KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar
- jaanuar 2019, Tartu Haldusasi Tatjana Massalina kaebus Vaivara valla
- novembri
- a ettekirjutuse nr 16-22.6/60-2 osalise õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja Tatjana Massalina Vastustaja Narva-Jõesuu linn Menetlusosalised 3-17-896 RESOLUTSIOON Tagastada Tatjana Massalina apellatsioonkaebus. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Vaivara Vallavalitsuse
- novembri
- a ettekirjutusega kohustati Tatjana Massalinat hiljemalt
- jaanuariks 2017 esitama majandushoone seadustamiseks ehitusseadustikus ehitisele kehtestatud tuleohutuse nõuetele vastavust kinnitav dokument ja naaberkinnistute Viljapea AÜ nr 85 kinnistu omaniku ja Viljapea AÜ nr 44 kinnistu omaniku kirjalikud nõusolekud majandushoone paiknemiseks kahe kinnistu piirile lähemal kui 7,5 m või lammutama hoone.
- märtsil 2017 esitas T. Massalina Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada ettekirjutus p-d 3.1 ja 3.
- aprilli
- a kohtumäärusega (haldusasi nr 3-17-543) luges Tartu Halduskohus kaebuse esitatuks kaebetähtaja rikkumisega, jättis taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ning lõpetas kaebuse kohtuliku menetlemise.
- aprillil 2017 kohtumäärus jõustus edasikaebamata.
- aprillil 2017 esitas T. Massalina esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, mille lõplikuks nõudeks pärast kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamist ja kaebuse täiendamist jäi Vaivara valla
- novembri
- a ettekirjutuse nr 16-22.6/60-2 osalise õigusvastasuse tuvastamine majandushoonet puudutavas osas preventiivsel eesmärgil.
- juuni
- a otsusega Tartu Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata. Halduskohus leidis otsuses järgnevat. Viljapea aiandusühistu generaalplaan on kooskõlastatud ja kinnitatud
- aastal. Vastavalt sellele oli Viljapea AÜ 56 krundil ehitustegevus lubatud tüüpprojekti A-85-20 järgi. Viimases ei ole ette nähtud vaidlusaluse majandushoone ehitamise võimalust või väljaspool plaanil näidatud ehitusala või krundi piirile lähemale kui kolm meetrit. Lähtudes kaebaja väitest, et ehitis püstitati aastatel 1999/2000, on tegemist omavolilise ehitisega selle ajal kehtinud planeerimis- ja ehitusseaduse § 42 järgi. Hoone seadustamiseks on võimalik kohaldada generaalplaanis kehtestatud absoluutpiirangu leevendamiseks Vaivara Vallavolikogu poolt
- augusti
- a määrusega nr 11 kehtestatud Vaivara valla üldplaneeringu punkti 2.2.4.
- nõudeid elamute ja nende abihoonete asukohale. Õigusnormi kohaldamine on asjakohane, kuna see on kaebaja suhtes soodne s.t. võimaldab teatud tingimustel (naaberkinnistu omaniku nõusoleku olemasolu ja ehitise vastavus ohutusnõuetele) ehitise seadustamist. Kaebaja on kaebuses väitnud, et majandushoone on püstitatud juba
- aastal ja järelevalvemenetluses, et see on püstitatud
- aastal, kuid see ei muuda asjaolu, et majandushoone on püstitatud ilma õigusliku aluseta. Generaalplaani kohaselt ei tohtinud ehitada kinnistu piirile lähemale kui kolm meetrit; ehitada ei tohtinud väljapoole generaalplaanist näidatud ehituse ala ja ehitada tuli vastavalt generaalplaaniga ettenähtud tüüpprojektile. Ettekirjutusega on kaebajale määratud aeg, et ta saaks temalt nõutud dokumentide abil ehitise nõuetele vastavust tõendada või nende esitamise võimatuse korral ehitis lammutada ning seeläbi talle pandud kohustused ära täita.
- T. Massalina esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu
- juuni
- a otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et vaidlusalune majandushoone on püstitatud õiguspäraselt ja vastustajal puudub alus nõuda, et hoone vastaks Vaivara Vallavolikogu
- augusti
- a määruse nr 11 nõuetele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb tagastada.
- Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg 31 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse tagastada, kui seadus võimaldab asja läbi vaadata lihtmenetluses ning asjaoludest tulenevalt on apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
- HKMS § 133 lg 1 kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot.
