Kaitsja Argo Küünemäe RESOLUTSIOON Mõista Sven Raun süüdi KarS § 113 lg 1 järgi ja karistada vangistusega 10 (kümme) aastat. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Sven Rauna poolt kahtlustatavana kinnipidamise aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise algust arvestada alates tema kinnipidamisest, s.o 11.02.2018.a. Tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskulud Mõista Sven Raunalt välja
, § 179 ja § 180 alusel menetluskuludena riigituludesse: sundraha I astme kuriteo toimepanemise 1350 € (üks tuhat kolmsada viiskümmend eurot); surnu ekspertiis maksumusega 250 € (kakssada viiskümmend eurot); kompleksekspertiis maksumusega 1203,90 € (üks tuhat kakssada kolm eurot ja 90 senti); määratud kaitsja tasu 1680 € (üks tuhat kuussada kaheksakümmend eurot).
lg 3 alusel määrata, et väljamõistetud menetluskulud summas 4483,90 eurot tuleb tasuda 12 kuu jooksul igakuiste maksetena, ühes kuus kuulub tasumisele mitte vähem kui 373,65 eurot, kohtuotsuse jõustumisest arvates, Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is, EE873300333499990003 Danske Bank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetule vanglasse. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid CD plaat helisalvestisega Häirekeskusesse, mis on lisatud kriminaaltoimiku materjalide juurde jätta kohtuotsuse jõustumisel
lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde; DVD plaat sündmuskohast, mis on lisatud kriminaaltoimiku materjalide juurde jätta kohtuotsuse jõustumisel
lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde; Mobiiltelefon Samsung SM – I9300 ja mobiiltelefon LG H340n, mis on edastatud hoiule Põhja prefektuuri asitõendite hoidlasse aadressil Tallinn, Rahumäe tee 6 kohtuotsuse jõustumisel
lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule; sündmuskohal äravõetud proovid surnukehalt, halli värvi T – särk, tumesinist värvi särk Savanti, musta värvi teksapüksid Cartini, sinist värvi kanepipurustaja, käterätik, sinise – valge triibuline T – särk Capri, küünealuste kaaped surnukehalt, mis on edastatud hoiule Põhja prefektuuri asitõendite hoidlasse aadressil Tallinn, Rahumäe tee 6 kohtuotsuse jõustumisel
EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas tutvumiseks kättesaadav 25. aprillist 2019.a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi
Ekspertide Katrin Eino ja Tiina Kompuse poolt koostatud kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi akt vastab täielikult seaduses kehtestatud nõuetele. Kaitsja poolt esitatud Harju Maakohtu 30.01.2015.a tsiviilasja kohtumääruse aluseks olnud psühhiaater Jüri Enneti poolt koostatud ekspertiis ei vasta
-is sätetele, mis reguleerivad ekspertiisi määramise, läbiviimise korda ja ekspertiisiaktile esitatud nõudeid. Samuti ei ole SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla vastuskiri taoline tõend, millega saaks määrata, kas isik oli teo toimepanemise ajal süüdiv või mitte. Nimetatud tõendid saavad tekitada vaid kahtlust, kas isik on süüdiv, kuid selle kahtluse kõrvaldamiseks ongi koostatud seadusele vastav kompleksekspertiis ning kohtuistungil on mõlemad eksperdid ka vahetult ekspertiisi kohta selgitusi andnud. Kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi 03.05.2018.a akti kohaselt Sven Raunal ei ole senise elu jooksul esinenud selliseid püsivaid psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite, mis temal takistaksid või piiraksid ümbrusest ja oma tegude iseloomust arusaamist ning sihipärast arutlemist ja käitumist. Hiljemalt alates 26a vanusest esineb Sven Raunal alkoholi, amfetamiini, kanepi ja rahustite ülemäärasest kasutamisest tingitud püsiv psüühika- ja käitumishäirete kogum – sõltuvus mitmest psühhoaktiivsest ainest. Sõltuvushäire avaldub Sven Raunal tugevas tungis nende ainete tarvitamiseks, muude huvide progresseeruvas taandumises ainete tarvitamise ees ning spetsiifiliste sümptomkogumite tekkes ainete manustamisel ja manustamise lakkamisel. Temale inkrimineeritava teo toimepanemise ajal 10.