lg 2 järgi Menetlusalune isik (kaebuse esitaja) R.L, isikukood XXX, Elukoht: XXXX Menetlusaluse isiku sõnul töötab, kuid töökoha andmeid ei avaldanud Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri KKB Liiklusjärelevalvekeskus Menetluse liik kaebemenetlus, kirjalik menetlus LÕPPOSA 1. Rahuldada osaliselt R.L-i kaebus. 2. Tühistada Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 26.08.2016.a. otsus väärteoasjas nr 2302,16,010822 R.L-ile
lg 2 alusel määratud rahatrahvi korraga tasumise ja lisakaristuse, s.o sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise pikkuse osas ja teha uus otsus. 3.KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi 860 eurot tasumine ositi 6 kuu jooksul järgmiselt: esimesel 5 kuul tasuda igas kuus 143.33 ja 6.kuul 143.35 eurot. Rahatrahvi esimene osamakse tasuda 30 päeva jooksul alates kohtotsuse jõustumisest ja järgnevad maksed järgmise kuu viimaseks kuupäevaks Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 26.08.2016.a. otsuses väärteoasjas nr 2302,16,010822 märgitud Rahandusministeeriumi arvele EE 891010220034796011 SEB Pangas või EE 932200221023778606 Swedbankis, EE 403300333416110002 Danske Bank või EE 701700017001577198 №rdea Pangas. Kohustuslik on märkida kohtuvälise menetleja otsuses märgitud viitenumber 10220165152715. 4.Mõista R.L-ile
Liiklusseaduse (
) § 127 kohaselt on R.L kohustatud viie tööpäeva jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusbüroole. Edasikaebe kord Otsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadi vahendusel või kohtuväline menetleja 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast, teatades Harju Maakohtule kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist eelnevalt 7 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Otsus jõustub, kui seitsme päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest ei ole kohtule teatatud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist. Kaevatav otsus R.L karistati
lg 2 järgi rahatrahviga 215 trahviühikut, s.o 860 eurot ja
lg 3 p 1 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks selle eest, et tema 08.08.2016.a. kell 02.27 Tallinnas K. Kärberi tänaval Laagna tee ja Ussimäe tee vahel suunaga Ussimäe tee suunas, juhtis mootorsõidukit Mazda3 reg.märgiga XXXX juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,57 mg. Sellise tegevusega rikkus R.L
lg 3 nõudeid ja pani toime
Taotlus Kohtule esitatud kaebuses palub R.L tema suhtes tehtud otsuse üle vaatamist, kuna kaebuse esitaja arvates on karistus liigselt karm. Kaebusest nähtuvalt puuduvad menetlusalusel isikul kehtivad karistused, tegemist oli jääknähtudega. Tundis ennast normaalselt, avaldab kahetsust, et ei suutnud oma seisundit õigesti hinnata. Määratud rahaline karistus on liiga karm tema rahaliste võimaluste juures. Kaebuse esitaja palub võimaldada rahatrahv tasuda ositi poole aasta jooksul ja tühistada kohtuvälise menetleja otsus lisakaristuse osas. Juhtimisõigust vajab seoses tööga ja õppimisega. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja ei vaielnud vastu kaebuse arutamisele kirjalikus menetluses ja märkis, et jääb väärteoasjas tehtud otsuses toodud seisukohtadele, lisades, et ei vaidle vastu rahatrahvi ositi tasumisele. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtub, et menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. R.L mõõdeti 08.08.2016.a. kell 02:43 alkoholisisaldust väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga, lõpptulemuseks oli 0,57 mg/l. Mõõtetulemus on jälgitav ning mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 kohaselt aluseks väärteomenetluses karistuse määramisel. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Vastulauset ei ole menetlusalune isik esitanud. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Otsuse tegemisel arvestab kohtuväline menetleja asjaoludega, et sõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on üks raskeimaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga. Keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimine on alati tahtlik tegu, mida ei saa toime panna ettevaatamatusest - juhi kohustus on enne mootorsõidukit juhtima asumist kontrollida enda tervislikku seisundit. Kui juht ei soovi kohandada enda liiklusalast käitumist 2 vastavalt kehtivatele liiklusseaduse sätetele, tuleb ta juhtimiselt kõrvaldada, kuivõrd ta on oma suhtumiselt teistele liiklejatele ohtlik. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kui isikul on õigus oma teo võimalike tagajärgedega mitte arvestada, on kohtuvälisel menetlejal õigus määrata rikkujale selline karistus, mis on vastavuses tema poolt toimepandud teo raskusega. Üldohtlike süütegude kaitsvaks õigushüveks on eelkõige inimese elu, üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste määramise, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi õiguskuulekalt käituma. Mootorsõiduki juhtimisõigus on eriõigus, mille omandamiseks tuleb järgida liiklusreegleid. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et seadusandja on
lg-tes 1-3 karistust puudutavate alam- ja ülemmäärade kehtestamisel lähtunud asjaolust, et karistus peab olema proportsionaalne isiku süü suurusega. Keskmisest suuremas määras rahatrahvi ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamise puhul on tegemist nn manitsuskaristusega, mille puhul on rõhk eripreventsioonil. Selline karistus tuletab ennast igapäevaselt süüdlasele meelde ning selle kehtivuse ajal on isik sunnitud mõtlema ebameeldiva situatsiooni kordumisele uute süütegude toimepanemisel. Kohtu seisukoht Tutvunud R.L-i poolt esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja otsuse ja seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab kohus, et kaebuse saab vastavalt V™S §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. Otsustamaks R.L-ile kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse õigsuse ja proportsionaalsuse üle tulenevalt tema süü suurusest, tuleb esmalt kohtul kontrollida, kas menetlusaluse isiku poolt toimepandud teos on süüteokoosseis. Liiklusseaduse § 69 lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi rohkem kui 0,20 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus rohkem kui 0,10 milligrammi.
