← Eesti

1-18-5558/16

Obsah (6)§ 121§ 200§ 74§ 75§ 56§ 57

1-18-5558 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Resolutiivosa Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. jaanuar 2019.a Kuninga tn kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-5558 (18750000042) Kohtukoos

§ 121

lg 2 p 3 järgi üldmenetluse korras Süüdistatav VEIKO VAIMA Isikukood või sünniaeg: 36705064232 Karistatus: kehtivaid kriminaalkaristusi 1: Pärnu Maakohtu 16.10.2013. a otsusega

§ 200

lg 2 p 8 järgi 3a 6k vangistust, kehtivaid väärteokaristusi 4 Kaitsja vandeadvokaat Vahur Krinal RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 315 lg 4 järgi kohus otsustas: Süüdi tunnistada Veiko Vaima

§ 121

lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui Veiko Vaima ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas

§-ga 75 lg 1 p 1-6 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elab kohtu määratud ja käesoleva otsuse päises märgitud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 1

(7)1-18-5558 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 ja p 8 alusel määrata Veiko Vaimale lisakohustusteks käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi ning osaleda sotsiaalprogrammis. Katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest. Võtta vastu X1 tsiviilhagist loobumine ning lõpetada menetlus tsiviilhagis Veiko Vaima vastu võlgnevuse 5 euro nõudmiseks. Asitõendid. DVD plaat, millel hädaabikõne helisalvestis (pakend 1) - jätta kooskõlas KrMS § 126 lg 3 p 1 kriminaaltoimiku materjalide juurde. Menetluskulud. Välja mõista Veiko Vaimalt riigituludesse kriminaalmenetluse kuluna: KrMS § 175 lg 1 p 4 järgi määratud kaitsja vandeadvokaat Vahur Krinali tasu summas 420 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 järgi sundraha 810 eurot. Kokku on menetluskulude summaks 1230 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber

  1. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Riigi kasuks välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsioonõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
  2. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Tähtaegselt apellatsioonteate laekumise korral motiveeritud kohtuotsuse avaldamine: 29.01.2019.a Pärnu Kuninga tn kohtumaja kantselei kaudu. Asjaolud ja menetluse käik Veiko Vaima, olles Pärnu Maakohtu 16.10.
  3. a otsusega karistatud

§ 200

lg 2 p 8 järgi, olles seega isik, kes on varasemalt toime pannud vägivallaga kuriteo, 11.01.2018 kella 17:30 kuni 20:00 vahelisel ajal lõi Pärnu linnas X 7 korteris 3 kahel korral lahtise parema käega X1 vasaku 2

(7)1-18-5558 näo piirkonda ja seejärel lõi ühel korral X1 parema jalaga vasakule roiete piirkonda, tekitades sellise tegevusega X1 füüsilist valu ja vasaku silma alla hematoomi. Seega tema, teise inimese tervisekahjustamisega ja samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, kui see on toime pandud korduvalt, pani toime

§ 121lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetlusosaliste põhjendused maakohtus Veiko Vaima end

§ 121lg 2 p 3 alusel kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud.

Kaitsja toetab süüdistatava seisukohti. Kaitsja on seisukohal, et süüdistus on põhjendamatu ja tõendamata. Veiko Vaima ja X1 vahel oli arusaamatus võimaliku varguse osas, kuid see ei leidnud kinnitust. Mingit kehalist kontakti Veiko Vaima ja X1 vahel ei tekkinud. Prokurör leiab, et süüdistatava süü on kuriteo puhul täies ulatuses tõendamist leidnud. Prokurör taotleb kohtult Veiko Vaima süüditunnistamist

§ 121lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest.

