lg 2 p 5, 7, 9 alusel vangistus 11 kuud ja 26 päeva,
alusel määrati koheseks ära kandmiseks 5 kuud ja 10 päeva vangistust, 6 kuu ja 16 päeva osas asendati
Harju Maakohtu 11.08.2015 määrusega pöörati vangistus 6 kuud ja 16 päeva täitmisele alates 02.08.2015. Advokaat Marina Leis Kaitsja O.M-i süüdistus
O.M süüdi tunnistada
lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 8 (kaheksa) kuud. 2. O.M süüdi tunnistada
lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta. 3.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 17.03.2015 otsusega mõistetud ja Harju Maakohtu 11.08.2015 määrusega täitmisele pööratud karistuse 6 (kuus) kuud ja 16 (kuusteist) päeva ärakandmata osa, s.o tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva võrra ning mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva, millise karistuse ärakandmist arvestada alates 19.11.
Samuti tema 11.07.2015 hommikul, enne kella 08:50 võttis Tallinnas Musumäel ära avalikult, kuid vägivalda kasutamata XXXpangakaardi nr XXX, kannatanu loata pangakaardi kasutamise ja sularaha võtmise eesmärgil, olles eelnevalt McDonalds restoranis näinud, millist pin-koodi kannatanu tasumisel sisestas. Seejärel, 11.07.2015 kella 08.51 paiku kasutas O.M kannatanult ära võetud pangakaarti SEB sularaha pangaautomaadis aadressil Tallinn Suur-Karja/Pärnu mnt 12, sisestas kannatanu loata pinkoodi ja võttis sularaha 150 eurot, järgnevalt kasutas ta kannatanu loata tema pangakaarti ja pin-koodi kl 9:00:55 Swedbank sularahaautomaadis Tallinnas Sõle 27 ja võttis 320 eurot, saades varalist kasu kokku 470 eurot. Lisaks püüdis O.M samal viisil Tallinnas Sõle 27 asuvast Swedbank sularahaautomaadist 11.07.2015 kl 9.01 paiku välja võtta kannatanu kontolt veel 780 eurot, kuid tehingud tal ei õnnestunud. Oma tegevusega pani O.M toime teisele isikule varalise kahju tekitamise andmete ebaseadusliku sisestamisega, sekkudes ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi varalise kasu saamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, s.o pani toime
MS § 245 sätetest on 05.11.2015 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri Natalia Miilvee, süüdistatava O.M-i ja tema kaitsja Marina Leisi vahel käesolevas kriminaalasjas alljärgnev kokkulepe.
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatava karistamist 1 (ühe) aastase vangistusega.
lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatava karistamist 8 (kaheksa) kuulise vangistusega.
64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.
lg 2 alusel suurendada karistus 17.03.2015 Harju Maakohtu poolt mõistetud ja ära kandmata karistuse võrra (kokkuleppe sõlmimisel on ärakandmata karistuseks 3 kuud ja 13 päeva vangistust) ja liitkaristuseks mõista
lg 1 moodustatud karistuse (1 aasta vangistust) ja kohtuotsuse kuulutamise päeva seisuga eelmise otsuse järgi ära kandmata karistuse summale vastav vangistus (kokkuleppe sõlmimisel on liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud ja 13 päeva vangistust). Karistuse alguseks on käesolevas kriminaalasjas kohtuotsuse kuulutamise päev. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri ja kaitsja arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1, lg-st 2; § 175 lg 1 p-st 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-test 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313;
lg 2 p-st 9 ja § 213 lg 2 p-st 1; § 64 lg 1, § 65 lg 2 asub kohus seisukohale, et O.M kuulub temale
lg 2 p 9 3 ja § 213 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Süüdistatav kannab käesoleval ajal kohtu poolt mõistetud vangistust ning on alus eeldada, et süüdistatav ei pruugi olla igapäevaselt töiselt hõivatud ning tal ei ole alalist sissetulekut. Samas ei ole kohtu arvates selline asjaolu menetluskulude vähendamise aluseks. Ka Riigikohus (3-1-1-120-12) on väljendanud seisukohta, et kuigi vangistuse ajal ei ole kinnipeetavale igakord tagatud võimalus töötada, ei saa menetluskulude hüvitamise otsust tegev kohus juba ette lähtuda sellest, et süüdimõistetu karistuse kandmise ajal kindlasti ei tööta. Süüdistatav ei ole esitanud ka tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline. Lisaks tuleb menetluskulude tasumise võimalikkuse hindamisel arvesse võtta ka isikule kuuluvat vara tervikuna, s.t võimalust tasuda menetluskulud isiku kogu vara arvelt. Lisaks rõhutab kohus, et menetluskulude väljamõistmisel ei tule silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. O.M on aga eelnevalt korduvalt kriminaalkorras karistatud ja ta on teadlik sellest, et iga järgmise kriminaalmenetlusega kaasnevad menetluskulud. Inkrimineeritud süütegude toimepanemine on olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik. Kohus ei tuvastanud kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Seega leiab kohus, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet ja menetluskulud tuleb täies ulatuses jätta süüdistatava kanda. Samas leiab kohus, et regulaarse sissetuleku puudumine ning kinnipidamisasutuses karistuse kandmine on piisavaks aluseks süüdistatava kaitsja taotluse rahuldamiseks ja menetluskulude hüvitamise määramiseks (KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-des 7 ja 12 alusel) pikema aja jooksul, so kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.