lg 2 p 3 järgi üldmenetluse korras Süüdistatav VEIKO VAIMA Isikukood või sünniaeg: 36705064232 Karistatus: kehtivaid kriminaalkaristusi 1: Pärnu Maakohtu 16.10.2013. a otsusega
lg 2 p 8 järgi 3a 6k vangistust, kehtivaid väärteokaristusi 4 Kaitsja vandeadvokaat Vahur Krinal RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 315 lg 4 järgi kohus otsustas: Süüdi tunnistada Veiko Vaima
lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui Veiko Vaima ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas
§-ga 75 lg 1 p 1-6 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elab kohtu määratud ja käesoleva otsuse päises märgitud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 1
lg 2 p 2 ja p 8 alusel määrata Veiko Vaimale lisakohustusteks käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi ning osaleda sotsiaalprogrammis. Katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest. Võtta vastu X1 tsiviilhagist loobumine ning lõpetada menetlus tsiviilhagis Veiko Vaima vastu võlgnevuse 5 euro nõudmiseks. Asitõendid. DVD plaat, millel hädaabikõne helisalvestis (pakend 1) - jätta kooskõlas KrMS § 126 lg 3 p 1 kriminaaltoimiku materjalide juurde. Menetluskulud. Välja mõista Veiko Vaimalt riigituludesse kriminaalmenetluse kuluna: KrMS § 175 lg 1 p 4 järgi määratud kaitsja vandeadvokaat Vahur Krinali tasu summas 420 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 järgi sundraha 810 eurot. Kokku on menetluskulude summaks 1230 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
lg 2 p 8 järgi, olles seega isik, kes on varasemalt toime pannud vägivallaga kuriteo, 11.01.2018 kella 17:30 kuni 20:00 vahelisel ajal lõi Pärnu linnas X 7 korteris 3 kahel korral lahtise parema käega X1 vasaku 2
Menetlusosaliste põhjendused maakohtus Veiko Vaima end
Kaitsja toetab süüdistatava seisukohti. Kaitsja on seisukohal, et süüdistus on põhjendamatu ja tõendamata. Veiko Vaima ja X1 vahel oli arusaamatus võimaliku varguse osas, kuid see ei leidnud kinnitust. Mingit kehalist kontakti Veiko Vaima ja X1 vahel ei tekkinud. Prokurör leiab, et süüdistatava süü on kuriteo puhul täies ulatuses tõendamist leidnud. Prokurör taotleb kohtult Veiko Vaima süüditunnistamist
Maakohtu seisukoht Kohus leiab, et süüdistatava süü talle süüks pandud kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist. Kohus peab esmalt vajalikuks
lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo osas osutada, et kannatanu ja süüdistatava ütlused süüdistuses kirjeldatud kuriteosündmuse osas kokku ei lange. Samas ei anna uuritud tõendite kogum alust lugeda kohtu hinnangul kannatanu üksikasjalikke ütlusi enda väärkohtlemise suhtes ebausaldusväärseks ega eluliselt mitteusutavaks. Kui kehaline väärkohtlemine pannakse toime tubastes tingimustes ning väikses seltskonnas, siis sellisel juhul esinebki vähe otsesed tõendid ning kohus peab otsuse langetama kaudsete tõendite kogumi alusel. Riigikohtu praktikas ei ole välistatud isiku süüdi tunnistamist kaudsetele tõenditele tuginevalt (Riigikohtu otsus 3-1-1-8-10 p-d 10). Vastasel juhul oleks oluliselt raskendatud selliste elujuhtumite muutumine kohtumenetluse esemeks, mida endast ka käesolev süütegu kujutab. Kohus uuris esmalt asitõendi vaatlusprotokolli (tl 17), mille lahutamatuks osaks on DVD plaat, salvestisega. Sellest tõendist nähtuvalt helistati 11.01.2018 hädaabinumbrile, helistaja tutvustas end kui X1 ning pöördumise põhjuseks oli see, et pöörduja kõht valutas ja valu läks aina tugevamaks. X1 sai eelneval õhtul enda sõnul peksa inimeselt kelle eesnimi on Veiko, perekonnanime ei tea. 14.01.2019 kohtuistungil (protokoll 47-49) andis kannatanu X1 ütlusi selle kohta, et X2 nimelise juures toimus peksmine, kus esmalt üheskoos alkoholi tarbiti ja koos Veiko Vaimaga