Maakohtu seisukoht Kohus leiab, et süüdistatava süü talle süüks pandud kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist. Kohus peab esmalt vajalikuks

§ 121

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo osas osutada, et kannatanu ja süüdistatava ütlused süüdistuses kirjeldatud kuriteosündmuse osas kokku ei lange. Samas ei anna uuritud tõendite kogum alust lugeda kohtu hinnangul kannatanu üksikasjalikke ütlusi enda väärkohtlemise suhtes ebausaldusväärseks ega eluliselt mitteusutavaks. Kui kehaline väärkohtlemine pannakse toime tubastes tingimustes ning väikses seltskonnas, siis sellisel juhul esinebki vähe otsesed tõendid ning kohus peab otsuse langetama kaudsete tõendite kogumi alusel. Riigikohtu praktikas ei ole välistatud isiku süüdi tunnistamist kaudsetele tõenditele tuginevalt (Riigikohtu otsus 3-1-1-8-10 p-d 10). Vastasel juhul oleks oluliselt raskendatud selliste elujuhtumite muutumine kohtumenetluse esemeks, mida endast ka käesolev süütegu kujutab. Kohus uuris esmalt asitõendi vaatlusprotokolli (tl 17), mille lahutamatuks osaks on DVD plaat, salvestisega. Sellest tõendist nähtuvalt helistati 11.01.2018 hädaabinumbrile, helistaja tutvustas end kui X1 ning pöördumise põhjuseks oli see, et pöörduja kõht valutas ja valu läks aina tugevamaks. X1 sai eelneval õhtul enda sõnul peksa inimeselt kelle eesnimi on Veiko, perekonnanime ei tea. 14.01.2019 kohtuistungil (protokoll 47-49) andis kannatanu X1 ütlusi selle kohta, et X2 nimelise juures toimus peksmine, kus esmalt üheskoos alkoholi tarbiti ja koos Veiko Vaimaga oldi. Alkoholi tarbijateks olid X1 , Veiko Vaima ja X2 (X2 ). Tarbimiseks oli kolme peale 2 liitrine õlu. Varasemalt oli X1 juurde sisse murtud ning kannatanu kahtlustas sissemurdmises Veiko Vaimat. Kannatanu nimetas süüdistatavat vargaks, mille peale viimane ägestus. Süüdistatav lõi kannatanut esmalt näkku ja seejärel jalaga vasakule roiete alla, mille tagajärjel kannatanu lendas diivani otsa. Seejärel jooksis kannatanu sündmuskohaks olnud korterist minema oma koju. Lahkus nii kiiresti, et kott ja müts jäid maha. Öösel hommiku poole hakkas löögi saanud kõht valutama. Hädaabinumbrile tehtud kõne tulemusena viis kiirabi kannatanu haiglasse (patsiendikaart nr 18/01591 toimikus tl 2023). Kriminaalasjas oli kohtusse kutsutud tunnistajana X2 , kuid nagu Pärnu Haigla poolt väljastatud tõendis kirjas, siis tunnistaja viibib ajukahjustusega Pärnu Haiglas ja ta ei ole võimeline ütlusi andma (tl 25). Tõendist nähtub, et erialaspetsialist on asunud seisukohale, et tunnistaja ei ole on oma terviseseisundist tulenevalt võimeline ütlusi andma. Prokurör taotles kohtueelses menetluses tunnistaja ülekuulamise protokolli vastuvõtmist kohtutoimikusse kooskõlas KrMS § 291 lg 1 p 3 ja lg 3. Vastavate ütluste tõendina vastuvõtmisele kohtu poolt kaitsja vastuväiteid ei esitanud. 3

