lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühikut summas 300 eurot;
lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühikut summas 400 eurot;
lg 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks;
lg 1 alusel 2 rahatrahviga 75 trahviühikut summas 300 eurot;
Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt juhtis Allar Kullamäe mootorsõidukit 07.04.2018 kell 13.30 Pirita teel Narva mnt 95 juures, ei hoidnud vastavalt sõiduki kiirusele ning tee- ja ilmastikutingimustele sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile, mistõttu sõitis tagant otsa ees liikuma hakanud sõidukile Mazda reg.märgiga xxx, põhjustades liiklusõnnetuse ja varalise kahju OÜ-le xxx ja ASle xxx. Juht lahkus sündmuskohalt liiklusõnnetuses osalenud juhina politseid liiklusõnnetusest teavitamata ning varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Tarvitas liiklusõnnetuses osalenud juhina alkoholi vahetult pärast liiklusõnnetust enne asjaolude väljaselgitamist sündmuskohal. Allar Kullamäe rikkus oma käitumisega
lg1, § 169 lg 4 p 4,5 ja lg 5,7 nõudeid ja pani sellega toime
KAEBUSE SISU Kaebuses taotletakse kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist väärteo koosseisu puudumise tõttu; alternatiivselt väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 järgi; alternatiivselt menetlusaluse isiku karistamist arestiga ning lisakaristuse pikkuse vähendamist või kohaldamata jätmist. Kaebuse kohaselt oli kohtuvälise menetleja lahend esialgselt kättesaadav alates 16.05.
p 32 mõttes, kuna asjaolu, et A.Kullamäe sõiduki esiots puutus kokku N M juhitud sõiduki tagumise otsaga, ei tähenda automaatselt varalise kahju tekkimist. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt vaatlust ega mõõtmist ei teostatud. Fotodelt nähtuvad autode vigastused ei anna infot, millal ja mil viisil on need tekkinud. Sellest tulenevalt ei tekkinud A. Kullamäel ka kohustust teatada liiklusõnnetusest politseile. A. Kullamäe ei ole kaitsja arvates rikkunud ka
A. Kullamäe arvas, et kuna teise sõiduki kindlustusandja on Leedus asuv ettevõte ning teise sõiduki juht saab kindlustushüvitise, siis puudub tal vajadus ja huvi seda asja edasi ajada, mistõttu puudus A.Kullamäel kohustus mitte tarbida alkoholi. Kaitsja leiab, et on täidetud kõik eeldused väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel, kuna A. Kullamäe süü on väike ja avalik menetlushuvi ka puudub. Alternatiivselt on A.Kullamäe nõus kandma aresti. Lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise juhul palus kaitsja vähendada seda ühe kuuni. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused, tema kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad, samuti uurinud vahetult väärteoasjas nr 2302,18,003112 olevaid tõendeid, asub seisukohale, et esitatud kaebus on põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele. Kohus leiab, et arutatava väärteoasja menetlemisel ei ole väärteomenetlusõiguse norme rikutud. 3 Toimiku materjalidest nähtuvalt koostati 17.04.2018 Allar Kullamäe suhtes väärteoprotokoll ja anti samal päeval selle koopia talle kätte, mida kinnitab tema allkiri. Vastavalt VTMS § 69 lg-le on menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal õigus esitada kohtuvälisele menetlejale vastulause 15 päeva jooksul alates väärteoprotokolli koopia kättesaamisest. Nii esitas kaitsja 30.04.2018 vastulause, milles muu hulgas märkis, et osa väärteokirjeldusest jäi menetlusalusele isikule protokolli koostaja kohati loetamatu käekirja tõttu arusaamatuks. PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja Jaak Paju 11.05.2018 määrusega leiti, et kuna osa väärteokirjeldusest on jäänud arusaamatuks, ei pea menetleja võimalikuks langetada otsust vastuolusid kõrvaldamata ja seetõttu määrati jätkata väärteomenetlust. 