Z.P tegu on kvalifitseeritud
Väärteoprotokoll oli isikule kätte antud allkirja vastu 05.09.2016. Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullija liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametnik Hxxx Lxxx tegi 29.09.2016.a otsuse väärteoasjas nr 2440,16, 006491 milles leidis, et isiku rikkumine on tõendatud indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, tunnistajate ütlustega ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga. Otsuse kohaselt juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas, mil tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,28 mg/l. tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,33 mg/l +/-0,05 mg/l. Menetlusalune isik rikkus
lg 3 nõudeid, mille eest on ette nähtud karistus
Karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja kehtivate karistuste puudumine. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Nimetatud kohtuvälise menetleja otsusega karistati Z.P
lg 2 järgi rahatrahviga 130 trahviühikut summas 520 eurot ja
19.10.2015 saabus Viru Maakohtule Z.P kaebus tema suhtes 29.09.2016 tehtud otsuse peale väärteoasjas nr 2440,16,006491. KAEBUS 19.10.2015 esitatud kaebuses palub menetlusalune isik Viru Maakohtul tühistada Ida Prefektuuri 29.09.2016 otsusega määratud lisakaristus (juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks) ning teha uus otsus, mille määrata talle
Kaebuse esitaja tunnistab oma süüd ja kahetseb puhtsüdamlikult. Tegu ei olnud tahtliku teoga, kuna alkoholi tarvitamine toimus eelmise päeva õhtul ning hommikul oli enesetunne hea ja puudus igasugune arusaam, et organismis on veel alkoholi tarvitamise tunnused. Juhtimisõiguse olemasolust sõltub tema töö, kuna töötab veoauto juhina ning juhtimisõiguse äravõtmisega kaotaks ta töö ning sissetuleku, mis paneks tema pere raskesse majanduslikku olukorda. Alkoholisisaldus tema organismis oli 0,28 mg/l. tegemist on
Arvesse tuleb võtta seda, et tegu on esmakordse rikkumisega. Menetlusalune isik avaldas, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 2 VASTUS KAEBUSELE Kohtuväline menetleja nõustub kirjaliku menetlusega ning palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata, ning esitab kirjalikult oma seisukoha väärteoasjas nr 2440,16,006491. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et menetlusaluse isiku süü õigusrikkumise toimepanemises on tõendatud ning põhjendatud oli ka määratud karistuse suurus nii põhikaristuse kui ka lisakaristuse osas. Teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud ning isik on teo toimepanemise süüdi. Kohtuväline menetleja on käesolevas väärteoasjas 29.09.2016 koostatud otsust põhjalikult ja detailselt põhistanud ning jääb otsuses kirjeldatud seisukohtade ja põhistuse juurde. Kaebuses on viidatud asjaolule ja lisatud tõend, et menetlusalune isik töötab kutselise autojuhina ja töö kaotus paneks tema pere raskesse majanduslikku olukorda ning väidetud, et kohtuvälise menetleja ametnik on jätnud tähelepanuta erandlikud asjaolud lisakaristuse kohaldamisel. Kohtuvälise menetleja juhib tähelepanu sellele, et ei kohtueelses menetluses, ega ka kaebusega ei ole menetlusalune isik lisanud tõendeid oma perekonna seisu ega majandusliku olukorra kohta. Kohtuvälise menetleja esindaja on juba karistusotsuse koostamisel viidanud asjaoludele, millest lähtuvalt isikule määrati põhikaristusena rahatrahv ja lisakaristusena kohaldati juhtimisõiguse äravõtmine ning kohtuväline menetleja ei nõustu väitega, et määratud karistus oleks ebaproportsionaalselt suur. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebuses toodud põhjendusi ei saa käsitleda erandlike asjaoludena, mis välistaksid lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Lisaks otsuses kirjeldatule rõhutab kohtuväline menetleja, et kutselise autojuhina töötamine ei saa olla isiku suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist välistav asjaolu. Tulenevalt karistusseadustiku § 50 lg 2 sätestatust ei või võtta mootorsõiduki juhtimise õigust ära vaid isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Käesolevas väärteoasjas sellist asjaolu tuvastatud ei ole. Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-26-10 p 7.3 on selgelt märkinud järgnevat: “Kriminaalkolleegium märgib sedagi, et kuigi üldiselt võib nõustuda maakohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleks vältida töökoha kaotust väärteokaristuse tulemusena, ei saa töökoha kaotamise võimalus olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, sest KarS 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu“. Pigem on kohtuväline menetleja seisukohal, et isik, kes on kutseline juht ja läbinud ametikoolituse ning tegeleb N3 kategooria raskeveoki juhtimisega igapäevaselt oma tööülesandeid täites, peab olema teadlikum liiklusohutusest ja alkoholi piirmäära ületavas seisundis mootorsõiduki juhtimisega kaasnevatest ohtudest ja tagajärgedest. Just nimelt see asjaolu suurendabki Z.P süüd antud teo toimepanemisel. Alkoholi piirmäära ületavas seisundis mootorsõiduki juhtimisega seonduvad temaatikat on käsitletud kõik võimalikes meedia kanalites. Käesoleva juhtumi puhul oli menetlusalusel isikul teadmine, et ta eelneval õhtu tarbis alkoholi, kuid ta siiski ei teinud kõike endast olenevat, et oma seisundit enne väljasõitu kontrollida. Menetlusalune isik asus juhtima N3 kategooria veoautot, mis juba oma olemuselt on suurem oht liikluses, lisaks aga oli tuvastatud alkoholi piirmäära ületamine. Oma tegevusega seadis menetlusalune isik ohtu nii enda, kui ka teiste liiklejate elu ja tervise. Karistusotsuse koostamisel arvestas kohtuväline menetleja kõikide kohtuvälise menetluse käigus kogutud tõenditega, isiku süüd kergendavate ja raskendavate asjaoludega ning esitatud 3 vastulausega. Juhindudes KarS § 56 lg. 1 sätestatust määrati karistuseks liiklusseadus § 224 lg 2 alusel rahatrahv 130 trahviühiku ulatuses s.o 520 EUR ja liiklusseaduse § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Kohtuväline menetleja märgib, et liiklusseaduse § 224 lg 2 sanktsioon näeb ette põhikaristusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ehk kuni 1200 eurot, aresti või põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümneks kuuks.
