Süüdi tunnistada O.S väärteos LS § 201 lg 2, § 224 lg 2 järgi ja mõista
2.
lg 1 sätteid kohaldades asendada mõistetud O.S-ile arest üldkasuliku tööga 15 tunni ulatuses (ühele päevale arestile vastab 1 tund üldkasulikku tööd). 3.
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks üks kuu alates kohtuotsuse jõustumisest. 4.
lg 4 alusel määrata O.S üldkasuliku töö tegemise ajaks Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri järelevalve alla.
lg 6 kohaselt kui süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus politseiasutuse taotluse või kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdlasele või süüdimõistetule mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase või süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. 2 Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on V™S § 137 lg 1 nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kohtumenetluse poole soovist kasutada apellatsiooniõigust või teate esitamise järel apellatsiooniõiguse kasutamisest loobuda teatab maakohus teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele V™S § 113 lg 4 p 1 kohaselt kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui kohus tunnistas väärteoasja lahendamisel kohtuotsuse resolutiivosas kohaldamisele kuuluva õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis selle kohaldamata, esitatakse apellatsioon kümne päeva jooksul arvates kohaldamata jäetud õigustloova akti kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud lahendi kuulutamisest. Apellandi taotlusel võib kohus apellatsioonitähtaja määrusega ennistada, kui ta tunnistab selle möödalastuks mõjuval põhjusel. Ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, millal takistus ära langes. Apellatsioonitähtaja ennistamise lahendab ringkonnakohus oma määrusega, mis ei ole edasikaevatav. Apellatsioonitähtaja ennistamise või sellest keeldumise määrus tehakse apellandile teatavaks. Kui apellatsiooniteadet ei esitata, jõustub kohtuotsus 7 päeva möödumisel kohtuotsuse kuulutamisest. Asjaolud ja menetluse käik O.S´ väärteoasi LS § 201 lg 2, § 224 lg 2 järgi oli määratud kuulamisele 27.10.2016 kl 09:30 Harju Maakohtu määrusega (tl 16). Kohtuistung Kohtuistungil menetlusalune isik seletas, et väärteoprotokolli sisu on talle arusaadav, esitas kohtule iseloomustuse (tl 19). O.S ei soovinud väärteoasja protokollimist kohtuistungil (tl 21). Kohtuvälise menetleja esindaja jäi kohtuistungil väärteoprotokollis märgitu juurde ning leidis, et menetlusaluse isiku väärtegu on tõendatud väärteotoimikus olevate materjalidega ning teda tuleb toime pandud teo eest karistada arestiga. Kohus avaldas kirjalikud tõendid vt tl 1-15 (kohtualluvuse saatmise määrus, väärteoprotokoll nr 2315,16009219 (AB1434975), tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, väljatrükk, indikaatorvahendi kasutamise protokoll, 11.09.2016 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, tunnistaja ülekuulamise protokoll, Maanteeameti Liiklusregistri väljavõte, 23.05.2010 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, vastulause, karistusregistri väljatrükk). Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad ning hinnanud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid kogumis, leiab, et LS § 201 lg 2 , § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteoasja toimepanemine O.S-i poolt väärteoprotokolli nr 2315,16009219 (AB1434975) järgi on tõendatud ning teda tuleb selle eest karistada. 11.09.2016 koostatud väärteoprotokolliga nr 2315,16009219 (AB1434975) on tõendamist leidnud, et 11.09.2016 kl 00:17 Palvere küla, Kose vallas, Harju mk juhtis O.S mootorsõidukit Opel Astra registreerimismärk XXXX juhile keelatud seisundis, ühes liitris juhi väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,65 mg/l (tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,70+-0,05 mg/l) ning juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Menetlusalune isik rikkus seega LS 69 lg 3, § 90 lg 1 p 1,3 ning pani toime LS § 224 lg 2, § 201 lg 2 kvalifitseeritavad rikkumised (toim lk 3). Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on O.S tutvunud V™S § 19 sätestatud õiguste ja kohustustega (vt toim lk 3 pöördel). 11.09.2016 koostatud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli (vt toim lk 5), indikaatorvahendi kasutamise protokolli (vt toim lk 6) kohaselt 11.09.2016 kl 00:17 mõõdeti 3 O.S-i alkoholisisaldust väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr ARBK-0032, mille lõplik mõõtetulemus oli 0,65 mg/l. Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemus jälgitav, kui selle on teinud pädev mõõtja, kasutades taadeldud või kalibreeritud mõõtevahendit ning järgides mõõtemetoodikat. Korrakaitseseaduse § 38 lg 7 kohaselt nõuded isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise protseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. 19.06.2014 Vabariigi Valitsuse määrusega nr 87 on kehtestatud nõuded isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele. O.S-i väljahingatavas õhus etanoolisisaldust alkomeetriga mõõtnud ametnik on läbinud mõõtevahendi kasutamiseks vajaliku väljaõppe. Mõõtevahend Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr ARBK-0032 oli taadeldud (taatlustunnistuse nr TTRC-16-00072) ning tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja mõõteseadme väljatrüki kohaselt (vt toim lk 5a) on mõõtmisel järgitud mõõtemetoodikat ja isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduuri ja mõõtetulemuste töötlemise nõudeid. LS § 69 lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Antud juhul rikkus O.S LS § 69 lg 3 sätestatud keeldu. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse (vt toim lk 10) kohaselt on näha, et 23.05.2010 1 kõrvaldati O.S sõiduki juhtimiselt LS § 20 lg 2 p 2 alusel, 11.09.2016 kõrvaldati O.S sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2 alusel. 23.05.2010 ja 11.09.2016 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsustel O.S-i allkirjas (vt toim lk 7,10) nähtub, et ta on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsused kätte saanud. Maanteeameti Liiklusregistri väljatrükiga (vt toim lk 9) on tõendatud, et O.S puudub mootorsõiduki juhtimisõigus. LS § 91 lg 2 p 2 sätestab, et juht kõrvaldatakse sõiduki juhtimiselt, kui on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. LS § 224 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 mg või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74. LS § 201 lg 2 kohaselt kui mootorsõidukit, maastikusõidukit või trammi juhtima lubatud isikul on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus peatatud või peatunud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud - karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Kohus on seisukohal, et O.S-i käitumine LS § 224 lg 2, 201 lg 2 nõuete rikkumistel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud. Kohus peab siinkohal vajalikuks viidata Riigikohtu lahendile 3-1-1-94-02, milles Riigikohus on leidnud, et //… peavad kõik liiklejad ja muud isikud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekkimist. Karistuse mõistmisel arvestab kohus
alusel O.S-i süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus peab põhjendatuks menetlusaluse isiku karistamist toime pandud väärteo eest arestiga 15 päeva,
lg 1 alusel asendada mõistetud O.S-ile arest üldkasuliku tööga 15 tunni ulatuses,
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks üks kuu alates kohtuotsuse jõustumisest. Leo Kunman Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.