09.10.2018 koostati Allar Kullamäe suhtes uus väärteoprotokoll, väärteokirjeldus trükiti sisse lisalehele. Väärteoprotokollist nähtuvalt tutvus menetlusalune isik väärteoprotokolliga koos oma kaitsjaga samal päeval, s.o 09.10.2018. Ühtlasi muudeti kohtuvälise menetleja lahendi kättesaadavuse päeva ning uueks tähtajaks määrati 07.11.2018.a. Kohus leiab, et väärteoprotokolli täpsustusega ei ole rikutud menetlusaluse isiku õigusi, vaid vastupidi see kannab eesmärki aidata kaasa väärteoprotokollis kajastatud faktiliste asjaolude täpsele tajumisele. Riigikohtu kriminaalkolleegium on mitmetes lahendites selgitanud, et väärteomenetluses kannab väärteoprotokoll samasugust funktsiooni nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Seda ülesannet saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui selles on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas objektiivne ja subjektiivne koosseis on täidetud. Väärteoprotokolli kantava väärteo lühike kirjeldus peab olema piisav selleks, et anda menetlusalusele isikule teada, milles teda konkreetselt süüdistatakse. Kohus ei nõustu kaitsja väitega nagu poleks lubatav menetlusdokumentidega nn manipuleerimine. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis nr 3-1-1-43-14 p 11 väljendatud seisukoha kohaselt on kohtuvälises menetluses võimalik kohtuvälise menetleja poolt väärteoprotokolli täiendamine tõendusteabe lisamisega või sinna kantud väärteo kvalifikatsiooni muutmine VTMS § 68 lg 1 või § 69 lg 3 kohaselt, järgides rangelt isiku õigust teada, millist konkreetset tegu talle ette heidetakse. Väärteotoimiku materjalidest nähtuvalt järgiti väärteoprotokollile lisalehe lisamisel, kuhu oli kantud väärteokirjeldus trükitud kujul, menetlusaluse isikut õigusi, tutvustades talle selle sisu, seega kohus leiab, et selliselt tagati menetlusalusele isikule VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud õigus teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Kohus leiab, et Allar Kullamäele etteheidetud liiklusseaduse sätete rikkumised ja väärtegude toimepanemine on väärteomenetluses kogutud tõendite pinnalt tõendamist leidnud täies mahus. Liiklusseaduse § 223 lg 1sätestab vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Mõiste „liiklusõnnetus“ annab
p 32: liiklusõnnetus on juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Kohtu hinnangul ei saagi vaidlust olla selles, et kaebaja ja N M sõiduki kokkupõrke näol on tegemist liiklusõnnetusega. Seda kinnitab liiklusõnnetuse akt (tl 1-3), milles on kirjeldatud mõlema auto vigastused; liiklusõnnetuse aktile lisatud fototabelid (tl 4-11), liiklusõnnetuses kahju saanud sõiduki Mazda reg nr xxx vaatlusprotokoll (tl 12-18). Asjaolu, et N M sõiduk sai vigastada 07.04.2018 aset leidnud liiklusõnnetuses, kinnitavad ka N M enda poolt tehtud fotod, millelt on näha, et need kattuvad täies ulatuses vaatlusprotokollis fikseeritud vigastustega. Kohus ei saa nõustuda kaitsja väitega nagu ei annaks fotod infot selle kohta, millal ja millistel asjaoludel vigastused tekkisid. N M andis kohtuistungil tunnistajana ütlusi, milles selgitas 4 kokkupõrke üksikasju ja kinnitas, et enne sündmuskohalt lahkumist tegi fotod mõlemast autost. Just see asjaolu, et ta jõudis sündmuskohal vahetult pärast kokkupõrget teha A. Kullamäe sõidukist pilte, aitas tal hiljem liiklusõnnetuse põhjustaja tuvastada ja tema andmed politseile teatada. Tunnistaja N M ütluste kohaselt juhtis ta 07.04.2018 autot Mazda reg nr x mööda Pirita teed Tallinnas, enne ülekäigurada võttis kiirust maha ja tundis tagant lööki, tuli autost välja, läks taga oleva sõiduki juhi juurde, tema tegi ettepaneku sõita parklasse, et mitte takistada liiklust. Tunnistaja kinnitas kohtuistungil, et kokkupõrke tagajärjel olid tema sõidukile tekitatud vigastused, nende parandamiseks kulus 1500-2000 eurot, kindlustus hüvitas tekitatud kahju. Samuti tunnistajana ülekuulatud M F kinnitas kohtuistungil, et A. Kullamäe oli ise talle tunnistanud, et tegi avarii, kusjuures tunnistaja ütluste kohaselt ka kaebaja sõiduk sai kannatada, kuna oli näha jahutusvedeliku leket.
