4-15-10679/4

4-15-10679 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23 detsember 2015, Tallinn Väärteoasja number 4-15-10679 (2317,15,009790) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §-s 151 lg 1 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja N.K, ik XXX, elukoht: XXX, Ivo Tamla, politseijaoskond Põhja prefektuuri Lääne-Harju RESOLUTSIOON 1

1. N.K süüdi tunnistada NPALS § 15 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista temale karistuseks arest 10 (kümme) päeva.
2. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud arest 10 päeva üldkasuliku tööga arvestusega, et ühele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd. Seega tuleb asenduskaristusena menetlusalusel isikul teha üldkasulikku tööd 10 (kümme) tundi.
3. KarS § 69 lg 3 alusel määrata 10 tunni üldkasuliku töö tegemiseks 3 kuuline tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasulik töö peab olema tehtud hiljemalt 22.03.
5. Kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, võib politseiasutuse taotluse alusel pöörata KarS § 69 lg 6 kohaselt aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga.
6. N.K-lt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel narkootilise aine uuringu kulu 35 (kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda kohtuotsuse lisana vormistatavas makseinfos näidatud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „N.K, 4-1510679, uuringu kulu“.
7. Makseinfo koos Maksu- ja Tolliameti arveldusarvete numbrite ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel N.K-le tema poolt avaldatud eposti aadressile.
8. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel V™S § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 23.12.
9. V™S § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 09.11.2015 koostati väärteoprotokoll nr AB 1460312 selles, et 26.09.2015 kella 12.12 ajal peeti Tallinnas Tondi 88 maja juures kinni N.K, kelle organismis tuvastati uuringu tulemusena fentanüüli sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet fentanüüli arsti ettekirjutuseta. Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et tunnistab väärteo toimepanemist. Vahest harva käib Eestis ja on juhtunud. Ehk annavad tunda ka rohud. Määrati grupp, kus ta käib iga nädal, masendusravi. Lisaks käib iga nädal psühholoogi juures. Rühmast soovitati terapeuti. Tegeleb oma probleemidega. Varem on karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest rahtrahvidega, osa trahvidest on tasutud. Kriminaalasja menetluskulude tasumiseks on koostatud maksegraafik. Karistusena aresti ei sooviks oma tervisesisundi tõttu. Kui ei saa käia nõustajate juures ja tarvitada ravimieid, annab see tagasilöögi. Kui arest mõistetaks, siis oleks nõus tegema üldkasulikku tööd, saaks teha koolivaheaegadel. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud, isik ei vaidlusta süüteo toimepanemist. On tõendatud ka joobe tuvastamise aktiga. Varaemate rikkumiste eest määratud trahvid on tasutud, kuid see ei ole mõju avaldanud. Lisaks sellele on menetlusalusel isikul katseaeg. Isikul puudub sissetulek, samuti ei ole tal sissetulekut, mistõttu tuleb mõista arest 5 päeva. Välja mõista menetluskulu 35 eurot. Kuna isik tuli menetleja juurde ja kohtusse, siis võib anda mingi aeg, millise jooksul isik ise läheb ja kannab oma karistuse ära ning puudub vajadus teda kohe arestimajja saata. Kui isik taotleb üldkasuliku tööga asendamist, siis ei ole midagi selle vastu, kuid sel juhul ei saa karistus olla 5 päeva. Kohus, kontrollinud joobeseisundi tuvastamise uuringuakti ja menetlusaluse isiku süüd tunnistavaid ütlusi, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku süü temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Menetlusaluse isiku organismis on tuvastatud keelatud aine fentanüüli sisaldus ning menetlusalune isik ei ole esitanud tõendeid tema organismis tuvastatud aine tarvitamise õiguspärasuse kohta. 28.09.2015 tehtud uuringu tulemusena on menetlusaluse isiku organismis tuvastatud fentanüül kuulub NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 II nimekirja. Menetlusaluse isiku selgituste kohaselt ei ole arst eelmärgitud aine kasutamise kohta ettekirjutust teinud ning kohus peab sellise ettekirjutuse tegemist võimatuks, kuivõrd selline ettekirjutus oleks õigusvastane. Vastavalt NPALS § 3 lg 1 sätetele on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine, sh tarvitamine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Väärteoasja materjalidest ei ilmne asjaolusid, mis viitaks menetlusaluse isiku poolt narkootilise aine fentanüüli tarvitamisele eelmärgitud lubatavusklausli alusel. Sellest tulenevalt on menetluslune isik narkootilist ainet tarvitades rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu. 2 Seega on väärteoasja kohtuliku arutamisega tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik oli tarvitanud narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta ja sellise aine käitlemine, sh tarvitamine on NPALS § 3 lg 1 ja 1 1 kohaselt arsti ettekirjutuseta keelatud, mistõttu on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteona. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millede kohaselt on menetlusalust isikut varem samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega, samuti on teda karistatud rahvatervisevastase kuriteo toimepanemise eest vangistusega, mis jäeti tema suhtes 3 aastase katseajaga kohaldamata ning katseaja lõpuni on jäänud enam kui pool aastat. Seega kuna menetlusalust isikut on kahel korral samalaadse väärteo eest karistatud rahatrahviga ning menetlusalune isik on toime pannud uue väärteo, saab asuda seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd see ei taga oodatud tulemust ega sunni menetlusalust isikut loobuma väärtegude toimepanemisest. Seetõttu tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada teiseliigilist karistust, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse ühe väärteo toimepanemises, siis leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü on alla keskmise ning temale tuleks arest mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kuna menetlusalune isik taotles aresti asendamist üldkasuliku tööga ning sellele ei vaielnud vastu ka kohtuvälise menetleja esindaja, leiab kohus, et kuna menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud, võib esimesel korral mõistetava aresti asendada üldkasuliku tööga. Arvestades asjaolu, et menetlusaluse isiku alaline elukoht asub väljaspool Eesti Vabariiki, tuleb menetlusalusele isikule anda pikem ajavahemik üldkasuliku töö tegemiseks. Samuti tuleb V™S § 111 p 8 alusel menetlusaluselt isikult välja mõista uuringu tegemisel tekkinud kulu täies ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ 3