← Eesti

1-16-8072/3

Obsah (7)§ 424§ 68§ 65§ 69§ 75§ 50§ 73

Kriminaalasi nr. 1-16-8072 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 21.september 2016.a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Evelin Ets Prokurör Maarja-Liisa Sari Kriminaalasi V.H süü

§ 424

järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades Süüdistatav V.H, IK XXX; sünniaeg: 04.mai 1961.a; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: keskeriharidus; perekonnaseis: vallaline, alaealised ülalpeetavad puuduvad; töökoht: XXX; elukoht: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 korral, väärteokorras kehtivad karistused puuduvad; tõkend: ei ole kohaldatud RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada V.H

§ 424järgi ja mõista karistuseks kaheksa

(8)kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka V.H eelvangistus 20-21.september 2016.a, s.o kaks

(2)päeva ja lõplikuks karistuseks mõista seitse
(7)kuud kakskümmend kaheksa
(28)päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust V.H-le Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 02.juuli 2014.a kohtuotsusega nr. 1-14-8072 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o kahe

(2)kuu kahekümne kaheksa
(28)päeva pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista kümme
(10)kuud kakskümmend kuus
(26)päeva vangistust.

§ 65

lg 2 ja § 73 lg 4 alusel asendada V.H-le mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis

§ 69lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb kolmsada kakskümmend kuus

(326)tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb

§ 69lg 3 alusel ära teha kahe

(2)aasta pikkuse tähtaja jooksul. Üldkasuliku töö tegemise ajal peab V.H järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§ 75lg 1 sätestatule: 1.

elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX;

  1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. V.H on käitumiskontrolli ajal kohustatud täitma

§ 75lg 2 tulenevaid kohustusi: 1.

osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille täitmise korral loetakse

§ 69lg 4 alusel üldkasuliku töö tunnid kuni kolmekümne

(30)tunni ulatuses kaetuks; 2. mitte tarvitama alkoholi. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata V.H Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse (asukoht: Tartu, Tiigi 78) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta V.H-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuueks

(6)kuuks, milline karistus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 alusel on V.H kohustatud loovutama oma juhiloa Maanteeameti elukohajärgsele liiklusregistri büroole alates kohtuotsuse jõustumisest viie
(5)tööpäeva jooksul. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista V.H-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha kolmsada kakskümmend kaks
(322)eurot 50 senti ja kaitsjatasu nelikümmend kaheksa
(48)eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et V.H on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest ühe
(1)aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank (SWIFT: EEUHEE2X) või EE502200221014193355 Swedbank (SWIFT: HABAEE2X) või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal (SWIFT: FOREEE2X) või EE401700017002872300 №rdea Bank Finland PLC Eesti filiaal (SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks 99916700067736. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA V.H süüdistatakse selles, et tema juhtis 20.septembril 2016.a kella 09.26 paiku JõhviTartu-Valga maantee 171.km-l mootorsõidukit Opel Omega reg-nr XXX olles alkoholijoobes, kui tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,81 mg/l kohta. Samuti ületas V.H lubatud sõidukiirust, nimetatud maanteelõigul lubatud 90 km/h, asulavälisel teel 22 km/h võrra (lõplik mõõtetulemus 112 km/h). V.H rikkus kuriteo toime panemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukijuht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Samuti rikkus V.H liiklusseaduse § 50 lg 1 alusel toodud nõuet, mille kohaselt juht peab järgima käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud suurimat lubatud sõidukiirust. Liiklusseaduse § 15 lg 1 p 1 järgi on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. Sellega pani V.H toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest küsib prokurör kohtus V.H-le karistuseks 8 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg, s.o 20-21.september 2016.

a (2 päeva) karistusaja hulka, mistõttu on lõplikuks karistuseks 7 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada V.H-le käesoleva kuriteo eest mõistetavat karistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 02. juuli 2014.a otsusega kriminaalasjas nr. 1-14-5789 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 kuu ja 28 päeva vangistuse võrra ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõista 10 kuud 26 päeva vangistust.

§ 73

lg 4 ja § 69 lg 1 alusel asendada V.H-le mõistetud 10 kuu 26 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis

§ 69

lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 326 tundi üldkasulikku tööd, mis

§ 69lg 3 alusel tuleb ära teha 2 aasta jooksul.

Üldkasuliku töö tegemise ajal peab V.H järgima talle kooskõlas

§ 75pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

V.H on käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi

§ 75

lg 1 tulenevaid kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. V.H on käitumiskontrolli ajal kohustatud täitma järgmisi

§ 75

lg 2 tulenevaid kohustusi: 1) osalema sotsiaalprogrammis (kriminaalhooldaja poolt määratud).

§ 69

lg 4 alusel loetakse üldkasuliku töö tunnid kuni 30 tunni ulatuses kaetuks sotsiaalprogrammis osalemisega; 2) mitte tarvitama alkoholi.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta V.H-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. Kokkuleppe kohaselt on kriminaalmenetluse kulud kokku 370.50 eurot, millest määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 48.00 eurot ja sundraha 322.50 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude 370.50 euro tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. V.H tuleb süüdi tunnistada

§ 424järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara puuduvad. Menetluskuludena kuulub V.H-lt KrMS § 180 lg 1 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kaitsjatasu. Kohus nõustub kokkuleppes tooduga, et aluseid menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks ei esine. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ning süüdistatava seisukohta leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Kohtuotsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565 , § 248 ja § 249. Kohtunik Anneli Tanum /allkirjastatud digitaalselt/

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.