← Eesti

3-19-598/6

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-598 Määruse tegemise aeg 11. aprill 2019 Kohtunik Juhan Siider Haldusasi Igor Ogorodnikovi kaebus Viru Vangla 27. märtsi 2019. a vas

§ 121lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Viru Vangla V üksuse inspektor-kontaktisik Alina Kuznetsova koostas ning kinnitas
  2. oktoobril 2018 kinnipeetava Igor Ogorodnikovi (kaebaja) individuaalse täitmiskava (ITK), kuhu märgiti muuhulgas kaebaja ohutasemeks kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas).
  3. Kaebaja esitas
  4. veebruaril 2019 Viru Vanglale vaide ITK-s sisalduva ohutaseme peale. Kaebaja palus muuta määratud ohutaset.
  5. Viru Vangla tagastas
  6. märtsi
  7. a vastusega nr 6-12/102-2 kaebaja vaide haldusmenetluse seaduse § 79 lg 1 p 3 alusel. Vastustaja hinnangul ei järginud kaebaja vaide esitamise tähtaega ning mõjuvat põhjust tähtaja ennistamiseks ei esine.
  8. Kaebaja esitas
  9. aprillil 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada Viru Vangla
  10. märtsi
  11. a vastus nr 6-12/102-2 ning muuta ITK-s ohutase tagasi ohtlikuks. Kaebaja leiab, et Viru Vangla saab suuremat finantseerimist, kui neil on rohkem „kõrgohtlikke“ 3-19-598 ja „üliohtlikke“ kinnipeetavaid ning seetõttu määratakse kinnipeetavatele meelevaldselt kõrgem ohutase. KOHTU SEISUKOHT
  12. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) §120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 2 p 1 näeb ette, et kohus võib kaebuse selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

  1. Kaebaja on esitanud kaebuses nii tühistamis- kui ka kohustamisnõude, paludes tühistada Viru Vangla
  2. märtsi
  3. a vastus nr 6-12/102-2, millega tema vaie tagastati ning kohustada Viru Vanglat muutma tema ITK-s ohutaset kõrgohtlikust ohtlikuks. Kohus leiab, et kaebajal puudub antud nõuete esitamiseks ilmselgelt kaebeõigus.
  4. Seonduvalt tühistamisnõudega märgib kohus, et vaide tagastamine on menetlustoiming, mille tühistamist ei saa nõuda. Vaide tagastamise toimingu õiguspärasusest sõltub kinnipeetava puhul üksnes vangistusseaduse (VangS) § 1¹ lg 5 sätestatud kohtueelse menetluse kohustuse järgimine. Kui vaie on tagastatud õigusvastaselt, siis jätkab kohus asja sisulist arutamist ning vaiet ei saadeta uueks läbivaatamiseks haldusorganile (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
  5. aprilli
  6. a määrus asjas nr 3-3-1-78-13, p 19,
  7. oktoobri
  8. a määrus asjas nr 3-3-1-3012, p 18;
  9. märtsi
  10. a määrus nr 3- 3-2-2-12, p 12 ning
  11. juuni
  12. a määrus asjas nr 3-3-1-34-13, p 7). Vaide tagastamise eraldiseisev vaidlustamine ei ole seega kaebaja õiguste kaitseks vajalik ning kaebajal puudub vaide tagastamise õiguspärasuse iseseisvaks vaidlustamiseks kaebeõigus.
  13. Seonduvalt kaebuses esitatud kohustamisnõudega märgib kohus, et justiitsministri
  14. mai
  15. a määrus nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ (määrus nr 21) § 1 lg 1 kohaselt on individuaalne täitmiskava kinnipeetava karistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimise programm, milles esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõud ning nende rakendamise ajagraafik. Täitmiskava koostamise aluseks on kinnipeetava riskihindamise tulemused ning täitmiskava koostamise protsess koosneb kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamisest (riskihindamine), täitmiskava koostamisest, selle kinnitamisest ning kinnipeetavale tutvustamisest (määruse nr 21 § 2 lg 1 ja § 3 lg 1). Riigikohus asus
  16. aprilli
  17. a määruses haldusasjas nr 3-18-111 seisukohale, et ITK-s märgitud ohuhinnangul ei ole regulatiivset toimet. ITK on programmiline dokument, milles vangla esitab kinnipeetava karistuse täideviimise plaani, kuid selle rakendamine sõltub vangla edaspidistest toimingutest ja haldusaktidest. Kohus leiab, et ka praegusel juhul puudub ITK-s sisalduvate väidete ja hinnangute eraldiseisvaks vaidlustamiseks õiguskaitsevajadus (

§ 44lg 1).

Täitmiskavas ette nähtud eesmärkide saavutamiseks vajalikud otsustused, millega piiratakse kinnipeetava õigusi, tehakse üldjuhul eraldi haldusaktidega või toimingutega. Täitmiskavas märgitud ohuhinnangul ei ole iseseisvalt õiguste tekkimisele, muutmisele või lõpetamisele suunavat iseloomu ning sellel puudub vahetu mõju kinnipeetava õigustele ja kohustustele. Kinnipeetav saab kohtus vaidlustada ITK rakendamisega seotud vangla toimingut või haldusakti ning osutada seejuures tema õigusi riivavale ebaõigele faktiväitele või väärtushinnangule ITK-s (vt Riigikohtu

  1. juuni
  2. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-95-09, p-d 19 ja 26; Tartu Halduskohtu
  3. jaanuari
  4. a otsus asjas nr 3-17-1555, p 6.2; Tartu Halduskohtu
  5. mai
  6. a määrus asjas nr 3-18-556, p 21). Näiteks vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise või kinnipeetava avavanglasse paigutamise otsustamisel või muude piirangute kehtestamisel on kaebajal võimalik välja tuua enda seisukohad ja vastuväited oluliste asjaolude kohta ja vaielda ITK-s kajastatule vastu juhul, kui vangla sellele dokumendile tugineb. 2 3-19-598
  7. Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal

§ 44

lg 1 alusel ilmselgelt kaebeõigus vaide tagastamise ning ITK-s märgitud ohutaseme vaidlustamiseks, mistõttu kohus tagastab kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel.

10. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 11. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jääb kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivust vabastamiseks läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.