lg 1 kohaselt peab juht hoidma vastavalt sõiduki kiirusele ning tee- ja ilmastikutingimustele sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile. Kogutud tõendite pinnalt saab kohus järeldada, et Allar Kullamäe on rikkunud
lg 1 sätteid sellega, et ei hoidnud nõutud pikivahet, mille tagajärjel sõitis ees olevale sõidukile tagant otsa ja põhjustas sellega liiklusõnnetuse. Seega loeb kohus Allar Kullamäe poolt liiklusõnnetuse põhjustamise tõendatuks. Kohtuväline menetleja on andnud Allar Kullamäe tegevusele õige juriidilise hinnangu
Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Allar Kullamäele heidetakse veel ette
lg 4 p 4,5 ja lg 5 sätete rikkumine, mis seavad liiklusõnnetuses osalenud juhile teatud kohustused. Nimelt sätestab
lg 4 tingimuste loetelu, milliste esinemise korral ei pea politseile liiklusõnnetusest teatama. Samas, kui kirjeldatud tingimused ei ole täidetud, on politseile teatamine juhile kohustuslik. Allar Kullamäe on ise kinnitanud kohtuistungil, et sõitis ees olevale sõidukile tagant otsa. Sama kinnitas tunnistaja N M – teise liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juht. Tema ütluste kohaselt tegi Allar Kullamäe ettepaneku sündmuskohalt eemale sõita, et mitte takistada liiklust. Lähim parkla oli Russalka juures, tunnistaja täpsustas, kas läheme Russalka parklasse, Allar Kullamäe oli sellega nõus ja kinnitas, et kohtuvad Russalka parklas. Tunnistaja ootas parklas u 15 minutit, keegi ei tulnud ja ta kutsus välja politseipatrulli. Tunni aja pärast talle helistati tagasi ja paluti tulla x K parklasse. Kui tunnistaja sinna jõudis, istus Allar Kullamäe juba politseiautos. Tunnistaja M F andis ütlusi, et viibides Nafta-Petrooleumi ristmikul asuvas Circle K tanklas, äratas tema tähelepanu üks meesterahvas, kes tülitas tanklas teisi isikuid. Pöördus ka tunnistaja poole ja palus, et keegi viiks ta ära. Seejuures rääkis, et tegi avarii, näitas enda autot Mercedes Benz-i, kust jooksis välja mingi vedelik, hiljem selgus, et see oli jahutusvedelik. Tunnistaja ütluste kohaselt oli meesterahva, kelleks osutus Allar Kullamäe, selgitused veidi segased, politseid ta ei kutsunud ega tahtnud sellega üldse tegeleda. Tema ainus soov oli sündmuskohalt ära minna ja et keegi viiks ta sealt ära. Kohus leiab, et Allar Kullamäe ütlused selle kohta, et Mazda juht oli temast valesti aru saanud ning et tegelikult soovis Allar Kullamäe politseile ise helistada, on ennast õigustavad. N M kui ka M F ütlustest nähtuvalt läks mööda tükk aega enne, kui politseile teatati liiklusõnnetusest ja teatajaks oli N M . Tunnistaja M Fi ütluste kohaselt viibis Allar Kullamäe Circle K tanklas piisavalt kaua, et saada aru, et ta võis eksida N Mga kohtumise asukohas. M Fi ütluste kohaselt ei teinud Allar Kullamäe katsetki võtta ühendust politseiga, vaid otsis võimalust tanklast võimalikult kiiresti lahkumiseks. Allar Kullamäe tahtlust jätta politseile liiklusõnnetusest teatamata kinnitab ka 5 asjaolu, et viibides tanklas hakkas ta tarvitama alkoholi. Kohtu hinnangul ei ole usutav, et Allar Kullamäe proovis Circle K tanklas inimestega kontakti saada, et politseile helistada ja ühtlasi ostis endale veini ning hakkas seda kohe ka tarvitama. Tunnistaja M Fi ütlustest nähtuvalt oli A. Kullamäe käes vahuveini pudel, kui nad sattusid tanklas rääkima. Kohus leiab, et kõik käesolevas asjas kogutud tõendid kogumis võimaldavad lugeda tõendatuks, et Allar Kullamäe lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohast, jättes ennast varalise kahju tekitamise eest vastutavaks isikuks nimetamata ning liiklusõnnetuse asjaolud vormistamata ja sellele alla kirjutamata, s.o rikkudes
lg 4 p 4,5 ja lg 5 sätestatut ja tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud
S § 16 lg 3 mõttes, ta oli teadlik, et ei ole täitnud
lg 4 p 4,5 ja lg 5 tulenevaid tingimusi ja seega oma kohustusest teatada liiklusõnnetuse toimumisest, kuid jättis selle teadlikult tegemata. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Sarnaselt ülaltoodule leiab kohus, et Allar Kullamäe on toime pannud
Vaidlust ei ole selles, et A. Kullamäe tarvitas alkoholi pärast liiklusõnnetuse põhjustamist, kuid enne politsei poolt liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamist. Allar Kullamäe ei ole ise alkoholi tarvitamise fakti kordagi eitanud, sama nähtub tunnistaja M Fi ütlustest ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist, mille kohaselt tuvastati A. Kullamäe 07.04.2018 kell 15.51joove väljahingatavas õhus 0,91 mg/l (tl 25). Allar Kullamäe oli teadlik alkoholi tarvitamise lubamatusest enne politseipatrulli poolt kõikide avarii asjaolude väljaselgitamist ja jälgede fikseerimist, kuid sellest hoolimata tarvitas alkoholi, millega rikkus
lg 7 norme ja pani toime
Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse määramisel arvestatakse vastavalt KarS §-le 56 kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Siinkohal juhib kohus tähelepanu kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Hinnates Allar Kullamäe süü suurust talle
lg 1 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, arvestab kohus kõigepealt süüteo toimepanemise asjaolusid. Nimelt nähtub, et süü seisneb hooletuses, liiklusseaduse sätete täitmisse hoolsama suhtumise korral oleks A. Kullamäe pidanud arvestama, et ebapiisava pikivahe tulemusena võib toimuda otsasõit ees liikuvale sõidukile. Liiklusõnnetuses ei saanud inimesed vigastada, tekitatud varaline kahju ei ole samuti märkimisväärne. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et
lg 1 sätestatud väärteo puhul on menetlusaluse isiku süü hinnatav keskmisest väiksemana.
