis olid hilisemad kui töölepingu lõpetamise ajahetk, on õige, kuid maakohus ei rajanud põhjendusi nendele tõenditele. Maakohus märkis, et kriminaalmenetluse käigus koostatud ülekuulamise protokollid ei oma asjas tähtsust (otsuse p 16). Ebaõige on apellandi väide, et asjas ei ole tõendatud konkreetsed hageja teod, mis oleksid andnud aluse töölepingu ülesütlemiseks. Ringkonnakohtu arvates on usalduse kaotuseks piisav ainuüksi see, et 9.08.2016 kontrolli käigus avastati, et hageja vastutusalas olevates alamladudes oli märkimisväärses ulatuses varuosasid paigutatud laost väljapoole. Varuosade nimekirjad ja andmed peidikute kohta on 31.01.2017 KAPO menetlustoimingute protokollidena kohtule esitatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega osas, milles maakohus tuvastas hagejale töölepingu ülesütlemise aluseks olnud tegude toimepanemise faktilised asjaolud ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ei korda neid käesolevas otsuses.
2. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras mõistliku aja jooksul pärast lahendi jõustumist. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 8 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi