4-16-5745/5

4-16-5745 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. novembril 2016 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-16-5745 Kohtunik Külli Iisop Väärteoasi M.G kaebus PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna patrullitalituse 28.07.2016 otsusele väärteoasjas nr 2317,16,007603 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja M.G (isikukood XXX; elukoht: XXXX; töökoht: XXXX) Kohtuväline menetleja PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlusteenistus (asukoht: Rahumäe tee 6, Tallinn) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 28.07.2016 otsus muutmata ja M.G kaebus rahuldamata. Trahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB pangas, arvele EE932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE403300333416110002 Danske pangas või arvele EE701700017001577198 №rdea pangas. Kohustuslik on märkida ka viitenumber
2. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. 1 Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad
3. 28.07.2016 otsusega väärteoasjas nr 2317,16,007603 määras PPA Põhja prefektuuri LääneHarju politseijaoskonna patrullitalitus M.G-le karistuseks karistusseadustiku (KarS) § 218 lg 1 järgi rahatrahvi 10 trahviühikut, s.o 40 eurot. Otsuse kohaselt läbis M.G 28.07.2016 Paldiski mnt 102 asuvast Prisma Peremarketis 9,90 eurot maksvate lugemisprillidega kassaliini, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Sellise tegevusega rikkus M.G KarS 199 lg-s 1 sätestatut ning tema käitumine kvalifitseeriti väärteona KarS § 218 lg 1 järgi.
4. M.G selgitas kaebuses, et sisenes 28.07.2016 Prisma kauplusesse ning valis välja toidukaubad ja prillid. Viimased pistis taskusse, et hiljem kassas kogu kauba eest maksta. Ta tasus ainult ostukorvi asetatud kaupade eest ja unustas prillide eest tasuda. Kui kaebaja avaldas soovi prillide eest tasuda, siis temale seda ei võimaldatud. Seega polnud isiku arvates tema tegu tahtlik ning rahatrahv summas 40 eurot on liiga karm. Kaebuse esitaja ei soovinud kohtuistungist osa võtta.
5. Kohtuväline menetleja leiab, et otsus on põhjendatud ning M.G kaebus tuleb jätta rahuldamata. Karistuse määramisel on arvestatud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, lähtutud õiguskorra kaitsmise huvidest ning eripreventsioonist. M.G-le määratud rahatrahv toob kaasa kasvatava mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Kohtuväline menetleja nõustus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses.
6. Täiendavalt kohtule esitatud selgitustes märgib M.G, et ta ei ole varem süütegusid toime panna ning iga inimene võib probleemide kütkes midagi samalaadset korda saata. Ta on teo korda saatnud hajameelsusest ja ei võtaks iial võõrast vara. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused
7. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ning kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja nr 2317,16,007603 materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt V™S §le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. Kohus leiab, et kogutud tõendeid kogumis hinnates on M.G-le etteheidetav tegu, s.o varavastane süütegu väheväärtusliku asja vastu tõendamist leidnud ning õigesti kvalifitseeritud KarS § 218 lg 1 järgi. Menetlusaluse isiku õigusvastust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Samuti on väärteoasjas kohtueelne menetlus läbi viidud väärteomenetluse nõudeid järgides.
8. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 28.07.2016 kella 10.45 paiku viibis M.G Paldiski mnt 102 asuvas Prisma Peremarketis, võttis kauplusest lugemisprillid, pani taskusse ning möödus sellega kassaliinist, makstes ainult korvis oleva kauba eest. Kaebaja ise tunnistab sellist käitumist, seda kinnitavad ka tunnistajate XXXX ja XXXX ütlused, AS Prisma Peremarketi avaldus õiguserikkumise kohta ning õigusvastase teo toimepanemise akt. Kohtu hinnangul ei ole kahtlust selles, et kaebaja pani talle etteheidetava teo toime tahtlikult. Kohus ei pea eluliselt usutavaks M.G kaebuses ja kohtuvälises menetluses toodud väiteid selle kohta, et unustas taskusse pistetud prillide eest tasuda. Kaebaja on elukogenud inimene, kes on kahtlemata varemgi poodides käinud ja oste sooritanud. Seega peaks ta teadma, et kaup, mille eest ei ole makstud, pannakse ostukorvi. Kaebaja on ise väitnud, et teised asjad pani ta ostukorvi. Seega sai ainus põhjus prillide taskusse panemiseks olla soov need poest varastada. 2
9. Kaebajale määratud karistuse hindamisel lähtub kohus KarS § 56 lg-st 1, mille kohaselt arvestatakse lisaks isiku süüle ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohus on korduvalt rõhutanud (RKKKo nr 3-1-1-28-14 p 29; nr RKKKo nr 3-1-1-52-13, p 19 jt), et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastada süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. KarS § 218 lg-s 1 sätestatud rikkumise eest on võimalik karistada isikut rahatrahviga 3 kuni 300 trahviühikut (kuni 1200 eurot) või arestiga. M.G karistati rahatrahviga 10 trahviühikut, s.o kergemaliigilise karistusega ning sedagi sanktsiooni miinimummäära lähedaselt. Seega on kohtuväline menetleja arvestanud sellega, et varastatu väärtus oli väike ja see tagastati kauplusele ning ka sellega, et kaebaja ei ole varem süütegusid toime pannud. Kohtu arvates on selline karistus piisav, et mõjutada M.G mitte enam toime panema uusi süütegusid ning see on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Eeltoodust tulenevalt on kaebajale määratud karistus põhjendatud ning tema taotlus rahatrahvi vähendamiseks tuleb jätta muutmata. Otsuse tegemisel juhindub kohus V™S §-dest 132 p 1, 133,
10. Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3