4-16-8602 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 5. jaanuar 2017.a, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-16-8602 (2317,16,007554) Kohtun

§ 114

lg-s 4 toodud tähtaega, mille kohaselt esitatakse kaebus maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Otsus oli kättesaadav alates 1 25.08.

1. H.D on väärteoprotokolli allkirjastanud 27.07.2016 ja kinnitanud protokolliga tutvumist. Seega oli H.D teadlik tema suhtes läbiviidavast väärteomenetlusest ja ajast, mil kohtuvälise menetleja lahend on talle kättesaadav. 4.
2. Kaebetähtaja kulgemise seisukohast ei oma tähtsust asjaolu, kas isik läheb väärteootsusele järgi või mitte. H.D esitas kaebuse enam kui kaks kuud pärast kaebetähtaega, mis möödus 9.09.
3. H.D on kaebuses märkinud, et ta sai kohtutäiturilt kirja, milles teda süüdistatakse väärteos, mida tema ei ole toime pannud. Kaebetähtaja ennistamist ei ole H.D taotlenud.

§ 118

lg 2 p 1 kohaselt teeb kohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse kui kaebus on esitatud pärast sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud. MÄÄRUSKAEBUS

1. Maakohtu määruse vaidlustas menetlusalune isik H.D, kes esitas kaks kaebust Harju Maakohtu 29.12.2016 määrusele. Esimeses kaebuses selgitab H.D, et tema ei ole väärtegu, mille rikkumise eest talle määrati kohtuvälise menetleja otsusega rahatrahv, toime pannud. H.D märgib, et viibis teo toimepanemise ajal Antsla vallas Tsooru külas, kus tegeles auto ostmisega. Sõiduautot BMW reg. nr XXXXXX juhtis GP, kes võib ütlusi anda tunnistajana. H.D soovib, et väärteoasja uuritaks korralikult. Teises kaebuses kordab menetlusalune isik, et tema ei ole väärtegu toime pannud. Tunnistajateks on GP ja inimene, kellelt H.D ostis auto. H.D soovib, et alustataks uut uurimist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohtunik peab esmalt vajalikuks selgitada kaebajale, et kuigi H.D taotleb jätkuvalt kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist, ei ole ringkonnakohtul pädevust võtta seisukohta kohtuvälise menetleja 17.08.2016 otsuse suhtes. Seda põhjusel, et maakohus ei ole eelnevalt nimetatud otsusele sisulist hinnangut andnud, kuivõrd maakohus jättis H.D kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele läbi vaatamata kaebeõiguse puudumise tõttu. Apellatsioonikohtul on võimalik tuvastada H.D määruskaebuste pinnalt üksnes, kas kaebuse läbi vaatamata jätmine maakohtu poolt oli õiguspärane või mitte. Sel põhjusel jäävad tähelepanuta kõik need H.D väited, milles ta eitab väärteo toimepanemist ning väljendab vajadust anda kohtuvälise menetleja väärteootsuse aluseks olnud tõenditele teistsugune õiguslik hinnang.
3. Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et maakohus jättis õigustatult H.D kaebuse läbi vaatamata.

§ 114

lg 4 kohaselt tuleb üldmenetluses tehtud kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse esitamise 15-päevast tähtaega hakata lugema päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.

§ 114

lg-s 4 sätestatud kaebuse esitamise tähtaja arvutamise juures on õiguslik tähendus vaid sellel, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav (vt nt Riigikohtu

1. oktoobri 2013 otsus asjas nr 31-1-84-13, p 8.1). 2
2. Väärteoprotokoll H.D suhtes koostati 27.07.
3. Protokolli on selgesõnaliselt märgitud, et otsus on kättesaadav kohtuvälise menetleja juures alates 25.08.
4. H.D on omakäeliselt kinnitanud protokolliga tutvumist ning protokolli ärakirja kättesaamist (tl 3). Otsus H.D suhtes koostati 17.08.
5. Väärteomenetleja on otsus es toonud ära edasikaebetähtaja ning märkinud ära ka viimase kaebuse esitamise päeva, s.o 9.09.2016 (tl 2). Seega on H.D-le olnud tagatud seaduses ettenähtud viisil edasikaebeõigus, millise sisust on ta olnud või pidanuks olema teadlik. Kuna H.D ei esitanud kaebust hiljemalt 9.09.2016, jõustus kohtuvälise menetleja otsus 10.09.
6. Asjaolu, et kohtutäitur edastas H.D-le 3.11.2016 täitmisteate kohtuvälise menetleja 17.08.2016 otsusega määratud rahatrahvi sissenõudmiseks, ei anna H.D-le tagantjärele õigust 17.08.2016 otsust edasi kaevata. Niisugust õigust ei anna H.D-le ka asjaolu, et pärast täitmisteate saamist on ta asunud eitama väärteo toimepanemist. Apellatsioonikohus selgitab, et kohtuvälise menetleja otsusega mittenõustumisel oli H.D igati võimalik seda korraliselt vaidlustada. Mõjuvaid põhjuseid, mis takistasid tema poolt kaebuse esitamist tähtaegselt, ei ole ta esitanud. Kuigi ringkonnakohtule esitatud esimese kaebuse on H.D pealkirjastanud kui „Tähtaja ennistamise avaldus“, on selles sisuliselt väljendatud üksnes mittenõustumist 17.08.2016 otsusega ning soovi vaidlustada temapoolne väärteo toimepanemine. Ühelegi asjaolule, mille tõttu H.D ei saanud esitada kaebust tähtaegselt, ei ole ta viidanud. Seetõttu nõustub ringkonnakohus maakohtuga selleski, et H.D puhul ei esine niisuguseid asjaolusid, mida võiks tõlgendada mõjuva põhjusena, ning mis annaks KrMS § 172 lg 1 kohaselt võimaluse kaebetähtaja ennistamiseks. Seega jättis maakohus H.D kaebuse

§ 118lg 2 p 1 alusel seaduslikult ja põhjendatult läbi vaatamata.

9. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes

§-st 194 ja § 147 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Käesolev määrus ei ole edasikaevatav. /allkirjastatud digitaalselt/ 3