lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühikut, so 300 eurot ja lisakaristusena LS § 227 lg 5 p 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. 19.05.2016 koostatud väärteoprotokolli nr 20160519438303 kohaselt 19.05.2016 kell 10:04 Tallinnas Suur-Sõjamäe tänaval J.Smuuli ja Ääsi tänavate vahel, liikudes Ääsi tn suunas, S.T juhtis mootorsõidukit MB R320CDI reg.nr.XXXX kiirusega 81 +-7km/t, lubatud suurim kiirus 50km/t, ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24km/t, rikkudes LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid ning pannes sellega toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kaebuse sisu 04.07.2016 esitas S.T kohtule kaebuse, paludes jätta kohaldamata talle määratud lisakaristus täies ulatuses. Kaebaja vaidlustab kohtuvälise menetleja otsust osas, mis puudutab lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Ta ei nõustu sellega, et ta ei ole toimepandut siiralt kahetsenud. Tegelikult kahetses seda koheselt, mis nähtub asja materjalidest, menetleja põhjendanud, miks tema kahetsus ei saa olla siiras. Menetleja põhjendus, et tal on varasemad rikkumised, ei ole mõistetav. Ka varasemate rikkumiste korral on võimalik siiralt kahetseda. Sellest tulenevalt palub lugeda tema kahetsust siiraks ja arvestada seda kaebuse lahendamisel. Kaebaja ei nõustu ka sellega, et tema vastutust raskendavaks asjaoluks on rikkumise toimepanemise koht, kus oli kiiruspiirang 50 km/h. Kaebaja ei saa selles osas oma seisukohta esitada, sest otsuses puudub selle järelduseni jõudmiseks igasugune põhjendus, milletõttu ka vastutust raskendavat asjaolu tema hinnangul ei esine. Ka puudub otsuses põhistus, miks kohtuväline menetleja jättis tähelepanuta XXXXSIA taotluse tema suhtes lisakaristuse mittekohaldamise kohta. Kohtumenetlus ja kohtuotsuse põhjendused 06.10.2016 toimunud kohtuistungil kaebuse esitaja jäi oma kaebuse juurde ja palus tühistada kohtuvälise menetleja otsus talle mõistetud lisakaristuse osas. S.T tunnistas, et ületas lubatud sõidukiirust, mida teha ei tohi. Elab XXXX ja 3-4 korda nädalas käib Tallinnas, milletõttu sõidukilomeetreid koguneb päris palju. See on ka tema hinnangul üheks põhjuseks, miks võis ületada kiirust. On olemas bussiga sõitmise võimalus, aga see raskendab olukorda, sest sel juhul ta ei saa oma tööd planeerida. Sai veel ühe karistuse kiiruse ületamise eest ka peale seda, kui käesolev otsus tehti. Kaebaja hinnangul 19.05.2016 ei põhjustanud ohtu, kuid ka enda arvates see asjaolu ei õigusta kiiruse ületamist tema poolt. Lisakaristuse mõistmisel ei saa enam oma tööülesandeid täita. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et tuleb jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja lisakaristust on kohaldatud õigesti. Ta asus seisukohale, et kuivõrd põhikaristus ei ole piisav olnud menetlusaluse isiku käitumisharjumuste mõjutamiseks, siis tuleb teda mingiks ajaks liiklusest kõrvaldada. Kahe kuuline lisakaristus peaks mõjutama isiku käitumisharjumusi ja mõjutaks teda edaspidi seaduskuulekalt käituma. Kaebaja karistamine aitab ka teistel juhtidel turvatunnet tõsta, sest nad saavad teada, et õiguskorrakaitseorganid kõrvaldavad liiklusest need juhid, kes süstemaatiliselt rikuvad liiklusseaduse nõudeid - kiiruse ületamisi S.T paneb toime lausa süstemaatiliselt. Lähtudes eeltoodust kohtuvälise menetleja palus jätta kaebus rahuldamata. Kohtuistungil kuulas kohus ära kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja esindaja ning uuris järgmisi väärteotoimikus asuvaid kirjalikke tõendeid: - Menetlusalune isik S.T andis ütlusi, et 19.05.2016 juhtis 30 minutit mootorsõidukit MB R320CDI reg.nr XXXX, mis kuulub talle. Enne liiklemist kontrollis sõiduki seisukorda ning sõitis Lasnamäelt Ülemiste Keskusesse. Põhjendab oma rikkumist sellega, et kiirustas kohtumisele. Saab oma rikkumisest aru, tunnistab oma süüd ja kahetseb, et ületas kiirust. Politsei tegevusi kohta märkusi ei ole. Töötab XXXXSIA-s, projektijuhina. On olemas ka üks ülalpeetav. - Kiirusmõõturi kasutamise protokoll, mille kohaselt teostas patrullpolitseinik Martin Martsepp kaebuse esitaja poolt juhitud mootorsõiduki Mercedes-Benz R 320 