lõikes 2 sätestatud koosseisupärane tegu eeldab mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimist isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 mg. Nähtuvalt kohtule esitatud kaebusest ei ole kaebuse esitaja eitanud, et juhtis mootorsõidukit 08.08.2016.a. kell 02.27 Tallinnas K. Kärberi tänaval Laagna tee ja Ussimäe tee vahel suunaga Ussimäe tee suunas, olles keelatud seisundis, kuid selgitab, et tegemist oli jääknähtudega, tundis ennast normaalselt, mistõttu arvas, et ei ole keelatud seisundis. Kohtuvälises menetluses antud ütlustest nähtuvalt leidis, et ta ei ole süüdi, kuna ei tarvitanud alkohoolseid jooke juba üle 10 tunni ja tundis ennast absoluutselt adekvaatsena. Alkomeetri näit üllatas teda. Vaatamata R.L-i ütlustele ja kaebuses märgitule on menetlusaluse isiku keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimine kohtuvälise menetleja otsuses näidatud ajal ja kohas tõendatud tõendusliku alkomeetri tulemuse väljatrüki, tunnistaja Kalev Puidaku ütluste ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega. Tõendusliku alkomeetri kasutamise väljatrüki kohaselt kasutati R.L-i joobeseisundi kindlakstegemiseks 08.08.2016.a. kell 02.37 kuni 02.43 tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST, seeria nr ARBK-0035, mille lõplik lugem oli 0,62 mg/l kohta, laiendmääramatus 0,05 mg/l, mistõttu oli R.L-i väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte väiksem 0,57 mg/l. Taatlustunnistuse nr TTRC- 16-00101 kohaselt on tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST, seeria nr ARBK-0035 taadeldud 17.06.2016.a. ning see vastab nõuetele. Tunnistaja Kalev Puidaku ütluste kohaselt kontrollis ta 08.08.2016.a. kell 02.27 Tallinnas K. Kärberi tänaval Laagna tee ja Ussimäe tee vahel suunaga Ussimäe tee poole politsei operatsiooni „Kõik puhuvad“ käigus sõiduautot Mazda3 reg.nr XXXX. Juht puhus 3 indikaatorvahendisse 34L tulemuseks 0,58 mg/l. Juht esitas EV isikutunnistuse R.L-i nimele. Toimetas juhi tõendusliku alkomeetri juurde. Väärteotoimikus on ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt kõrvaldati R.L sõiduki juhtimiselt 08.08.2016.a. kell 2.27 kuni kainenemiseni, kuna tema kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või ta on joobeseisundis. Vastuväiteid nimetatud tõenditele R.L esitanud ei ole. Lisaks objektiivsele teokoosseisule sisaldub R.L-i teos ka nõutav subjektiivne koosseis. Menetlusalune isik on andnud ütlusi, et enne kinnipidamist ja joobeseisundi kontrollimist tarvitas alkoholi üle 10 tunni tagasi, tundis ennast absoluutselt adekvaatsena. Kohtule esitatud kaebuses leiab menetlusalune isik, et tegemist oli jääknähtudega, kuna tundis ennast normaalsena. Kohus sellega ei nõustu. Käesoleval juhul ei ole küll teada menetlusaluse isiku poolt tarvitatud alkoholi kogust, kuid arvestades seda, et alkoholi tarvitamisest üle 10 tunni möödumist tuvastati isiku väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,57 mg/l kohta, siis pidi tarvitatud alkoholi kogus olema suur ja isik pidi aru saama, et ta viibib senini juhile keelatud seisundis. Seejuures ei ole tegemist olukorraga, kus isik ei tea vedelikku juues seda, et selles on alkohol, vaid kaebuse esitaja tarvitas teadlikult alkoholi. Kohus leiab, et kuivõrd menetlusalune isik viis end alkoholi tarbides tahtlikult sellisesse seisundisse, mis välistab mootorsõiduki juhtimise ning ei veendunud seejärel piisava hoolsusega aktiivse tegevuse käigus, nt alkomeetrit kasutades, oma kainuses, on kaebaja poolt õigusrikkumine toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Isik pidas võimalikuks juhtima asudes tema organismis alkoholi olemasolu, kuid suhtus sellesse ükskõikselt. Kohus leiab, et R.L on rikkunud
lõike 3 nõudeid (mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem) ning tema poolt toime pandud tegu on õigesti kvalifitseerinud
Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole.