-11.02.2018.a oli Sven Raun kannabinoididest ja amfetamiinist põhjustatud tüsistusteta intoksikatsiooniseisundis koos sellest tulenevate muutustega organismi funktsioonides ja reaktsioonides. Käitumise impulsiivsus, kõrgenenud agressiivsus ja alanenud kriitikavõime oma tegude kaugtagajärgede suhtes on joobeseisundile iseloomulikud väärkohastumuslikud käitumismuutused. Vahetult isa kägistamise järgselt sai Sven Raun täiel määral aru oma käitumise vahetutest ja kaugematest tagajärgedest (on põhjustanud isa surma; ta peetakse peagi politsei poolt kinni), tema emotsionaalne reaktsioon sellele arusaamisele oli adekvaatne (hirm; emotsionaalne pinge), uuritava mälestused oma käitumise kohta vahetult pärast tegu on kooskõlas objektiivsete andmetega tema käitumise kohta sellel perioodil. Ekspert Tiina Kompus on kohtuistungil vastanud järjepidevalt kaitsja korduvatele, erinevas sõnastuses esitatud küsimusele, et kas süüdistataval on tuvastatud skisofreenia, et Sven Raunal ei ole tuvastatud skisofreeniat. Samuti on ekspert selgitanud, et 30.01.2015.a koostatud ekspertarvamuses on küll märgitud, et uuritaval esines raske psüühikahäire (agressiivsusega väljenduv) krooniline vaimuhaigus- püsikululine paranoidne skisofreenia, kuid see sõnastus ei ole korrektne, et esineb krooniline vaimuhaigus paranoidse skisofreenia kujul, seal on segistatud erinevad süstemaatika mõisted. Samuti kui vaadata ekspertiisiakte, siis seal on olnud lähteandmeid vähem, sest ravile paigutamisega on hästi kiire, see tehakse selle pinnalt, et isik vajab ikkagi abi ja tuleb haiglasse paigutada. Mitte igasugune skisofreenia ei lähe vaimuhaiguse alla peab esinema vastav sümptomaatika. Sellised väga ülevad ja head mõtted tekivad ka kanepijoobe korral. Iseloomulikud suurusmõtted, hea enesetunne, muretus, naljatlemine, mis kajastub ka Sven Rauna ülekuulamisel, sellised tagasipõrkavad naljatlevad vastused, ehkki olukord iseenesest on tõsine. 14-ndal kui eksperdid temaga esmakordselt kohtusid, siis oli Sven Raun igakülgselt õigesti orienteeritud, aru selge, ei pidanud end rumalaks, ehkki ükski psühhoos nii kiirelt ei möödu. See oli täiesti vaibunud ja on seletatav nimelt joobega. Mäletas hiljem sündmusi täpselt nii nagu need on dokumenteeritud objektiivsete andmetena. See tähendab, et Sven Raun oli adekvaatselt kontaktis ümbrusega. Luulust hõivatud inimesele jäävad meelde tema luul ja meelepett. Kuivõrd Sven Raun kirjeldas sündmusi hiljem nii nagu need olid, siis osutab see sellele, et teo toimepanemise ajal oli ta suuteline igakülgselt ümbrusest õigesti aru saama ja sihipäraselt käituma. Asi ei olegi niivõrd selles, milliseid sõnalisi avaldusi teeb, vaid mil moel on ümbrusega kontaktis. Sven Raun sai aru, mis on toimunud, tegi telefonikõne häirekeskusesse, vastas emale sisukohaselt, et see ei ole telefoni jutt ja kinnipidamisel oli adekvaatselt kontaktne ning poolteist päeva hiljem 7 mäletas neid sündmusi, mis on objektiivselt kirjeldatud. Vaadates kogumis jõudsid eksperdid sellisele järeldusele, et tegemist on sõltuvushäirega, psühhoosid mis on indutseeritud psühhoaktiivsete ainete kasutamisest. Amfetamiini kasutamine reeglina tüsistub psühhoosina. Haiguspilt sobib just sõltuvushäirele, mitte skisofreeniale. Sellised jaburad ideed ja käitumised on kanepi joobele iseloomulikud. Sven Raunal on sellist homoseksuaalse värvinguga käitumist kirjeldatud ka haiglas just siis, kui ta on olnud narkojoobe seisundis ja agressiivselt meelestatud. See, et tal tekkis soov oma surnud isaga asuda seksuaalvahekorda, siis see üksiksümptom sobib kliinilisse pilti, mis on iseloomulik joobele, kanep ja amfetamiin koos. Kanep teeb lõbusaks ja amfetamiin just aktiveerib seksuaaltungi. 