(7)1-18-5558 Protokoll asub toimikus tl 27-28. Tutvudes protokollis antud tunnistaja ütlustega ei tõstatu kohtul kaitsja poolt kohtuvaidlustes (tl 51) esitatud kahtlust tunnistaja vaimsetes võimetes kirjeldada toimunud sündmusi kohtuvälise menetleja juures ülekuulamisel adekvaatselt. Tunnistaja poolt antud sündmuse kirjeldus on selge ja ülevaatlik. KrMS § 291 lg 3 sätestatud eeldused tunnistaja ütluste avaldamiseks on kohtu hinnangul täidetud. Tunnistaja X2 i ütluste andmise asjaolud 18.01.2018 ning tunnistaja isik ei anna alust kahelda tõendi usaldusväärsuses. Tunnistaja X2 ütlustest tuleneb, et 11.01.2018 õhtusel ajal tuli tema juurde Veiko Vaima koos X1, keda tunnistaja ei tundnud, juba tulles olid mõlemad alkoholijoobes. Külas olles tekkis Veiko Vaima ja X1 vahel tüli, kui korraga V. Vaima lõi X1 lahtise käega ning tunnistaja sõnul lõi kaks või üks korda ja võibolla veelgi, kuid Veiko Vaima keelas X2 sündmust pealt vaadata. Veiko Vaima võis X1 rohkem ka lüüa aga ta ei vaadanud sündmust enam pealt. Tunnistaja sõnul tiris ta V. Vaima X1 juurest eemale, mis järel sai X1 tema juurest ära joosta. Veiko Vaima ise X1 löömist ei tunnista vaid on andnud ennast õigustavaid ütlusi (tl 49). Kannatanu ja tunnistaja ütlustega haakub V. Vaima ütlustest niipalju, et kolmekesi süüdistatav, kannatanu ja tunnistaja süüdistuses näidatud ajal X 7 korteris 3 (so X2 i elukohas) viibisid ja seal õlut tarbisid. Edasi selgitab aga süüdistatav, et X1 hakkas seejärel lärmama korteris, mille peale X2 saatis kannatanu korterist minema. Asjaolu, et kannatanu ütles õhtul süüdistatavale, et teab, et viimane murdis kannatanu korterisse sisse, süüdistatav kinnitab. Vaatamata sellele süüdistatav süüdistuses näidatud õhtul kannatanut enda sõnul ei puudutanud. Kohtu hinnangul ei haaku süüdistatava ütlused osaliselt samas teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega, mistõttu tulevad süüdistatavad ütlused vägivallasündmuse ja X1 korteris lärmavalt käitumise ning korterist lahkumise põhjuse osas tõendikogumist välja jätta ning seda alljärgnevatel põhjendustel. Kohtu arvates on nii kannatanu kui tunnistaja ütluste, Pärnu Haigla patsiendikaardi, kui hädaabinumbril tehtud kõne läbi usaldusväärset kinnitust saanud, et Veiko Vaima on toime pannud süüdistuses nimetatud ajal ja kohas X1 kallal kehalise väärkohtlemise.

§ 121

koosseisuliseks tunnuseks on see, et kehalise väärkohtlemise tulemusena peab kannatanul olema valus või tekkima tervisekahjustus. Asjaolu, et X1 oli V. Vaima löökide tulemusena tervisekahjustus ning ta tundis ka valu, kinnitavad kannatanu enda ütlused, aga ka hädaabinumbrile tehtud kõnesalvestis ja Pärnu haigla patsiendikaart. Viimasest nähtub, et kiirabi suunas patsiendi erakorralise meditsiini osakonda tugeva kõhuvaluga, objektiivselt on tuvastatud mh valu vasakus kõhus nabast kõrgemal ja vasaku silma all fikseeriti kannatanul hematoom. Põhjust ei ole kahelda tunnistaja ega kannatanu ütluste usaldusväärsuses. See, et Veiko Vaima arvab, et isikud on andnud läbi menetluse valeütlusi, on alusetu ja end õigustav väide. Kusjuures tunnistaja X2 i ütluste usaldusväärsusele lisab kaalu ka tunnistaja poolt märgitu, et varem kannatanu ja tunnistaja üksteist ei tundnud (tl 28). Üksteisele võõrad tunnistaja ja kannatanu on mõlemad rääkinud vägivallaakti toimumisest kannatanu suhtes süüdistuses näidatud päeval ning alust ei ole arvata, et tunnistaja ja kannatanu oleksid oma ütlused selles osas kooskõlastanud vms. Tõendid näitavad, et süüdistatav ja kannatanu sündmuse toimepanemise ajal ühises seltskonnas viibisid. Kannatanu sõnul oli olemas V. Vaimal ka tema löömise motiiv, nimelt nimetas kannatanu löömise eelselt V. Vaimat vargaks. Et kannatanu konkreetsest vargusest juttu tegi, kinnitab ka V. Vaima ise. Edasi on nii kannatanu kui ka tunnistaja kirjeldanud, kuidas V. Vaima tungis X1 kallale, lüües esmalt kannatanut lahtise käega näkku (vastavat nägi pealt ka tunnistaja) ning seejärel jalaga kõhu piirkonda. Sellise tegevusega tekitas Veiko Vaima X1 füüsilist valu ja vasaku silma alla hematoomi. Täpsustada tuleb küll süüdistuses toodud ilmne ebatäpsus vägivallateo toimepanemise aja osas. Süüdistusaktis toodud kuriteo asjaolude (p 2) kohaselt leidis sündmus aset 10.01.2018 kella 17:30 – 20.00 vahelisel ajal, süüdistuse sisu (p 12) järgi aga 11.01.2018 kella 17:30 – 20.00 vahelisel ajal. Kohus leiab uuritud tõendite põhjal, et õige on, et sündmus leidis aset 10.01.2018 kella 17:30 – 20.00 vahelisel ajal. Lähtudes kuupäevade erinevusest süüdistusaktis asub kohus seisukohale, et 4