lg 2 sanktsioon annab võimaluse rikkumise toimepanijat karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Sama paragrahvi lõige 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Vastavalt karistusseadustiku §-le 56 lg 1 on karistamise aluseks isiku süü. Samuti tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. R.L karistati kohtuvälise menetleja poolt rahatrahviga 215 trahviühiku ulatuses ehk summas 860 eurot. Seega on kohtuväline menetleja karistanud menetlusalust isikut põhikaristuse osas üle sanktsiooni keskmise määra. Lisaks põhikaristusele on kohtuväline menetleja võtnud
Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja tuvastanud ei ole. Kaebuse esitaja on taotlenud põhikaristuse ositi tasumist ja lisakaristuse, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 5 kuuks tühistamist täies mahus.
lõikes 2 on sätestatud vastutus mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Kaebuse esitajal 4 tuvastati väljahingatavas õhus 0,57 mg/l kohta. Seega võib öelda, et isiku süü
See aga omakorda määrab ära karistuse ranguse. Juhil lasub kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Väärteoasja materjalidest ja kaebusest nähtuvalt saab järeldada, et mitme tunni (üle 10 tunni) möödumisel alkoholi tarvitamisest oli sõiduki juhtimiselt kinnipeetud menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus endiselt alkoholi ja seda 0,57 mg/l. Siinjuures ei saa kuidagi viidata auto juhtimisele joobe jääktunnustega. Kui isik peab end sellises seisundis kaineks, kujutab ta oma mõttelaadilt teatud ohtu ja näitab tema suhtumist liikluskorda. Kui ta aga sellises seisundis asub autot juhtima, muutub ka temast tulenev oht reaalseks. Kohus leiab, et R.L-i kahetsust, mida ta on avaldanud kohtule esitatud kaebuses, ei saa võtta tõsiselt ega käsitleda siirana. Menetlusalune isik on andnud ütlusi, kus ta ei tunnista rikkumist. Alles peale kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamist, nähes, et temalt on pikaks ajaks juhtimisõigus ära võetud, on ta väljendanud kaebuses kahetsust ja sedagi põhjendab asjaoluga, et ei suutnud oma seisundit õigesti hinnata. Seega puuduvad karistust kergendavad asjaolud. Samuti ei ole kohtuväline menetleja ega kohus tuvastanud raskendavaid asjaolusid. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on kaebuse esitaja süü
S § 56 põhimõtetega. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt määratud põhikaristuse tühistamiseks alused puuduvad, kuna 215 trahviühikut on kõrgem keskmisest määrast, kuid oluliselt alla ülemmäära karistusest, seega kohane kaebaja süü suurusele. Kohus nõustub, et tegemist on suure summaga, mille ühekordne tasumine on ilmselgelt majanduslikult koormav. Vältimaks isiku majandusliku olukorra olulist raskendamist, leiab kohus, et kaebuse esitaja taotlus temale määratud rahatrahvi tasumise võimaldamiseks ositi tuleb rahuldada. Kohus peab põhjendatuks võimaldada kaebuse esitajal tasuda temale määratud rahatrahv ositi kuue kuu jooksul järgmiselt: 5 kuu jooksul tasuda igas kuus 143.33 eurot ja
§-s 224 lg 3 punktis 1 sätestatud miinimummääras, s.o. kolm kuud ja anda võimalus põhikaristusena rahatrahvi tasuda osade kaupa. Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 120 lg 1, § 132 p. 2 Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.