lg 3 p 1 järgi võib alkoholi piirmäära ületades sõiduki esmakordse juhtimise eest kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Kohtuväline menetleja olles tutvunud väärteoasja materjalidega kogumis ja hinnanud isiku süü suurust, määras põhikaristuseks rahatrahvi 130 trahviühikut ehk 520 eurot ja lisakaristusena rakendas juhtimisõiguse äravõtmist kolmeks kuuks. Seega on nii põhikaristusena määratud rahatrahv kui ka lisakaristusena kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmine selgelt alla sanktsiooni keskmise määra ning kohtuväline menetleja on karistuse määramisel selgelt juhindunud nii seaduses sätestatust kui ka riigikohtu praktikast (RK lahend 3-1-1-59-15). Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et menetlusaluse isiku poolt esitatud kaebusega ei ole lisandunud täiendavaid asjaolusid, mida saaks otsuse tegemisel arvesse võtta. Kohtuvälise menetleja esindaja on jätkuvalt seisukohal, et põhjendatud on nii menetlusalusele isikule määratud põhikaristus kui ka lisakaristus ning nende suurused. KOHTU SEISUKOHT VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Süüdistus puudutab
lg 3 rikkumist mis on kvalifitseeritud
Kohus tutvus indikaatorvahendi kasutamise protokolliga (lk 12) millest nähtub, xxx km-l kontrolliti Z.P alkoholisisaldust väljahingatavas õhus. Mõõtmisel on kasutatud mõõteseadet ENVITEC ALCOQUANT 6020 nr a124711 (järgmine kontrollimise kuupäev 10.12.2016).Tulemus oli positiivne, 0,310 mg/l. Menetlusalust isikut tutvustati näiduga. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist (lk 13) koos väljatrükiga nähtub, et xxx kasutati Z.P suhtes tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alvotest 7110 EST nr ARBK-0027, mille nii esimene kui ka teine lugem oli 0,33 mg/l. Laiendmääramatus on 0,05 mg/l, lõplik mõõtetulemus: 0,28 mg/l. Menetlusalust isikut tutvustati mõõtetulemusega. Protokollile on alla kirjutanud ka tunnistaja xxx Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli (lk 14) kohaselt oli 05.09.2016 kell 8.11 Z.P reaktsioon normaalne, sõidustiil kindel, kõne ja ajataju selge, kordinatsioon häireteta, käitumine normaalne, rahulik. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse (lk 15) kohaselt kõrvaldati Z.P 05.09.2016 kell 8.11 mootorsõiduki juhtimiselt kuni kainenemiseni
lg 2 p 2 alusel, kuna on alust arvata, et tema veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. 4 Tunnistaja Axxx Pxxxülekuulamise protokolli (lk 16-17) kohaselt toimus xxxreid „Kõik puhuvad“, mille käigus kell 8.11 peatati sõiduk xxx mille juht oli joobes. Indikaatorvahendi näit oli 0,31 mg/l. andis isiku üle KxxxTxxxe. Juhiks oli Z.P. Menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokollist (lk 18-19) nähtub, et ta tarvitas 04.09.2016 kell 18.00 4 pitsi konjakit. 05.09.2016 hommikul tundis ennast normaalselt ja ei oodanud, et joove püsib nii kaua. Tunnistab oma süüd ja palub rangelt mitte karistada. Z.P avaldus Ida prefektuurile (lk 20-21), mille kohaselt tunnistab oma süüd ja palub mitte võtta ära juhtimisõigust, kuna sellest sõltub tema töö. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, xxx km-l juhtis Z.P mootorsõidukit, olles alkoholijoobes, mil alkoholisisaldus tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,28 mg/l.
lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Z.P väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,28 mg/l, seega ületas see
lg 3 piirmäära.
lg 2 sätestab, et mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.
lg 3 p 1 kohaselt, võib kohus või kohtuväline menetleja
sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Seega pani menetlusalune isik toime
lg 2 sätestatud rikkumise, mootorsõiduki juhtimise isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli mitte vähem kui 0,28 mg/l, mille eest on ette nähtud karistuseks kuni 300 trahviühikut rahatrahvi, arest või juhtimisõiguse äravõtmine kuni 12 kuuni. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et Z.P pani teo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis, mil ta ei teadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Pärast eelmisel õhtul alkoholi tarbimist oleks ta pidanud järgmisel hommikul veenduma, et tema organismis pole alkoholi kasutamise tunnuseid. Kui ta oleks seda kontrollinud, poleks ta süütegu toime pannud. Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. KARISTUS Kaebuse esitaja palus tühistada otsus määratud lisakaristuse osas ning teha uus otsus rahatrahvi mõistmise osas. Palub kohtult jätta talle alles juhtimisõigus, kuna sellest sõltub tema töö autojuhina ning sissetulek. 5 Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 näidatud karistuse eesmärkidest. Karistus määramisel ja mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduda edaspidi süütegude toimepanemist ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü.
lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. KarS § 47 lg 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. Kohtuvälise menetleja otsuses on õigesti märgitud, karistuse kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja kehtivate karistuste puudumine. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus hindab isiku süü suurust ehk karistamine on teopõhine, samuti võetakse arvesse süüdlase isik, tagades karistamise eripreventiivseid eesmärke. Z.P juhtis mootorsõidukit, kui tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,28 mg/l. Tegemist on ei ole tugeva alkoholijoove astmega, mis jääb antud süüteokoosseisuga ette nähtud alkoholisisalduse maksimaalsest määrast (0,75mg/l väljahingatavas õhus) tunduvalt allapoole. Ta pani teo toime ettevaatamatusest hooletuse näol, kuna pärast eelmisel õhtul alkoholi tarbimist oleks ta pidanud järgmisel hommikul veenduma, et tema organismis pole alkoholi kasutamise tunnuseid. Ettevaatamatus on tahtlusega võrreldes kergem süü vorm. Z.P kahetseb tehtu ning tal puuduvad kehtivad karistused.
Kohus leiab, et menetlusalusele isikule määratud põhikaristus, s.o rahatrahv 130 trahviühikut, s.o 520 eurot vastab tema süü raskusele. Seetõttu puudub alus kergema põhikaristuse mõistmiseks ning selles osas tuleb kaebus jätta rahuldamata. Samas leiab kohus, et põhikaristus, s.o rahatrahv 130 trahviühikut summas 520 eurot on proportsionaalne toime pandud rikkumisega ja piisav karistuse eesmärkide saavutamiseks ning antud juhul puudub alus lisakaristuse määramiseks. Arvestades seda, et Z.P süü ei ole suur, siis peab kohus võimalikuks mitte määrata talle lisakaristust juhtimisõiguse äravõtmise näol. Selles osas rahuldab kohus kaebuse ja tühistab kohtuvälise menetleja otsusega määratud lisakaristuse. Põhjendatud on kohtuvälise menetleja seisukoht, et kehtiv kohtupraktika ei välista juhtimisõiguse karistusena äravõtmist ka juhul kui süüdlane võib jääda seetõttu oma töökohast ilma. Samas rõhutab kohtupraktika, et lisakaristuse kohaldamine aktualiseerub juhul, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav, sh kas tegemist oli harjumus- või juhusüüteoga. Üksnes abstraktne võimalus, et isik asub taas alkoholi piirmäära ületades sõidukit juhtima, ei ole lisakaristuse kohaldamiseks piisav. Kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on ohu olemasolu tuletatav juba korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaksid esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks (RKKK 3-1-1-122-13, p 9, 11). Selliseid asjaolusid Z.P puhul ei esine. Alkoholi sisalduse määr tema 6 väljahingatavas õhus on küll piirmäära ületanud, kuid mitte oluliselt. Antud rikkimisega ei kaasnenud teiste liiklusnõuete rikkumist. Samuti ei saa öelda, et Z.P on suhtunud oma teosse hoolimatult. Ta tunnistas oma süüd ja kahetses tehtu. KOHTU MEE™ED Z.P kaebus tuleb rahuldada osaliselt ning tühistada kohtuvälise menetleja Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelevalve-talituse vanemliiklusametnik Heiki Lindus 29.09.2016.a otsus väärteoasjas nr 2440,16, 006491 lisakaristuse mõistmise osas, jättes lisakaristus kohaldamata. Muus osas jätta otsus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Deniss Minzatov 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.