(7)1-18-5558 süüdistuse sisu juures on kuupäevas süüdistusakti koostades eksitud. Nimetatut kinnitavad ka kohtus uuritud tõendid - patsiendikaardi ja X1 ütluste põhjal viibis ta 11.01.2018 kell 09:46 juba haigla erakorralises vastuvõtus, olles vahepeal öö kodus mööda saatnud. Viidatud ebatäpsuse ja parandusega ei ole rikutud süüdistatava kaitseõigust, sest süüdistatava poolsete ütluste põhjal on ta mõistnud, millise sündmuse käigus vastavat vägivallaakti talle ette heidetakse. Süüdistataval on meeles õhtu, mil X1 ja tunnistajaga tunnistaja juures õlut tarbiti, samuti ka sama õhtu käigus kannatanu ütlused temale. Kirjeldatud väärkohtlemiste tagajärjel on kohtu hinnangul valuaistingu tekitamine tagajärjele objektiivselt omistatav. Ka objektiivse kõrvaltvaataja seisukohast on antud olukorras valu tekitamine tegude tagajärjena hinnatav. Samas leiab kohus, et näopiirkonda kolme löögi sooritamine ei ole tõendite põhjal tuvastatav. Kannatanu kohtuistungil antud ütluses ei nimeta, et teda oleks V. Vaima poolt löödud näkku mitu korda. Ka tunnistaja X2 on andnud ütlusi, et lööke kannatanu näopiirkonda oli 1 või 2 ning rohkem tunnistaja ei vaadanud. Seega loeb kohus tõendatuks, et süüdistatav lõi kannatanut näo piirkonda lahtise käega vähemalt ühel korral, mille tagajärjel tekkis kannatanul vasaku silma alla hematoom ning seejärel jalaga kõhu roiete alla piirkonda. Näo piirkonda löömise tagajärjel tekkis kannatanul silma alla hematoom, ehk reaalne kudede kahjustus. Kõhu piirkonda sooritatud jalaga löök tekitas aga kindlasti löögi hetkelgi kannatanule valu, sest löök oli niivõrd tugev, et kannatanu kukkus enda sõnul vastava löögi tagajärjel. Löögi tugevust kinnitab ka asjaolu, et kannatanu oli löögi tagajärjel sunnitud pöörduma kiirabi poole, kuna kõhus hakkasid väärkohtlemisele järgnenud ööl valud suurenema. Hematoomi ja kõhuvalu patsiendil on kirjeldatud erakorralise vastuvõtu patsiendikaardil (tl 20). Kaitsja kohtuvaidluses leiab, et kuna diagnoos viitab pankreatiidile (tl 21), ei saa olla kõhuvalu väidetava löömisega seotud. Kohus märgib kaitsja seisukoha osas, et süüdistuses heidetakse V. Vaimale ette kannatanu kehalist väärkohtlemist, mille tagajärjel tekkis kannatanule tervisekahjustus (hematoom) ja kannatanu tundis valu, ehk ennekõike, et kannatanu tundis valu tema kehalise väärkohtlemise käigus, so vahetute löökide tagajärjel. Et kannatanu löökide