11.02.2018.a toimunud sündmuse ajal oli joobeseisund, mis on loomulikult häire. See ei ole normaalne, inimese psüühika on häiritud nendest ainetest, mis teda mõjutavad. Kuid sel juhul ei ole tegemist sellise häirega, mis oleks hõlmatav juriidilise klassifikatsiooni terminitega: vaimuhaigus jne. Et tekivad suurusmõtted ja mitte asjakohane käitumine on otseselt joove. Ta on tüsistuseta, tavaline joove. Igal ainel tekib spetsiifiline joove. Sellised suurusmõtted, üldine heaolu ja naljatlev olek on just kanepile iseloomulik. Narkootilistest ainetest indutseeritud psühhoosid on väga erinevad, oleneb mida on tarvitatud, millises kombinatsioonis, mis aine see tegelikult on, mida inimene kasutas, ainete puhtus pole kunagi kindel. Eksperdid analüüsisid Sven Rauna elukäigu läbi ja nendest elukäigu objektiivsetest andmetest ei nähtunud, et tal oleks esinenud skisofreeniat. Need psüühilise seisundi kõikumised ei ole iseloomulikud skisofreeniale. Ekspert Katrin Eino on kohtuistungil kinnitanud juba varasemalt ekspert Tiina Kompuse sõnu ja ekspertiisis tuvastatut ning selgitanud, et Sven Raunal esinevad targutused ja suurusmõtted on tingitud narkootiliste ainete tarvitamisest, mitte ei ole omased skisofreeniale. Sven Rauna toimetulek oli hea kuni selle ajani, kui tekkis püsiv narkootiliste ainete kasutamine s.o. 2010 a märtsis, see oli tema põlvetrauma ajal, kui ta hakkas igapäevaselt ja püsivalt kasutama narkootilisi aineid. Sõltuvusprobleemide tõttu hakkas tema toimetulek järjest halvenema. Viimastel aastatel just selle püsiva ainete tarbimise foonilt tuli ta toime lähedaste kontrolli all ja toel. Sellised meeleolude kõikumised, mõttekäigu häired, selline targutlev ja absurdne mõtlemine on tegelikult omane kanepi tarbimisele ja ka amfetamiini tarbimisele, nii intoksikatsiooni perioodile kui võõrutuserioodile. Need on väga sarnased psühhoosi avaldustele, sellepärast ongi neid kliinilises kontekstis raske hinnata, et mis on mis. Taoline käitumine - pärast oma isa kägistamist võttis Sven Raun oma isa paljaks ja proovis temaga vahekorda astuda – ei ole omane skisofreenia haigele, küll aga väga tavaline amfetamiini joobele. Amfetamiini tarbides inimene peab ennast väga kõrgeks isikuks, tal on väga hea enesetunne ja ta pea töötab väga hästi. Tal on suurusmõtted. Kui see joove möödub, siis tekib masendus ja depressioon. See on joobele iseloomulik. Aga see on omane ka kanepile, sest ka kanepile on omased kõrgelennulised targutused. Skisofreenia haige reeglina hoiab oma elamusi endas ja ei avalda neid kõigile. Ta on neist hõivatud ja ei käi ega räägi neist kõigile. Suurusmõtted ja sealhulgas lühiaegsed paranoia episoodid tagakiusamisest on omased psühhoaktiivsete ainete kasutamisele. Skisofreenia puhul on haiguse kulg teistsugune, ei ole nii hüplik, ta sihipäraselt süveneb. Ja kindlasti mitte ei kao skisofreenia psühhoosi avaldused väga stressirohkes keskkonnas nagu on vahi alla võtmine. Sven Raun on ka ise psühhoaktiivsete ainete kasutamisel kirjeldanud, et tal nende mõjul on tunne, et ta liigub ajas ja ta on eriliste võimetega ja ta tunneb ennast suurelisel moel. Skisofreenia puhul, kui esinevad suurusmõtted, siis see on kaugele arenenud ja ravile allumatu skisofreenia tunnus reeglina. Selline psühhoos ei kao kusagile ja püsib ja oleks püsinud uuritaval ka kogu tema vahi all viibimise ajal. Kohtul ei jää ekspertiisiaktist ja ekspertide kohtuistungil antud selgitustest kahtlust, et Sven Raun oli talle inkrimineeritud teo toimepanemise ajal võimeline aru saama oma teo keelatusest. Sven Rauna enda sõnade kohaselt kohtuistungil, haaras ta peale isa kägistamist asjad ja lihtsalt põgenes kõrvaltänavasse, üritas abi otsida kuna sai aru, et on juhtunud midagi, mis vajaks sekkumist. Ka