- Pärast seda, kui haldusasja nr 3-17-543 menetluses selgus, et kaebaja esitas kaebuse ettekirjutuse tühistamiseks hilinenult ja kohus tühistamiskaebust sisuliselt läbi ei vaata, esitas kaebaja halduskohtule nõude ettekirjutuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on T. Massalina kaebusega kaitstava õiguse riive väheintensiivne HKMS 133 lg 1 mõttes. Kaebuse täienduses (tl 24) on selgitatud, et kaebuse esitamine on kaebaja õiguste kaitseks vajalik, sest ettekirjutusega nõutud auditi teostamiseks on vaja hoone registreerida, mis maksab 500 eurot ja audit ise maksab 200 eurot. Ettekirjutuse täitmata jätmisel kohaldatakse sunniraha 200 eurot (tl 53). Seega peab kaebaja ettekirjutust ja ühes ettekirjutusega tehtud sunniraha hoiatust oma õigusi riivavaks põhjusel, et ettekirjutuse täitmine toob kaasa kulutused 700 eurot ja ettekirjutuse täitmata jätmisel võidakse kaebaja suhtes kohaldada sunniraha. Kuna kaebusega taotletava eesmärgi määratlemine on kaebaja ainuõigus, siis lähtub ringkonnakohus siinjuures kaebuse täienduses esitatud selgitustest. Vastavalt on tegemist varaliselt hinnatava hüve kaitseks esitatud kaebusega. Tulenevalt sellest, et kaebaja soovib kaebusega ära hoida rahalise kulutuse tegemist, mis jääb alla 1000 euro, saab eeldada, et kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning tegemist on kaebusega, mille läbivaatamine on lubatav lihtmenetluses.
- septembri
- a otsuses asjas nr 3-17-711, samuti hoonete seadustamise või lammutamise ettekirjutuse ja sunniraha kohaldamise õigusvastasuse tuvastamise kaebuse lahendamisel leidis ringkonnakohus, et kohane õiguskaitsevahend ettekirjutusest tuleneva 2 õiguste riive korral on ettekirjutuse tühistamise nõue, ettekirjutusest ei saanud kaebajale tekkida hüvitatavat kahju ning tulenevalt
- detsembrini 2017 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku § 45 lg-st 2 puudus kaebajal kaebeõigus tuvastamiskaebuse esitamiseks. Otsus selles asjas on jõustunud.
- Esmalt märgib ringkonnakohus, et sarnaselt asjas nr 3-17-711 vaidlustatud ettekirjutusele on ka käesolevas asjas ettekirjutuse põhisisuks auditi esitamine ning võimalik on järeldada, et lammutamiseks anti isikule võimalus üksnes selleks, et ta vabaneks auditi esitamise kohustusest. Ehitise lammutamine võibki olla isiku jaoks odavam ja lihtsam kui ehitisele auditi tellimine, seda eriti olukorras, kus vaidlusaluseid ehitisi on mitu.
- Samuti leiab ringkonnakohus jätkuvalt, et sarnases olukorras on kaebaja õigushüvele ettekirjutusest lähtuva mõju kõrvaldamiseks efektiivseks õiguskaitsevahendiks halduskohtule tühistamisnõude esitamine. Kuna kaebaja esitas tühistamisnõude hilinenult, siis jättis ta õigeaegselt kasutamata õiguskaitsevahendi, mis oleks võimaldanud ettekirjutuse kehtivuse kõrvaldada ja ettekirjutusega pandud kohustustest vabaneda. Tuvastamisnõude rahuldamisel sellist toimet ei ole. Ettekirjutus jääks sel juhul kehtima, mistõttu kaebaja ei vabaneks ettekirjutuse täitmise kohustusest. Seega ei ole tuvastamiskaebuse esitamisega kaebusega taotletav eesmärk – vabaneda hoone seadustamise toimingute tegemisest – saavutatav. Preventiivsel huvil tuvastamisnõude esitamist on kohtupraktikas peetud lubatavaks, kui esineb reaalne oht, et haldusorgan võib sarnasel viisil kaebaja suhtes õigusvastaselt käituda. Olukorras, kus kaebaja kohustus hoone seadustamiseks tuleneb kehtivast haldusaktist, esineb õiguslik alus kohustuse täitmise nõudmiseks ning vastustaja kehtivale haldusaktile tuginevat tegevust ei saa pidada õigusvastaseks. Samuti ei ole kaebaja üldse selgitanud ega põhjendanud võimalust, et vastustaja võiks tuleviks teha kaebajale samasisulise ettekirjutuse. Ringkonnakohtule ei ole selline võimalus samuti äratuntav, kuna puudub loogiline põhjendus sama kohustuse teistkordseks panemiseks kaebajale. Seega ei saa kaebeõigus tuleneda ka kaebaja soovist vältida haldusorgani õigusvastast tegevust tulevikus.
- Nendel asjaoludel jääks apellatsioonkaebus rahuldamata juba ainuüksi kaebeõiguse puudumise tõttu ja apellatsioonkaebuse väited kaevatava ettekirjutuse õigusvastasuse kohta ülekaaluka tõenäosusega ei saa kaasa tuua apellatsioonkaebuse rahuldamist.
- Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et täidetud on HKMS § 187 lg 3¹ eeldused ning ringkonnakohus tagastab apellatsioonkaebuse. Tegemist ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistava puudusega, mida saaks kõrvaldada. Seetõttu puudub vajadus ka HKMS § 187 lg 4 alusel apellatsioonkaebuse käiguta jätmiseks. HKMS § 187 lg 2 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. /allkirjastatud digitaalselt/ 3