oldi. Alkoholi tarbijateks olid X1 , Veiko Vaima ja X2 (X2 ). Tarbimiseks oli kolme peale 2 liitrine õlu. Varasemalt oli X1 juurde sisse murtud ning kannatanu kahtlustas sissemurdmises Veiko Vaimat. Kannatanu nimetas süüdistatavat vargaks, mille peale viimane ägestus. Süüdistatav lõi kannatanut esmalt näkku ja seejärel jalaga vasakule roiete alla, mille tagajärjel kannatanu lendas diivani otsa. Seejärel jooksis kannatanu sündmuskohaks olnud korterist minema oma koju. Lahkus nii kiiresti, et kott ja müts jäid maha. Öösel hommiku poole hakkas löögi saanud kõht valutama. Hädaabinumbrile tehtud kõne tulemusena viis kiirabi kannatanu haiglasse (patsiendikaart nr 18/01591 toimikus tl 2023). Kriminaalasjas oli kohtusse kutsutud tunnistajana X2 , kuid nagu Pärnu Haigla poolt väljastatud tõendis kirjas, siis tunnistaja viibib ajukahjustusega Pärnu Haiglas ja ta ei ole võimeline ütlusi andma (tl 25). Tõendist nähtub, et erialaspetsialist on asunud seisukohale, et tunnistaja ei ole on oma terviseseisundist tulenevalt võimeline ütlusi andma. Prokurör taotles kohtueelses menetluses tunnistaja ülekuulamise protokolli vastuvõtmist kohtutoimikusse kooskõlas KrMS § 291 lg 1 p 3 ja lg 3. Vastavate ütluste tõendina vastuvõtmisele kohtu poolt kaitsja vastuväiteid ei esitanud. 3
koosseisuliseks tunnuseks on see, et kehalise väärkohtlemise tulemusena peab kannatanul olema valus või tekkima tervisekahjustus. Asjaolu, et X1 oli V. Vaima löökide tulemusena tervisekahjustus ning ta tundis ka valu, kinnitavad kannatanu enda ütlused, aga ka hädaabinumbrile tehtud kõnesalvestis ja Pärnu haigla patsiendikaart. Viimasest nähtub, et kiirabi suunas patsiendi erakorralise meditsiini osakonda tugeva kõhuvaluga, objektiivselt on tuvastatud mh valu vasakus kõhus nabast kõrgemal ja vasaku silma all fikseeriti kannatanul hematoom. Põhjust ei ole kahelda tunnistaja ega kannatanu ütluste usaldusväärsuses. See, et Veiko Vaima arvab, et isikud on andnud läbi menetluse valeütlusi, on alusetu ja end õigustav väide. Kusjuures tunnistaja X2 i ütluste usaldusväärsusele lisab kaalu ka tunnistaja poolt märgitu, et varem kannatanu ja tunnistaja üksteist ei tundnud (tl 28). Üksteisele võõrad tunnistaja ja kannatanu on mõlemad rääkinud vägivallaakti toimumisest kannatanu suhtes süüdistuses näidatud päeval ning alust ei ole arvata, et tunnistaja ja kannatanu oleksid oma ütlused selles osas kooskõlastanud vms. Tõendid näitavad, et süüdistatav ja kannatanu sündmuse toimepanemise ajal ühises seltskonnas viibisid. Kannatanu sõnul oli olemas V. Vaimal ka tema löömise motiiv, nimelt nimetas kannatanu löömise eelselt V. Vaimat vargaks. Et kannatanu konkreetsest vargusest juttu tegi, kinnitab ka V. Vaima ise. Edasi on nii kannatanu kui ka tunnistaja kirjeldanud, kuidas V. Vaima tungis X1 kallale, lüües esmalt kannatanut lahtise käega näkku (vastavat nägi pealt ka tunnistaja) ning seejärel jalaga kõhu piirkonda. Sellise tegevusega tekitas Veiko Vaima X1 füüsilist valu ja vasaku silma alla hematoomi. Täpsustada tuleb küll süüdistuses toodud ilmne ebatäpsus vägivallateo toimepanemise aja osas. Süüdistusaktis toodud kuriteo asjaolude (p 2) kohaselt leidis sündmus aset 10.01.2018 kella 17:30 – 20.00 vahelisel ajal, süüdistuse sisu (p 12) järgi aga 11.01.2018 kella 17:30 – 20.00 vahelisel ajal. Kohus leiab uuritud tõendite põhjal, et õige on, et sündmus leidis aset 10.01.2018 kella 17:30 – 20.00 vahelisel ajal. Lähtudes kuupäevade erinevusest süüdistusaktis asub kohus seisukohale, et 4
Karistus
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 p 3 sanktsioon näeb ette karistusena rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Prokurör taotleb Veiko Vaima süüdi tunnistamist
g 2 p 3 järgi ning karistamist 1 aasta 6 kuulise vangistusega.