tagajärjel valu sai tunda, on kohus lugenud tuvastatuks otsuse eelmises lõigus. Samas nähtub patsiendikaardi uuringute lehelt (tl 22), et ultraheliuuringu kokkuvõttena on soovitav pankrease leidu täpsustada KT uuringutega ning kompuuterdemograafia uuringute kokkuvõttena on märgitud pankrease peaosas lisastruktuur küsimärgiga. Võimalik lisastruktuur ei saanud sinna tekkida kohtu hinnangul üleöö. Küll aga viibis X1 10.01.2018 seltskonnas ja ei kaevelnud valutava kõhu üle. Peale vägivallaintsidenti vastavad valud tekkisid. Seega saab olla valude tekkepõhus ja tugevnemine otseses seoses löögiga kõhupiirkonda. Nähtuvalt vigastuse iseloomust, süüdistusaktis toodud teokirjeldusest ja uuritud tõenditest ei sea kohus kahtluse alla, et näopiirkonna vigastus ning valutunne oleks kannatanule tekkinud muul moel kui süüdistuses toodud kehalise väärkohtlemise tulemusena. Kannatanu on kinnitanud ca 12 tundi enne kiirabi poole pöördumist enda kehalist väärkohtlemist V. Vaima poolt. Tüli ja väärkohtlemist näo piirkonda on pealt näinud tunnistaja, kõhu piirkonnas valuga kiirabi poole pöördumine kinnitab kannatanu ütlusi väärkohtlemise osas vastavassegi kehapiirkonda. Kannatanu sõnul lahkus ta sündmuskohalt koju. Kannatanu on istungil kirjeldanud (tl 47), et oli vägivallateo tulemusena šokis. Seega on usutav, et kannatanu just koju suundus, kuhu valu suurenemisel endale ka kiirabi kutsus. Veiko Vaimale heidetakse ette, et ta on kehalise väärkohtlemise pannud toime korduvalt ja antud kvalifitseeriv asjaolu tuleneb V. Vaima puhul sellest, et tema puhul on tegemist isikuga kellel on kehtiv kriminaalkaristus vägivallakuriteo toimepanemise eest (otsus tl 32-34), karistatud 200 lg 2 p 8 järgi röövimises kui see on toime pandud relva või relvana kasutatava muu esemega või sellega ähvardades. Korduvus on vastutust raskendav eriline isikutunnus. Kohtu hinnangul pani Veiko Vaima subjektiivse koosseisuna antud kuriteo toime kavatsetult. V. Vaima, lüües kannatanut käega näo piirkonda ja jalaga kõhu piirkonda selliselt, et löögi tagajärjel kannatanu kukkus, seadis oma eesmärgiks oma käitumisega teisele inimesele valu tekitamise ja 5
(7)1-18-5558 teadis, et konkreetsete vägivallaaktide tulemusel kannatanu valu ka tundis. Veiko Vaima teos ei esine ühtegi õigusvastasust ega süüd välistavat asjaolu. Seega on kohtu arvates igati kinnitust leidnud V. Vaima pani toime tahtlikult

