← Eesti

3-18-1974/12

Obsah (4)§ 10§ 121§ 207§ 62

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Madis

§ 10lg 1 ja § 8 lg 5 alusel, kuna kaebaja viibimiskoht on Tartu Vangla.

  1. Tartu Halduskohus jättis 14.11.
  2. a määrusega T. Soopi kaebuse käiguta, leides, et kaebuses esinevad puudused – kaebaja ei ole kirjeldanud kaebuse aluseks olevaid asjaolusid, sh seda, kes on kahju tekitanud. T. Soop esitas 18.11.2018 puuduste kõrvaldamise avalduse, mille kohaselt kahjunõue tuleneb teadliku ebaseadusliku kohtuotsuse tegemisest Harju Maakohtu poolt 09.01.
  3. Kaebajalt võeti selle otsusega ära võimalus vabaneda 1/3 karistusajaga. Kaebajal jäi saamata kaheksa kuu keskmine palk.
  4. Tartu Halduskohus tagastas 30.11.
  5. a määrusega T. Soopi kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel.

  1. T. Soop esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse haldusasjas nr 3-18-
  2. Kaebaja leiab, et halduskohus ei arvestanud seda, et tema suhtes on teadlikult tehtud ebaseaduslik kohtuotsus 09.01.2018 Harju Maakohtus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Ringkonnakohus mõistab määruskaebuse esitaja tahet selliselt, et määruskaebus on esitatud Tartu Halduskohtu 30.11.
  4. a määruse resolutsiooni p 1 peale, millega halduskohus kaebuse tagastas. Kaebaja soovib, et kohus võtaks asja arutusele.

§ 207

lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene. T. Soopi määruskaebus kuulub tagastamisele

§ 207

lg 2 alusel, kuna määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks määruskaebusega on ilmselgelt vähene.

  1. Kaebaja leiab, et temale on kahju tekitatud Harju Maakohtu 09.01.
  2. a ebaseadusliku otsusega, mida tõendab Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.
  3. a määrus kriminaalasjas nr 1-17-
  4. Ringkonnakohus kaebaja seisukohaga ei nõustu ning leiab samuti nagu halduskohus, et kaebajal ilmselgelt puudub kaebeõigus nõuda riigilt nimetatud kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist.
  5. Ringkonnakohus tagastab määruskaebuse esitajale määruskaebusele lisatud ärakirja Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.
  6. a määrusest kriminaalasjas nr 1-17-9148, kuna esitatud tõendil ei ole asjas tähtsust (

§ 62lg 2).

Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.

  1. a määrus kriminaalasjas nr 1-17-9148 ei tõenda kaebaja väidet, et Harju Maakohus oleks teinud 09.01.2018 teadlikult ebaseadusliku kohtuotsuse. Harju Maakohtu 09.01.
  2. a otsus tühistati küll täies ulatuses, kuid kriminaalasja menetlus jätkus. Tallinna Ringkonnakohus saatis kriminaalasja nr 1-17-9148 Harju Maakohtule uueks arutamiseks ning Harju Maakohtu 16.05.
  3. a otsusega mõisteti kaebaja süüdi ja süüdimõistev kohtuotsus jõustus kohtute infosüsteemi kohaselt edasikaebust esitamata 21.06.
  4. Halduskohus on õigesti viidanud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 15 lg-le 1, mille kohaselt võib isik nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Teadaolevalt ei vasta ükski kohtunik, kes on kriminaalasja nr 1-17-9148 menetlenud, RVastS § 15 lg-s 1 sätestatud kriteeriumile. Seega ei ole kaebajale ilmselgelt õigusemõistmisega kahju tekitatud. Kuna vaidlust nimetatud kahju hüvitamise nõude eelduse puudumise üle ei saa olla, siis on ringkonnakohus seisukohal, et määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks määruskaebusega, on ilmselgelt vähene. 9.

§ 207

lg 1 kolmanda lause koostoimes § 187 lg-ga 2 kohaselt tagastatakse määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel see määrusega läbivaatamatult ning sellisel juhul loetakse, et määruskaebust ei ole esitatud. /allkirjastatud digitaalselt/ 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.