lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus, kusjuures
lg-st 1 tulenevalt jaguneb tahtlus kavatsetuseks ning otseseks ja kaudseks tahtluseks. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. R.M-i ütlused (vt tl 17) viitavad sellele, et R.M oli juba sõitma asumisel teenindajakaardi puudumisest ning järelikult ka sellest, et seda ei ole esiaknale välja pandud, teadlik. Kui ta sellele vaatamata asus taksoteenust osutama, siis tuleb asuda seisukohale, et subjektiivse külje pealt tegutses R.M otsese tahtlusega
Kohtu seisukoht teo õigusvastasuse ning isiku süü osas Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et menetlusalust isikut R.M-i tuleb selle teo eest karistada. Kohtu seisukoht karistuse osas ÜTS §-le 88 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 150 trahviühikut.
lg-le 1 vastavalt võib väärteo eest miinimumtrahvina kohaldada 3 trahviühiku suurust rahatrahvi, kusjuures trahviühikuks on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot.
Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku R.M-i tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud
§-s 58, ei ole. Puuduvad ka
R.M-i süü suuruse määratlemisel tuleb arvestada ka tema enda suhtumise intensiivsusega teosse, st sellega, et ta pani oma teo toime otsese tahtlusega. Samas nähtub Maanteeameti koduleheküljelt, et R.M-ile oli kehtiv teenindajakaart välja antud (see oli välja antud Tartu Linnavalitsuse poolt 28.04.2016. a tähtajatult). Seega vastas R.M taksoveol sõidukijuhile esitatavatele nõuetele (võrreldes isikuga, kes teostab taksovedu, ilma et talle oleks teenindajakaart välja antud) ja järelikult ei olnud tema rikkumised rasked. Sisuliselt piirdusid menetlusaluse isiku rikkumised sellega, et oma tegevusega raskendas ta enda kui taksojuhi nõuetele vastavuse kontrollimist. Eelnevat kogumis hinnates võib väita, et R.M-i süü on tunduvalt alla keskmise. 3 Karistusregistri väljatrükist (tl 19) nähtuvalt ei ole R.M-i analoogsete ega ka teiselaadiliste rikkumiste eest varem karistatud. See viitab asjaolule, et R.M-i rikkumised olid pigem juhuslikud, kui et see oleks olnud tema väljakujunenud käitumismall. Lisaks on R.M oma rikkumisi tunnistanud ning mõistab teenindajakaardi vajalikkust (vt tl 1). Seda arvestades on vähetõenäoline, et ta jätkab samasuguste rikkumiste toimepanekut. Järelikult ei kanna R.M-i karistamine eripreventiivses mõttes kuigi suurt rolli. Kuna R.M-i rikkumised ei ole väga rasked ega oma ühiskonnas oma ohtlikkuse ning leviku taseme tõttu kuigi olulist kaalu, ning sellest tulenevalt ei oma R.M-ile mõistetav karistus ka olulist üldpreventiivset eesmärki. Tuginedes ülaltoodule, leiab kohus, et R.M-i karistamine rahatrahviga üle keskmise määra ei ole põhjendatud. Selline karistus ei oleks kooskõlas ei isiku süü suuruse ega karistuse preventiivsete eesmärkidega. Seetõttu leiab kohus, et R.M-i karistust tuleb vähendada ning et õiglane on teda karistada rahatrahviga oluliselt alla sanktsioonis ette nähtud keskmist trahvimäära, mis
Kohus on seisukohal, et R.M-ile tuleb karistuseks mõista 15 trahviühikut, s.o 60 eurot. Kohtuväline menetleja on otsuses võimaldanud R.M tasuda rahatrahv ära ositi, kusjuures viimase osa tasumise tähtajaks on määratud 30.12.2016. a. See oli otstarbekas, arvestades seda, et kohtuväline menetleja määras R.M-ile karistuseks rahatrahvi olulisemalt suuremas määras ja oli eeldatav, et selle kohene ühe korraga tasumine on isikule majanduslikult ebamõistlikult koormav. Kohus vähendas rahatrahvi suurust tuntaval määral. R.M ei ole kohtule esitanud taotlust ega toonud ka mõjuvaid põhjusi rahatrahvi ositi tasumise võimaldamiseks. Seetõttu puudub kohtul käesolevalt alus rahatrahvi ositi tasumise määramiseks. Samas õigusselguse mõttes ei ole otstarbekas jätta tasumise tähtajaks kohtuvälise menetleja otsuses määratud tähtaega, kuna kohtuvälise menetleja otsus selle muutmata osas ei pruugi tasumise tähtajana määratud kuupäevaks jõustuda. Seetõttu leiab kohus, et rahatrahvi tasumise tähtaeg tuleb seada sõltuvusse käesoleva otsuse jõustumisega. Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.