§ 121lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Karistus

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 121

lg 2 p 3 sanktsioon näeb ette karistusena rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Prokurör taotleb Veiko Vaima süüdi tunnistamist

§ 121

g 2 p 3 järgi ning karistamist 1 aasta 6 kuulise vangistusega.

§ 74

lg 1, 3 alusel mitte täitmisele pöörata vangistust täitmisele, kui süüdistatav ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab käitumiskontrolli nõudeid. Kooskõlas

§ 75

lg 2 p 2 ja 8 kohustada süüdistatavat käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi ja osalema sotsiaalprogrammis. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Eeltoodust tulenevalt tuleb süüdistatav Veiko Vaima süüdi tunnistada

§ 121lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistus.

Süü suuruse osas leiab kohus, et seda tuleb hinnata keskmisest väiksemaks. Tegemist ei olnud küll ühekordse löömisega, vaid kannatanut löödi nii jalaga kui käega. Samas ei tekitatud süüdistatava poolt löömise tagajärjel kannatanule olulisi tervisekahjustusi. Silmnähtav kahjustus tekkis koe kahjustuse ehk hematoomi näol. Toimikus asuva kiirabikaardi kohaselt suunati kannatanu haiglast toimingute järgselt koju. Kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid

§ 57ja § 58 mõttes.

Karistusregistri andmetel (tl 30-31) on süüdistataval 1 kehtiv kriminaalkaristus. Vägivallakuriteo eest varasem karistamine nähtub aga juba süüdistatavale ette heidetud kuriteo kvalifikatsioonist ning viidatud asjaolu kohus karistusmäära üle otsustamisel teistkordselt arvestada ei saa. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatav Veiko Vaimale tuleb karistuseks mõista vangistus prokuröri poolt taotletud sanktsiooni ca 1/3 määras, s.o 1 aasta ja 6 kuus kuud vangistust. Prokuröri taotlusest kergema karistuse mõistmist ei õigusta ka süüdistusega võrreldes näo piirkonda tehtud löökide arvu vähendamine kohtu poolt. Tagajärg ehk vigastus tekkis kannatanule juba vastavast ühest löögist tulenevalt. Kohus, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid, leiab, et süüdistatava Veiko Vaima puhul on karistuse reaalne ärakandmine ebaotstarbekas. Vajadus isiku ühiskonnast isoleerimiseks puudub ning karistus on võimalik täie viia tingimuslikult. Kohaldatav katseaeg avaldab kohtu hinnangul Veiko Vaimale piisavalt mõju süütegude toimepanemisest hoidumiseks. Seega tuleb Veiko Vaimale mõistetav vangistus jätta täies ulatuses täitmisele pööramata 2 aasta pikkuse katseajaga. Kohus määrab Veiko Vaimale lisakohustuse mitte tarvitada käitumiskontrolli ajal alkoholi ning läbida sotsiaalprogrammi. Kuna käesolev kuritegu oli toime pandud alkoholi tarvitamise käigus, saab järeldada, et süüdlase kriminogeenne risk seotud alkoholi tarvitamisega. Kuriteo toimepanemise ajal oli Veiko Vaima alkoholijoobes, millest võib järeldada alkoholi mõjul suutmatust oma käitumist kontrollida. Määratav sotsiaalprogramm on positiivse kohustusena V. Vaima resotsialiseerumise seisukohast käitumiskontrolli toetav. Kohus on seisukohal, et nimetatud meetmete kompleks on piisav, tagamaks õiguskorra kaitsmise ja toimepandud süüteo eest avaliku hukkamõistu, aga ka süüteo toimepannud isiku positiivse mõjutamise hoidumaks edaspidi süütegude toimepanemisest. Tsiviilhagi. 6

(7)1-18-5558 14.01.2019 toimunud kohtuistungil avaldas kannatanu, et ei soovi esitatud tsiviilhagi välja mõistmist süüdistatavalt, ehk sisuliselt loobus esitatud haginõudest. Süüdistatav ega kaitsja nõudest loobumisele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et kannatanu avaldus hagist loobumise osas tuleb vastu võtta ja tsiviilhagi menetlemine lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt. Asitõendid. DVD plaat, millel hädaabikõne helisalvestis (pakend 1) - jätta kooskõlas KrMS § 126 lg 3 p 1 tõenduslikult olulise asitõendina kriminaaltoimiku materjalide juurde. Menetluskulud. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb välja mõista Veiko Vaimalt riigituludesse kriminaalmenetluse kuluna: KrMS § 175 lg 1 p 4 järgi määratud kaitsja vandeadvokaat Vahur Krinali tasu summas 420 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 järgi sundraha 810 eurot. Kokku on menetluskulude summaks 1230 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Rubo Kikerpill kohtunik 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.