CDI reg.nr XXXX sõidukiiruse mõõtmist Harjumaal, Tallinnas, Suur-Sõjamäe, J.Smuuli ja Ääsi tänavate vahel – lõplik 2 mõõtetulemus 74 km/h, suurim lubatud sõidukiirus oli 50 km/h. Segavaid asjaolusid ei ilmnenud. Mõõtmist teostati asulasisesel teel, hea nähtavusega, valgel ajal, sademeteta ilmaga, kuiva kattega, kahe sõidureaga, eraldusribaga kahesuunalisel teel. Patrullauto liikus teisel sõidurajal ja sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks mõõdeti seda kiirust liikuvast kiirusega 51 km/h sõidukist statsionaarselt paigaldatud seadmega. Mootorsõiduk liikus teisel sõidurajal, pärissuunas, lähenes patrullautole ja liikus üksinda. Märkus: suurim kiirus Stalkeri ekraanil oli 86 km/h. Seadme lugem oli 81 km/h. Mõõtmise ajal kasutati videotehnikat Digital Ally, JLV9. Juhile tutvustati kiirusemõõtja näitu. Juht allkirjastas kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli. - XXXXSIA 04.06.2016 taotlus, millest nähtuvalt palutakse mitte määrata S.T-le sellist karistust, mis oleks seotud juhtimisõiguse äravõtmisega. - Heli- ja videosalvestused CD-plaadil (2302,16,007169 S.T), mis vastavad V™S § 31 lõike 11 punktides 1–3 sätestatud nõuetele: need on seotud väärteoasjaga nr 2302,16,007169, salvestistest nähtub millistel asjaoludel ja kelle poolt nad on loodud. Videosalvestiste metaandmetest on näha, millal nad on tehtud (19.05.2016 kell 10:04 - tuvastatud rikkumine, kell 10:26 - politseisõidukis salvestatud S.T ülekuulamine ja menetlustoimingute läbiviimine). Samuti salvestisest nähtuvad väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud – Suur-Sõjamäe tee kaudu suurel kiirusel liigub politseisõiduk, on kuulda sireeni ja meeshäält, kes ütleb mootorsõiduki Mercedes-Benz R 320 CDI reg.nr XXXX ekraani ilmumisel „see“. Samuti videolt on näha, kuidas toimus mootorsõiduki Mercedes-Benz peatamine Ülemiste Keskuse lähedal ning juhipoolsest uksest S.T väljumine (mustas jopes ja sinistes teksades meesterahvas). - Karistusregistri väljavõttest nähtub, et S.T on üks kehtiv kriminaalkaristus ja kolm kehtivat väärteokaristust, viimati karistatud 03.06.2016 LS § 227 lg 1 järgi rahatrahviga, mis on tasutud. Kohtuliku arutamise järeldused V™S §-st 87 on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega. Vastavalt V™S § 31 lg-le 2 ja § 123 lg-le 2 peab kohus väärteoasja uurima igakülgselt. Muuhulgas tähendab väärteoasja igakülgne uurimine sedagi, et sõltumata esitatud kaebuse piiridest maakohtul tuleb selgitada välja kõik menetlusalust isikut süüstavad ja õigustavad asjaolud. V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Samuti kohus peab lahendama V™S § 133 loetletud küsimused: kas ei esine väärteoasjas V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele V™S § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku § 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9). V™S § 2 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse seadustiku sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 61 lg-te 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kaebuse esitaja süü on kinnitamist leidnud väärteoasjas olemasolevate tõenditega nende kogumis. Liiklusjärelvalvet teostanud politseiametniku Martin Martseppa poolt koostatud kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis on märgitud, millal, kus ja kuidas toimus S.T poolt juhitud mootorsõiduki Mercedes-Benz R 320 CDI reg.nr XXXX sõidukiiruse mõõtmine. Mõõtemetoodikat rikutud ei ole: S.T poolt juhitud Mercedes-Benz oli ainuke hõbedast värvi Mercedes-Benz, mis liikus Suur-Sõjamäe tee kaudu Tartu mnt suunas, seega error in persona on käesoleval juhul täiesti välistatud. Ka S.T ise tunnistab kiiruse ületamist. 