ema telefonikõnele vastas Sven Raun täiesti adekvaatselt, et ei ole telefoni jutt. Kinnipidamisel oli võimeline suhtlema ning käitus adekvaatselt, mida on kinnitanud tunnistajana kohtus ütlusi 8 andmas käinud politseiametnik M N . Kohtuistungitel andis süüdistatav selgeid vastuseid, avaldas kahetsust toimepandu osas ning vabandas kannatanute ees. Kohtul ei tekkinud kohtuistungite jooksul kordagi kahtlust, et isik ei saaks aru toimepandust või käituks kuidagi ebaadekvaatselt. Kaitsja on tõstatanud teema, et miks erineb ekspertide arvamus varaselt pandud diagnoosist. Nagu ka ekspert kohtuistungil selgitas, siis osutatakse tervishoiuteenust patsiendi huvides, võlaõigusseaduse järgi sõlmitakse patsiendiga leping, mis seab kohustused nii patsiendile kui arstile. Kohtuekspertiisiseadus, kriminaalmenetluse seadustik ja eksperdi vanne nõuavad, et ekspert oleks erapooletu, s.t ekspertiis ei toimu ekspertiisialuse huvides ning ekspertiisialusel ei ole vaja teha eksperdiga koostööd. Eksperdil on võimalik saada erinevaid andmeid isiku kohta ning tema kohustuseks on tagada erapooletu, põhjalik, põhjendatud eksperthinnang. Vastupidiselt eksperdist lähtub raviarst patsiendi kaebustest. Kohtuistungil on eksperdid veenvalt põhjendanud, kuidas kujunes nende arvamus sellest, et Sven Raunal ei esinenud talle inkrimineeritud teo toimepanemise ajal selliseid püsivaid ega ajutisi individuaal-psühholoogilisi iseärasusi, mis oleksid temal takistanud või piiranud ümbrusest ja oma tegude iseloomust arusaamist ning sihipärast arutlemist ja käitumist. Kaitsja on oma kaitsekõnes leidnud, et kui Sven Raun on süüdiv, siis on ta üksnes piiratud süüdivusega. Kohtu hinnangul peab piiratult süüdival isikul olema diagnoositud üks KarS § 34 nimetatud psüühilistest seisunditest, kuivõrd eksperdid oma ekspertiisiaktis ei ole Sven Raunal tuvastanud süüdimatuse meditsiinilisi tunnuseid, siis ei saa tema puhul rääkida piiratud süüdivusest KarS § 35 tähenduses. Seega on kohtu hinnangul ammendavalt tõendatud, et Sven Raun oli temale süüks arvatava kuriteo toimepanemise ajal võimeline aru saama oma teo keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima ning kuna on täidetud süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, süüdistatav Sven Raun on täisealine, siis tuleb Sven Raun süüdi mõista KarS § 113 lg 1 järgi. Karistus KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-52-13 selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja -järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. KarS § 113 näeb karistusena ette kuue- kuni viieteistaastase vangistuse. Seega on sanktsiooni keskmiseks määraks 10 aastat ja 6 kuud. Kohtu hinnangul arvestades süüteo asjaolusid – Sven Raun kägistas oma enda isa, kes teda hoidis, kaitses, toetas - ja valitud vahendeid – käte ja jalaga kägistamine - on süüdistatava süü suur. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Sven Raun kohtu pärimise peale, et kas ta on eeluurimise ajal vahi all olles mõelnud toimunule, möönis, et on mõelnud - emast ning õest on kahju. Oma viimases sõnas avaldas Sven Raun kaastunnet emale ja õele ning kahetses olnut. Kohtu hinnangul on Sven Raun avaldanud kahetsust toimepandu osas ning seda tuleb karistuse mõistmisel arvestada kergendava asjaoluna. Sven Rauna on kriminaalkorras varasemalt karistatud ühel korral KarS § 424 järgi, kehtivad väärteokaristused puuduvad. Arvestades eeltoodut ja karistuse eesmärke – hoida Sven Rauna edaspidi kuritegusid toime panemast – tuleb kohtu hinnangul Sven Rauna karistada sanktsiooni keskmäära lähedase vangistusega 10 aastat. 9 Tõkend tuleb jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Vahistamise alus ei ole ära langenud ning tõkendi kohaldamine tagab ka kohtuotsuse täitmise. Menetluskulud
lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.
