4-16-6380/8

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel 4-16-6380

1. oktoobril 2016.a. Tallinnas Liivalaia kohtumaja Harju Maakohtu kohtunik Karin Olentšenko, sekretär Maris Karna ja tõlgi Ines Üprus juuresolekul, kohtuvälise menetleja – PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse esindaja Enel Kuiv osavõtul arutanud läbi avalikul kohtuistungil P.S, ik XXX, EV kodakondsusega, elukoht: XXXX, töövõimetuspensionär ja juhutöödel, 3 kehtivat kriminaalkaristust, 6 kehtivat väärteokaristust - väärteoasja LS § 201 lg 2 järgi. Vastavalt 08.08.2016 koostatud väärteoprotokollile nr AB1482422 (2316,16,008907) 08.08.2016 kell 01:10 Harjumaal, Tallinnas, Sõle tn 23 juures Kolde pst-Harjapea tänavate vahel liikudes Paldiski mnt suunas juhtis P.S mootorsõidukit MB C200 reg.nr XXXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus on karistusena ära võetud alates 04.08.2016.a kuni 03.11.2016.a. Sellega rikkus P.S LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid ning pani toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja taotles P.S-ile karistuseks LS § 201 lg 2 järgi 10 päeva aresti, mille pidas võimalikuks asendada üldkasuliku tööga. Menetlusalune isik tunnistas ennast süüdi, kahetses ja nõustus üldkasuliku tööga. Kohtule on esitatud väärteoasjas järgmised tõendid: - Menetlusaluse isiku P.S ütluste kohaselt 08.08.2016 liikus Sõle tänaval. 03.08.2016 sõitis Weekendile, mis oli 04.08-07.08.2016 ja siis tema juhtimisõigus oli kehtiv. Kontrollis 03.08.2016 mnt.ee koduleheküljel juhtimisõiguse kehtivust ja ootas otsust juhtimisõiguse äravõtmise kohta e-mailile. Tulles Pärnust Tallinnasse tagasi sai teada juhtimisõiguse puudumisest, muidu ei oleks ta sõidukit juhtinud. Väga kahetseb. - Tunnistaja Vladlen Jakovlev ütluste kohaselt 08.08.2016 olles tööl autopatrullis 3283 koos patrullpolitseinik Taavo Soodlaga kella 01:10 ajal märkas Sõle tänaval (Tallinnas) Kolde pst ja Harjapea tänavate vahel mootorsõidukit kahtlase sõidustiiliga, mis liikus nähtavalt suure kiirusega. Samal kellaajal andsid sõidukile peatumismärguande. Siis nägi, et tegemist oli sõiduautoga Mercedes-Benz C200 reg.nr XXXX. Kontrollides selgus, et roolis viibis isik P.S (ik XXX), kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Juhtimisõigus oli isikult karistusena ära võetud 04.08.
2. - Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt kõrvaldati P.S sõiduki juhtimiselt 08.08.2016, sest ta juhtis sõidukit MB C200 reg.nr XXXX, kuigi tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. - Menetlusaluse isiku P.S-i 24.08.2016 avaldus, millest nähtuvalt sai teada juhtimisõiguse äravõtmise kohta alles 11.08.
3. Tuli 08.08.2016 Pärnust koju tagasi. Ta on invaliid, töötu, on vaja osta vitamiinid ja vaktsiinid. Elab emaga koos ning isa tal puudub. Tal on riigi ees palju võlgnevusi. Pole raha järjekordse trahvi maksmiseks, mistõttu palub lahendada olemasoleva situatsiooni. - Sotsiaalkindlustusameti pensionitunnistuse nr 303160 duplikaadi koopia, millest nähtuvalt P.S-ile on määratud alates 30.06.2013 kuni 30.06.2016 töövõimetuspension. - Maanteeameti Põhja regiooni Tallinna Mustamäe teenindusbüroo 08.08.2016 juhtimisõiguse ja esmase juhiloa kehtetuks tunnistamise otsus, mille kohaselt tunnistatakse P.S-i esmane juhiluba EV088158 alates otsuse kättetoimetamisest kehtetuks. - Otsuste kättetoimetamist puudutav 31.08.2016 e-kirja vahetus koos P.S-i 14.07.2016 pöördumisega ja 22.07.2016 soovitusega pöörduda lahendi tegija poole. - Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtub, et P.S-i kehtivaid juhilube ei ole, juhtimisõigus on äravõetud (04.08.2016). - Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on P.S 3 kehtivat kriminaalkaristust ja 6 kehtivat väärteokaristust, viimati karistati teda väärteokorras 12.07.2016 LS § 227 lg 2 järgi sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega. Kohus leiab, et eelpool loetletud tõendid langevad omavahel kokku ning P.S-i süü rikkumises on tõendatud: ta juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus on karistusena ära võetud alates 04.08.2016.a kuni 03.11.2016.a. P.S-i käitumine sisaldab LS § 201 lg 2 väärteokoosseisu ja tema tegu on õigusvastane. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. P.S-i käitumine oli süüline, ta tegutses tahtlikult. Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse valikul tuleb lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt on P.S 2016 aastal neli korda väärteokorras karistatud lubatud sõidukiiruse ületamise eest (LS § 227 lg 2) ja muu liiklusnõuete rikkumise eest (LS § 242 lg 1). Sellise käitumisega on P.S näidanud enda lugupidamatut ja ükskõikset suhtumist õiguskorda isegi olukorras, kus tema õigusvastasele käitumisele on juba tähelepanu juhitud. Eelnevalt on P.S väärteokorras karistatud rahatrahvidega ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega, mis ei ole mõjutanud isikut edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma, vastupidi, ta on jätkanud liiklusrikkumiste toimepanemist, mis näitab, et varasemad karistused ei ole isikule mõju avaldanud. Kohus leiab, et arvestades P.S-i süü suurust ning asjaolu, et teda on varem korduvalt väärteokorras karistatud liiklusalaste süütegude eest, on põhjendatud teda toimepandud väärteo eest karistada arestiga. P.S-i puhul ei ole rahatrahv karistusena põhjendatud, sest see ei mõjuta teda edaspidi hoiduma väärtegude toimepanemisest. Kohus leiab, et P.S-ile tuleb LS § 201 lg 2 rikkumise eest mõista käesoleval juhul põhikaristusena arest, mis ainsana võib mõjutada teda edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. P.S-ile tuleb toimepandud rikkumise eest mõista käesoleval juhul põhikaristusena arest alla sanktsiooni keskmise määra, arvestades kergendavat asjaolu. Kohus mõistab P.S-ile LS § 201 lg 2 järgi karistusena aresti 10 päeva, mille asendab üldkasuliku tööga. Kohus leiab, et üldkasuliku töö tegemine mõjutab P.S käituma edaspidi seaduskuulekalt. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 56, V™S §-de 107 lg 1 p 1, 136-139 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada P.S LS § 201 lg 2 järgi ning põhikaristuseks mõista arest 10 päeva. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud arest üldkasuliku tööga 10 tunni ulatuses (ühele päevale arestile vastab 1 tund üldkasulikku tööd). 2 KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel määrata P.S üldkasuliku töö tegemise ajaks Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri (tel 6124962) järelevalve alla. kuud alates Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamise päevast, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul kuulutamisest. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3