3 Vastavalt mõõteseaduse § 5 lg. 2 p. 2 sätetele mõõtetulemuste jälgitavus peab olema tõendatud riikliku järelevalve käigus kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust. Vastavalt sama seaduse paragrahvile lõike 1 sätetele mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Nähtuvalt kohtule esitatud kiirusemõõtseadme kasutamise protokollist oli mõõtmisel kasutatud kiirusmõõteseadet PLS12 Stalker DSR 2X; DP021104; KC068331; KR021392; Kuvar 200-0723-00; Kuvar 200-0654-00; DI014683 ja seade oli testitud 19.05.2016 kell 07:45 ning rikkumise tuvastamise ajal oli töökorras. Seega on taadeldud mõõtevahendi mõõtetulemus jälgitavus tõendatav, antud juhul on täidetud mõõteseaduse § 5 lg 1 nõuded ja saadud mõõtetulemus on kasutatav tõendina. Väärteomenetluses kannab väärteoprotokoll samasugust funktsiooni nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-73-08, p 8.1). Väärteoprotokollis on täpselt kirjeldatud S.T-le süüks arvatud süütegu – ta juhtis mootorsõidukit, kiirusega 81 +-7km/h, lubatud suurim kiirus sellel teelõigul 50km/h, ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24km/t. Kohus leiab, et väärteoprotokolli koostamisel ei ole rikutud V™S § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Kohus ei tuvastanud menetlusaluse isiku kaitseõiguse rikkumist. Kaevatav otsus sisaldab sama teokirjeldust, mis on väärteoprotokollis. Kohtuvälise menetleja otsuses on menetleja seisukohad jälgitavad. LS § 15 lg 1 p 2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 km/h. Sõites asulasisesel teel kiirusega 81 km/h +/- 7 km /h rikkus S.
Kuna S.T on ületanud lubatud suurimat sõidukiirust 24 km/h, on ta toime pannud LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. KarS § 15 lg 3 kohaselt väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 18 kohaselt ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus; isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohus asub seisukohale, et LS § 15 lg 1 p 2 kirjeldatud rikkumise pani S.T toime tahtlikult, sest tema enda ütluste kohaselt tal oli kiire, sest ta hilines kohtumisele. Väärteoasja arutamisel ja otsuse tegemisel on otsuse teinud ametiisik välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust otsuse tegemisel rikutud ei ole: menetlusalusele isikule õigusi selgitati, menetlusaluse isikuna oli ta üle kuulatud, V™S § 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi ei ole tuvastatud. Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud, selle on toime pannud menetlusalune isik S.T , õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. LS 227 lg 2 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21– 40 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. LS 227 lg 5 p 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest ühest kuust kuni kolme kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati S.
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o. 300 eurot ja LS 227 lg 5 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtuvalt karistust kergendavad ning karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse määramisel peab juhinduma KarS § 56, mille lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Siinkohal nõustub kohus täielikult kohtuvälise menetleja otsuses toodud karistuse määramise põhjaliku põhjendusega ning ei pea vajalikuks antud otsuses seda üle korrata. Samas kohtu hinnangul karistust 4 kergendava asjaoluna on võimalik arvestada puhtsüdamlikku kahetsust, mida S.T avaldas menetlusaluse isikuna ülekuulamise protokollis, maakohtule esitatud kaebuses ning kohtuistungil. Kehtiva kohtupraktika kohaselt KarS § 57 lg 1 p 3 kergendava asjaoluna märgitud puhtsüdamlik kahetsus ei ole seotud isiku karistusregistrisse kantud andmetega, sest karistamise aluseks on süüpõhimõtte (nulla poena sine culpa). Süüteo samaliigiline korduvus iseenesest ei välista puhtsüdamlikku kahetsust konkreetses asjas (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-33-07). Puhtsüdamlikku kahetsuse olemasolu on kontrollitav ja see tuleneb asja materjalidest, süüdistatav on talle ette heidetud tegu omaks võtnud ning ei ole vaidlustanud süüteo toimepanemist. Kohtuvälise menetleja otsuses ei ole kergendavat asjaolu arvestatud, kohus arvestab kergendavat asjaolu, vähendades lisakaristuse suurust. Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Süüteo toimepanemise koht ei ole KarS § 58 mõttes raskendavaks asjaoluks, kõik raskendavad asjaolud on ülalmainitud paragrahvis toodud ammendavalt. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on kaebuse esitajat kaks korda karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest LS § 227 lg 2 alusel, seega eelnevalt määratud rahatrahvid ei suutnud menetlusalust isikut sundida hoidumast menetlusesemeks oleva väärteo toimepanemisest. Kohtuistungil esitatud karistusregistri õiendi kohaselt ka pärast 19.05.2016 on kaebuse esitaja saanud veel ühe karistuse LS § 227 lg 2 järgi (tl 13) – 03.06.2016 toimepandud järjekordse kiiruse ületamise eest. Väärteoasja materjalidest saab järeldada, et menetlusalune isik oli teadlik lubatud sõidukiiruse ületamisest, kuid ei astunud samme selleks, et loobuda väärteo toimepanemisest (ei vähendanud sõidukiirust). Arvestades tuvastatud lubatud suurima sõidukiiruse ületamist 24 km/h võrra, karistust kergendavaid asjaolusid ning raskendavate asjaolude puudumist, isiku varasemat karistatust ja õiguskorra kaitsmise huvisid, nõustub kohus S.T-le karistuseks määratud rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, ehk 300 eurot. Isikut on varem korduvalt väärteokorras karistatud lubatud piirkiiruse ületamise eest, antud etteheidetava teo toimepanemise ajal oli isikul kaks kehtivat karistust kiiruseületamise eest. Riigikohus on 13. detsembri 2013.a lahendis nr 3-1-1-122-13 sedastanud, et lisakaristuse kohaldamine aktualiseerub juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Tutvudes karistusregistri andmetega selgub, et S.T ei ole oma käitumise õigusvastasusest aru saanud ning kujutab kõrgendatud ohtu mitte ainult endale, vaid kogu ümbruskonnale, pannes ohtu kõikide teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Samas kohtulahendis Riigikohus on rõhutanud, et korduv nõuete rikkumine järeldab isiku allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks lisakaristuse kohaldamise. Selline isiku käitumine – mootorsõiduki juhi poolt korduv lubatud sõidukiiruse ületamine - näitab ilmselgelt, et S.T ei ole teinud järeldusi talle eelnevalt mõistetud väärteokaristustest ning need ei ole mõjutanud süüdlast edaspidi analoogsete liiklusalaste, s.o. lubatud sõidukiiruse ületamisega seotud süütegude toimepanemisest hoiduma. Isiku poolt toimepandud tegu on hoopiski üks raskemaid liiklusalaste nõuete rikkumisi, mis ohustab nii rikkumise toime pannud liikleja enda kui ka teiste liikluses osalejate elu ja tervist. Kohus leiab, et piirkiiruse ületamine teelõigul, kus piirmääraks on 50 km/h, mitte vähem kui 24 km/h on igal juhul suurema ohu allikat valdava mootorsõidukijuhi poolt selgelt tajutav ja tahtlik tegu ning iga mootorsõiduki juht on kohustatud mõistma, et selline käitumine on lubamatu ning hoolimatu kõigi heausksete liiklejate suhtes. Kohus ei nõustu ka kaebaja väidetega, et lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisel muutub kaebaja poolt tööülesannete täitmine võimatuks. Ainult see asjaolu, et teatud aja jooksul isikul puudub juhtimisõigus ei tee teda töövõimetuks. S.T ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendi selle kohta, miks tema töökohustuste täitmiseks on hädavajalik autoga liikumine. Kohus on seisukohal, et lisakaristuse eripreventiivne iseloom kindlasti peab mõjutama S.T käitumist ka edaspidiselt. 5 Lähtudes karistuse eripreventiivsetest eesmärkidest ning arvestades siinjuures ka õiguskorra tagamise huvisid, kohus leiab, et on igati põhjendatud lisakaristuse kohaldamine, s.o juhtimisõiguse äravõtmine. Kohus möönab, et menetlusaluse isiku töö võib olla küll seotud sõiduki juhtimisõigusega, kuid selles osas on ka Riigikohus lahendis nr 3-1-1-26-10 p 7 väljendanud seisukoha seoses juhtimisõiguse vajadusega töökohal, et isegi töökoha kaotamise võimalus ei saa olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, sest KarS 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Arvestades karistuse mõistmisel kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha leiab kohus, et käesoleval juhul ei ole vajalik kohaldada lisakaristust sanktsiooni keskmises määras, vaid S.T on võimalik mõjutada õiguskuulekale teele ka lisakaristuse kohaldamisega sanktsiooni alammäära ulatuses. Lähtudes eeltoodud motiividest kohus leiab, et puudub alus vaidlustatud otsuse täies mahus tühistamiseks, kuid kohus muudab karistust, vähendades lisakaristuse määra. kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.