lg 1 p 3, 4 ja 9 kohaselt menetluskulud on: 3) riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud; 4) määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses; 9) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.
lg 1 p 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on: esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära.
lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Riigikohus on oma otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12 selgitanud, et menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekud ja varaline seisund tervikuna. Seetõttu saab ka sama karistuse saanud süüdistatavate kohtlemine menetluskulude väljamõistmisel siiski olla erinev. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kohus a priori ka välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Sven Raunal esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Samuti ei tule seaduse kohaselt menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid menetluskulude tasumist puudutava küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumisväljavaadetest. Sven Rauna on varasemalt kriminaalkorras karistatud. Seega on Sven Rauna käitumine jätkuvalt õigusvastane, mis kinnitab kohtu veendumust, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet Sven Rauna resotsialiseerumisväljavaadetele ja seetõttu tuleb need jätta süüdistatava kanda. Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt RKKKo 3-1-1-63-05). Seega mõistab kohus süüdistatavalt
Sven Raunalt tuleb välja mõista sundraha I astme kuriteo toimepanemise eest s.o 1350 €. Lisaks sundrahale tuleb süüdistatavalt välja mõista täies ulatuses määratud kaitsjale makstud tasud, mis kuuluvad samuti
Samuti kuuluvad Sven Raunalt välja mõistmisele menetluskuludena riigituludesse: • surnu ekspertiis maksumusega 250 € (kakssada viiskümmend eurot); • kompleksekspertiis maksumusega 1203,90 € (üks tuhat kakssada kolm eurot ja 90 senti); • määratud kaitsja tasu 1680 € (üks tuhat kuussada kaheksakümmend eurot). Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas
lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul, kuna vanglatingimustes 10 täitedokumendi vabatahtlik täitmine on raskendatud, kuivõrd süüdimõistetu töötamine ei ole garanteeritud. Arvestades menetluskulude suurust, käib nende ühekorraga tasumine süüdistatavale ilmselgelt üle jõu. Asitõendid
lg 1 p 13 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus küsimuse kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega.
lg 3 p 1, 2, 4 kohaselt kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses; muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Kriminaalasja materjalide juures asuvate asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud objektidega otsustab kohus alljärgnevat: CD plaat helisalvestisega Häirekeskusesse, mis on lisatud kriminaaltoimiku materjalide juurde jätta kohtuotsuse jõustumisel
lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde; DVD plaat sündmuskohast, mis on lisatud kriminaaltoimiku materjalide juurde jätta kohtuotsuse jõustumisel
lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde; Mobiiltelefon Samsung SM – I9300 ja mobiiltelefon LG H340n, mis on edastatud hoiule Põhja prefektuuri asitõendite hoidlasse aadressil Tallinn, Rahumäe tee 6 kohtuotsuse jõustumisel
lg 3 p 2alusel tagastada omanikule; sündmuskohal äravõetud proovid surnukehalt, halli värvi T – särk, tumesinist värvi särk Savanti, musta värvi teksapüksid Cartini, sinist värvi kanepipurustaja, käterätik, sinise – valge triibuline T – särk Capri, küünealuste kaaped surnukehalt, mis on edastatud hoiule Põhja prefektuuri asitõendite hoidlasse aadressil Tallinn, Rahumäe tee 6 kohtuotsuse jõustumisel
Leili Raedla Kohtunik Jane Marksa Rahvakohtunik Lea Treiberg Rahvakohtunik 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.