← Eesti

3-18-895/48

Obsah (6)§ 173§ 181§ 67§ 68§ 71§ 187

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Einar Vene, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 14.03.2019, Tartu Haldusasja number 3-18-895 Haldusasi Meeme Mallene kaebus Viru Van

) § 181 lg 1 esimese lause kohaselt tuleb apellatsioonkaebus esitada 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.

§ 173

lg 1 kohaselt tehakse kohtuotsus avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu või kuulutamisega kohtuistungil tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-de 453 ja 454 kohaselt.

§ 173

lg 2 lause 2 kohaselt kui asi vaadatakse läbi kohtuistungit pidamata või menetlusosaline ei osalenud kohtuistungil, teatab kohus menetlusosalisele otsuse teatavakstegemise aja.

  1. Kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotluses märgitust võib mõista kaebaja soovi arvutada kaebetähtaega kohtuotsuse kättesaamise hetkest, mitte kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise hetkest, mistõttu saabub kaebaja arvates apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg 01.03.
  2. Asja materjalidest nähtuvalt teatas Tartu Halduskohus 28.11.
  3. a määrusega (I kd, tl 112-112p), et asi vaadatakse läbi kirjalikus menetluses ning et kohus teeb kohtuotsuse asjas avalikult teatavaks 25.01.2019 Tartu Halduskohtu Tartu kohtumaja kantselei kaudu. Halduskohtu 28.11.
  4. a määruse sai kaebaja kätte 03.12.2018 (I kd, tl 115). Kaebaja sai seejärel ka haldusasja toimikuga tutvuda (I kd, tl 121). Ka halduskohtu 25.01.
  5. a otsuse 2 edasikaebamise korras on märgitud, et otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 25.02.
  6. Käesolevas asjas kohaldub

§ 181

lg 1 lauses 1 sätestatu, mis näeb ette, et apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg hakkab kulgema otsuse kuulutamisest, mitte otsuse kättesaamisest arvates. Kuna Tartu Halduskohus tegi otsuse avalikult teatavaks 25.01.2019, siis oli viimane päev otsusele apellatsioonkaebusele esitamiseks 25.02.2019 (arvestades sealjuures

§ 67

lg 4 lauses 2 sätestatut, et kui tähtpäev ei lange tööpäevale, möödub tähtaeg järgmisel tööpäeval). 15. Kinni peetavate isikute poolt kohtule edastatud menetlusdokumentide tähtaegsuse hindamist reguleerib

§ 68

lg 4, mille kohaselt loetakse vanglas või muus kinnises asutuses viibiva isiku avaldus kohtule õigel ajal esitatuks, kui see on tähtpäeval üle antud asjakohasele asutusele. Asutus edastab avalduse kohtule viivitamata. Kohtule edastatavate dokumentide üleandmine vanglateenistusele on reguleeritud justiitsministri 30.11.

  1. a määrusega nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE). VSkE § 48 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud andma kirja vanglateenistujale üle avatud ümbrikus ning kirjutama ümbriku tagaküljele oma nime ja kirja vanglateenistujale edastamise kuupäeva. Seega lähtub ringkonnakohus menetlusdokumendi tähtaegsuse hindamisel selle üleandmist kinnitavast kuupäevast kirjaümbriku tagaküljel. Ringkonnakohtusse saabus kaebaja apellatsioonkaebus 04.03.
  2. Kirjaümbrikul on kuupäevana märgitud 27.02.2019 (II kd, tl 3), mis on kaks päeva apellatsioonkaebuse esitamise tähtajast, s.o 25.02.2019, hilisem. Seega on kaebaja apellatsioonkaebus esitatud tähtaega ületades. 16.

§ 181

lg-st 3 tulenevalt otsustab ringkonnakohus juhul, kui apellatsioonkaebus esitatakse pärast apellatsioonitähtaja möödumist, apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise.

§ 71

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Seega peab

§ 71lg 1 järgi olema menetlusosalisel kaebetähtaja ennistamiseks mõjuv põhjus.

Mõjuva põhjusena võib olla käsitatav püsiv takistus kaebuse esitamiseks (Riigikohtu 13.10.