lg 1, 3 alusel mitte täitmisele pöörata vangistust täitmisele, kui süüdistatav ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab käitumiskontrolli nõudeid. Kooskõlas
lg 2 p 2 ja 8 kohustada süüdistatavat käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi ja osalema sotsiaalprogrammis. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Eeltoodust tulenevalt tuleb süüdistatav Veiko Vaima süüdi tunnistada
Süü suuruse osas leiab kohus, et seda tuleb hinnata keskmisest väiksemaks. Tegemist ei olnud küll ühekordse löömisega, vaid kannatanut löödi nii jalaga kui käega. Samas ei tekitatud süüdistatava poolt löömise tagajärjel kannatanule olulisi tervisekahjustusi. Silmnähtav kahjustus tekkis koe kahjustuse ehk hematoomi näol. Toimikus asuva kiirabikaardi kohaselt suunati kannatanu haiglast toimingute järgselt koju. Kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid
Karistusregistri andmetel (tl 30-31) on süüdistataval 1 kehtiv kriminaalkaristus. Vägivallakuriteo eest varasem karistamine nähtub aga juba süüdistatavale ette heidetud kuriteo kvalifikatsioonist ning viidatud asjaolu kohus karistusmäära üle otsustamisel teistkordselt arvestada ei saa. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatav Veiko Vaimale tuleb karistuseks mõista vangistus prokuröri poolt taotletud sanktsiooni ca 1/3 määras, s.o 1 aasta ja 6 kuus kuud vangistust. Prokuröri taotlusest kergema karistuse mõistmist ei õigusta ka süüdistusega võrreldes näo piirkonda tehtud löökide arvu vähendamine kohtu poolt. Tagajärg ehk vigastus tekkis kannatanule juba vastavast ühest löögist tulenevalt. Kohus, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid, leiab, et süüdistatava Veiko Vaima puhul on karistuse reaalne ärakandmine ebaotstarbekas. Vajadus isiku ühiskonnast isoleerimiseks puudub ning karistus on võimalik täie viia tingimuslikult. Kohaldatav katseaeg avaldab kohtu hinnangul Veiko Vaimale piisavalt mõju süütegude toimepanemisest hoidumiseks. Seega tuleb Veiko Vaimale mõistetav vangistus jätta täies ulatuses täitmisele pööramata 2 aasta pikkuse katseajaga. Kohus määrab Veiko Vaimale lisakohustuse mitte tarvitada käitumiskontrolli ajal alkoholi ning läbida sotsiaalprogrammi. Kuna käesolev kuritegu oli toime pandud alkoholi tarvitamise käigus, saab järeldada, et süüdlase kriminogeenne risk seotud alkoholi tarvitamisega. Kuriteo toimepanemise ajal oli Veiko Vaima alkoholijoobes, millest võib järeldada alkoholi mõjul suutmatust oma käitumist kontrollida. Määratav sotsiaalprogramm on positiivse kohustusena V. Vaima resotsialiseerumise seisukohast käitumiskontrolli toetav. Kohus on seisukohal, et nimetatud meetmete kompleks on piisav, tagamaks õiguskorra kaitsmise ja toimepandud süüteo eest avaliku hukkamõistu, aga ka süüteo toimepannud isiku positiivse mõjutamise hoidumaks edaspidi süütegude toimepanemisest. Tsiviilhagi. 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.