lg 2 järgi Vaidlustatud otsus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 07.09.2016 otsus väärteoasjas nr 2317,16,008279 Kaebuse esitaja V.H, isikukood: XXX; elukoht: XXXX; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodakondsus; töökoht: XXXXOÜ Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus RESOLUTSIOON Juhindudes V™S-i §-st 132 p 2 ja §-st 120 lg 1 kohus otsustas:
) § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, s.o 800 eurot, ja
lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks selle eest, et tema 20.08.2016 kella 1.44 ajal Harju maakonnas Tallinnas Kadaka tee 153 juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,36 mg. Harju Maakohtusse saabus V.H kaebus kohtuvälise menetleja otsusele, milles palub ta jätta lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kohaldamata. Samuti taotleb ta rahatrahvi tasumise aja pikendamist ning ositi maksmise võimalust. Kaebusest nähtuvalt ei vaidle V.H vastu, et oli alkoholi tarvitanud ning tunnistab, et tegi suure vea keelatud olekus auto juhtimise näol, mida kahetseb. V.H sissetulek on otseselt seotud autojuhilubade olemasoluga. Temal on ka alaealise lapse ülalpidamiskohustus. Mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise korral kaotab ta igasuguse sissetuleku ega ole võimeline ka rahatrahvi tasuma. Kohtuväline menetleja leiab, et V.H kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et tegemist on enamohtliku väärteoga, millega juht seab ohtu nii iseenda kui ka kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Päevast päeva saame meedia vahendusel teada, et inimesed on vigastada saanud või hukkunud selliste vastutustundetute inimeste süü läbi. Keskmisest suuremas määras rahatrahvi mõistmisega ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol on tegemist manitsuskaristusega, mille puhul on rõhk eripreventsioonil. Karistuse tõttu on isik sunnitud mõtlema ebameeldiva situatsiooni kordumisele uute süütegude toimepanemisel. Mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kaitseb õiguskorra huve – teistele isikutele kinnitatakse normi kehtivust ning luuakse usaldus õiguskorra vastu. Mootorsõiduki juhtimisõigus on eriõigus, mille omandamiseks tuleb järgida liiklusreegleid. Kohtu põhjendused ja seisukoht Kohus, tulenevalt V™S §-st 120 lg 1, peab võimalikuks kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses, kuna kaebuse esitaja ja kohtuväline menetleja on nõus kirjaliku menetlusega ning uusi tõendeid ei ole esitanud. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, leiab, et kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ei ole alust.
lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus väärteo toimepanemise asjaolude kohta. V.H poolt 20.08.2016 kella 1.44 ajal Harju maakonnas Tallinnas Kadaka tee 153 mootorsõiduki juhtimine isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,36 mg, on tõendatud järgmiste tõenditega. 2 Väärteo toimepanemise käiku tõendavad tunnistaja XXXX(XXXX) ütlused, mille kohaselt oli tema turvafirma G4S AS-i töötajana tööl 20.08.2016, kui märkas koos paarilise Sergeiga kell 1.44 ajal kahtlast sõidukit Renault Megane (registreerimisnumber XXXX) seismas Kadaka tee 153 juures. Auto oli pargitud puude vahele. Sergei läks autot kontrollima, isik oli autos kahtlase käitumisega. Karel XXXX otsustas koos paarilisega kutsuda politsei ning järgneda autole. Auto sõitis väga aeglase, kuid kahtlase sõidustiiliga ning peatus Vilde tee 76 kortermaja juures. Autojuht proovis põgeneda, kuid tunnistaja koos paarilisega takistas teda. Veidi hiljem jõudis kohale politseipatrull, kes isiku üle võttis. Tunnistaja Niilo Saarma ütlused on kooskõlas XXXXütlustega toimunu kohta. Ütluste kohaselt olles patrullis 20.08.2016 kell 1.50 ajal, sai ta väljakutse Tallinnas Vilde tee 178 juurde, kus G4S AS-i turvatöötajad Sergei XXXX ja Karel XXXX hoidsid kinni sõiduauto Renault Megane`i (registreerimisnumber XXXX) juhti, kes oli keelatud olekus. Sõiduki juhi kontrollimisel selgus, et isikuks osutus V.H, kelle suust oli tunda alkoholilõhna. Seejärel kontrollis patrull isiku väljahingatavat õhku indikaatorvahendiga. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et 20.08.2016 kella 1.55 ajal Harju maakonnas Tallinnas Vilde tee 178-106 juures on V.H mõõdetud indikaatorvahendiga alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,38 mg/l. Joobele viitavate väliste tunnustena on märgitud silmade punetus, silmade suured pupillid, koordinatsiooni kerged häired. Isiku seisundit sõiduki juhtimisel kinnitab 20.08.2016 tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, millest nähtub, et V.H mõõdeti tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr ARDM-0066 (taatlustunnistus TTRC-16/00081) 20.08.2016 kell 2.13 kuni 2.17 joovet. Alkoholisisaldus V.H väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,36 mg/l. Seega on tõendatud V.H poolt 20.08.2016 kell 1.44 ajal mootorsõiduki juhtimine juhile keelatud seisundis, s.o
S § 15 lõike 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lõike 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. V.H ülekuulamise protokolli kohaselt istus tema autos, jõi ajaviiteks veini ja mängis Pokemoni. Ühel hetkel tulid turvamehed, kes ajasid tema sealt ära, ise järgnedes. Seega V.H teadis, et on alkoholi tarvitanud, kuid asus autot juhtima sellegipoolest, mistõttu on ta teo toime pannud otsese tahtlusega. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega vastutab V.H
Karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (KarS § 56 lg 1).
lg 2 sanktsioon näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. 3 KarS § 47 lg 1 kohaselt võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Seega on sanktsiooni keskmine karistusmäär 151,5 trahviühikut, s.o 606 eurot, arvestades, et trahviühiku suurus on 4 eurot.
lõike 2 alkoholipiirmäärad on 0,25–0,74 mg/l, st keskmine rikkumise määr on 0,495 mg/l. V.H juhtis mootorsõidukit ajal, mil tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,36 mg. Seega on isiku süü raskusaste alla
S § 57 lg 1 p 3 ettenähtud karistust kergendava asjaoluna isiku puhtsüdamlikku kahetsust. Menetlusalune isik on avaldanud kahetsust nii kohtuvälises menetluses ütluste andmisel, kui kohtule esitatud kaebuses. Kohtul ei ole alust lugeda seda ebasiiraks. Teised karistust kergendavad asjaolud KarS § 57 lõike 1 järgi puuduvad. Kohus arvestab karistuse mõistmisel, et süüteo toimepanemise tulemusena kellegi elule, tervisele, varale ega looduskeskkonnale reaalset kahju ei tekkinud. Karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 järgi puuduvad. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga V.H-le põhikaristusena kohaldatud karistuse liigi osas, milleks on kergemaliigiline karistuse liik rahatrahv. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada üld- ja eriprevenstiooni. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et üldpreventsiooni tähenduses on keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimise näol tegemist viimasel ajal levinud üldohtliku süüteoga. Maanteeameti avaliku statistika kohaselt on seisuga 23.10.2016 liiklusõnnetustes hukkunud 55 inimest ning augusti seisuga on vigastatute arv 1253. Üldtuntud liiklusõnnetuse põhjuseks on tunnistatud suurima lubatud sõidukiiruse ületamine ja mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Kohuväline menetleja on pidanud vajalikuks kohaldada V.H suhtes
lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmeks kuuks, mis on osundatud paragrahvi järgi miinimummäär. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et V.H on ka varasemalt süütegusid toime pannud, sh on teda karistatud korduvalt liiklusseaduse alusel. Varasemad karistused on olnud rahatrahvid. Kuna isik on jätkanud uute süütegude toimepanemist, pole karistused oma eesmärki täitnud. Viimati karistati V.H kohtuvälise menetleja 31.05.2016 otsusega
lg 1 p 1 (sanktsiooniks rahatrahv kuni 50 trahviühikut) ja § 242 lg 1 (sanktsiooniks rahatrahv kuni 20 trahviühikut) alusel rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-122-13 märkinud, et lisakaristuse kohaldamine aktualiseerub juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga). Isegi korduvalt rikkumise toime pannud isikutele ei saa lisakaristust kohaldada automaatselt, vaid seda tuleb eraldi kaaluda ja põhistada. Kohus leiab, et V.H võib ühiskonnale jätkuvalt ohtlik olla, tuginedes tema varasematele õigusrikkumistele ning menetlusaluse isiku ütlustele, millest järeldub, kui kergelt tuli temal otsus õigusrikkumine toime panna. Ütluste kohaselt jõi ta autos veini ajaviiteks. 4 Kaebuse kohaselt töötab V.H autojuhina ning tema sissetulek on otseselt seotud autojuhilubade olemasoluga. Samuti on temal alaealine laps, keda tuleb üleval pidada. Juhilubade kaotamise tõttu kaotab V.H enda sõnul sissetuleku ega ole võimeline karistust kandma. Kohus selgitab, et kõik mainitud asjaolud esinesid isikul ka väärteo toimepanemise ajal, kuid see ei ole takistanud tal teha otsust juhile keelatud seisundis mootrsõidukit juhtima asuda. Mootorsõiduki juht on suurema ohuallika valdaja, mistõttu tuleb ohutusnõudeid täita erilise hoolikusega ning vähimagi kahtluse korral, et alkohol on endiselt organismis, jätta autorooli istumata. Mootorsõiduki juhil on kohustus veenduda, et tema poolt väljahingatavas õhus ei sisaldu keelatud koguses alkoholi. Alkoholi mõju all halveneb isiku võime hoida mootorsõidukit oma kontrolli all, mistõttu suureneb liiklusõnnetuse oht. Mootorsõiduki juhtimine alkoholi mõju all kujutab endast alati ohtu liikluses osalejate turvalisusele, isegi siis, kui sellega ei põhjustatud raskeid tagajärgi. Ka väike kogus alkoholi organismis võib halvendada isiku tähelepanu- ja reaktsioonivõimet, mistõttu alkoholi piirmäära tõttu ei ole sõiduki juhtimine lubatud. V.H-le lisakaristuse kohaldamise üle otsustamisel ei ole lisaks isikul kolme kehtiva karistuse olemasolule vähemoluline asjaolu, et V.H on etteheidetava teo toime pannud tahtlikult. V.H poolt sõiduki juhtimine juhile keelatud seisundis subsumeerub
Seega ei olnud tegemist isegi mitte jääknähtude küsimusega, vaid mootorsõidukis vahetult alkoholi tarvitamisega. Sellistel puhkudel tuleb isik kõrvaldada liiklusest ajutiselt mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamise näol. Ühiskonna kaitse huvid kaaluvad käesoleval juhul üle V.H huvid, st töökoha kaotamise ohu. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et V.H suhtes tuleb lisakaristusena ära võtta mootorsõiduki juhtimisõigus minimaalses määras, s.o 3 kuuks. Isik peab arvestama, et uute süütegude toimepanemise korral muutuvad karistused rangemaks. Kaebuse kohaselt taotleb V.H rahatrahvi ositi tasumise võimalust, olles suuteline tasuma rahatrahvi 100 eurot kuus. Kuna V.H prognoosib kaebuses ühtlasi, et kaotab juhilubade äravõtmisega töö, mistõttu ei ole ta võimeline rahatrahvi korraga tasuma, leiab kohus, et KarS § 66 lg 2, 3 alusel tuleb V.H võimaldada rahatrahvi ositi tasumine 10 kuu jooksul, tasudes igakuiselt vähemalt 80 eurot. Muus osas leiab kohus, et kohtuvälise menetleja otsus väärteoasjas nr 2317,16,008279 tuleb jätta muutmata. /digitaalselt allkirjastatud/ Julia Vernikova kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.