  1. a määrus nr 3-3-1-65-09, p 16). Mõjuv põhjus eeldab, et tähtaja möödalaskmiseks oli olemas objektiivne põhjus ning selliseks põhjuseks on tavapäraselt sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (Riigikohtu 24.01.
  2. a määrus nr 3-2-1-148-06, p 12). Samuti on Riigikohus märkinud, et vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb lisaks objektiivsetele asjaoludele arvestada ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematu isiku puhul ei saa tähtaja ületamine olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad (16.01.
  3. a määrus nr 3-31-75-08, p 17; 01.10.
  4. a määrus nr 3-3-1-57-02, p 19).
  5. Riigikohus on juhtinud alama astme kohtute tähelepanu sellele, et kohtud võiksid lahendite puhul, kui kaebetähtaeg sõltub asja avalikult teatavakstegemisest, selguse huvides otsuses välja tuua apellatsioonitähtaja lõpu kindla kuupäevana (16.01.
  6. a määrus nr 3-3-1-75-08, p 15; 02.12.
  7. a otsus nr 3-3-1-78-09, p 8). Käesolevas asjas on halduskohus otsuses sellekohase kuupäeva selgelt ka märkinud. Ringkonnakohtu hinnangul pidi kaebaja halduskohtu otsuses märgitust mõistma, et tal tuleb apellatsioonkaebus esitada 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest, s.o hiljemalt 25.02.
  8. Seega ei saanud kaebajale jääda selgusetuks, et apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 25.02.
  9. Kuigi kaebaja sai halduskohtu otsuse kätte 30.01.2019 (II kd, tl 196), oli tal seejärel 26 päeva apellatsioonkaebuse tähtaegselt esitamiseks ning ringkonnakohtu hinnangul ei ole see aeg ebamõistlikult lühike, mida saaks pidada mõjuvaks põhjuseks

§ 71lg 1 mõttes.

Seisukohale, et ka 25 päeva ei ole liiga 3 lühike aeg apellatsioonkaebuse tähtaegseks esitamiseks, asus ringkonnakohus jõustunud 14.12.

  1. a määruses haldusasjas nr 3-16-
  2. Ringkonnakohus jääb oma varasema seisukoha juurde. Ringkonnakohus selgitab, et

§ 181

lg 1 eesmärgiks ei ole tagada, et kõikidel menetlusosalistel oleks võrdselt aega apellatsioonkaebuse koostamiseks, vaid et kõikidel menetlusosalistel oleks piisav aeg pärast halduskohtu otsuse avalikult teatavakstegemist soovi korral apellatsioonkaebuse koostamiseks (TrRK 14.12.2016. a määrus asjas nr 3-16-1706, p 11). 18.

§ 181

lg 1 lauses 2 on toodud erandid, mil apellatsioonitähtaeg algab kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid erandiga ei ole hõlmatud olukord, kus kinnipeetavast kaebaja saab kohtuotsuse kätte hiljem kui kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise päeval. Kaebaja puhul on ka tegemist isikuga, kes on pöördunud aastate jooksul väga arvukate kaebustega kohtutesse. Seega ei ole kaebaja puhul tegemist isikuga, kelle puhul saaks eeldada, et talle on halduskohtu lahendite peale edasikaebekorra regulatsioon võõras. Käesoleva asja materjalidest ei nähtu ringkonnakohtu hinnangul, et kaebaja ei suutnud aru saada, millal lõpeb apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg või et esinenud oleks mõni mõjuv põhjus, mis oleks takistanud kaebajal apellatsioonkaebust tähtaegselt esitamast. 19. Kõike eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et käesolevas asjas ei esine asjaolusid, mis tingiksid apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise. Asjas ei ole ilmnenud, et apellatsioonitähtaja ületamise tinginuks objektiivsete asjaolude esinemine, mille tekkimist või kulgemist ei oleks kaebaja saanud ise vahetult mõjutada ning asjas ei esine sellist mõjuvat põhjust, mis oleks takistanud kaebajal apellatsioonkaebust ringkonnakohtule tähtaegselt esitada. Seetõttu jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata

§ 71lg 1 ja § 181 lg 3 alusel.

20.

§ 187

lg 2 kohaselt apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel tagastatakse apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

§ 187

lg 3 p 2 kohaselt apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist ja ringkonnakohus ei ennista apellatsioonitähtaega. Kuna kaebaja taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks jääb rahuldamata, siis tagastab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse läbivaatamatult

§ 187lg 2 ja lg 3 p 2 alusel.

Seega tuleb lugeda, et kaebaja ei ole esitanud apellatsioonkaebust Tartu Halduskohtu 25.01.2019. a otsuse peale. /allkirjastatud digitaalselt/ 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.