lg 1 ja § 236 lg 1 järgi inkrimineeritud väärtegudes aga peab kohus, arvestades toimepanemise asjaolusid, isiku süüd keskmisest suuremaks. Allar Kullamäe on teod toime pannud tahtlikult ja ilmse eesmärgiga varjata eelnevalt toimepandud süülist tegu. Kohtuväline menetleja on arvestanud kergendava asjaoluna Allar Kullamäe poolt süü tunnistamist. Kohus märgib, et kohtuistungil ei võtnud Allar Kullamäe süüd omaks mitte ühegi väärteo toimepanemises, kuid kaebuse arutamisel ei tohi menetlusaluse isiku olukorda raskemaks muuta. Süüd raskendavad asjaolud KarS § 58 järgi puuduvad. Kohus leiab, et määratud karistused rahatrahvide näol vastavad Allar Kullamäe süü suurusele, rahatrahvide suurus ei ületa sanktsioonide keskmist määra. 6 Puutuvalt kaitse taotlusesse lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel – otstarbekuse kaalutlusel, leiab kohus, et see tuleb jätta rahuldamata. Hinnates Allar Kullamäe süüd kogu etteheidetud süüdistuse mahus, peab märkima, et ta on toime pannud kolm enamohtlikku süütegu, tekitanud varalist kahju, millest ei saa järeldada, et tema süü oleks väike ja puuduks menetlushuvi. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on lisakaristuse määramise üle otsustamisel õigustatult võtnud eripreventiivselt arvesse Allar Kullamäe süü suurust ja väärtegude toimepanemise asjaolusid. Tal on karistusregistri väljavõtte kohaselt 5 kehtivat väärteokaristust, kuid ta on jätkanud õigusvastast käitumist. Karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Kuna isiku süü on arutatavas väärteoasjas keskmisest suurem, tuleb kohtu hinnangul mitu liiklusalast rikkumist järjest toimepannud isiku suhtes kohaldada lisakaristust, mis koos põhikaristustega ei ületa isiku süü suurust. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-122-13 märkinud, et lisakaristuse kohaldamine aktualiseerub juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et Allar Kullamäe on käitunud liikluses hoolimatult ning kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et liiklusõnnetuse põhjustamine on ühiskonnaohtlik tegu, millega seatakse ohtu mitte ainult teiste isikute vara, vaid ka elu ja tervis. Liiklusõnnetusest teatamata jätmine on oma olemuselt raskem rikkumine. Selline käitumine viitab asjaolule, et liiklusõnnetuse põhjustanud juht on liikluses ohtlik. Arvestades seda, et mootorsõiduki juht on suurema ohuallika valdaja, näitab tema ebaaus ja hoolimatu käitumine, et isik ei soovi võtta endale vastutust, mis mootorsõiduki juhtimisega kaasneb. Eeltoodust tulenevalt, sh arvestades õiguskorra kaitsmise huvisid ja eesmärki mõjutada isikut edaspidi liikluses seaduskuulekalt, hoolsalt ja tähelepanelikult käituma, on põhjendatud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine. Allar Kullamäelt on kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt
lg 2 ja § 226 lg 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud neljaks kuuks. Nimetatud sätete kohaselt võib kohtuväline menetleja kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Seega on kohtuväline menetleja lisakaristust kohaldanud sanktsiooni alammäära lähedaselt. Kaebuses mainib kaitsja, et A. Kullamäe on nõus kandma aresti ja palub kohaldada tema suhtes aresti. Kohus märgib, et arest on karistusliigina võrreldes rahatrahviga raskem karistus. VTMS § 132 p 2 kohaselt võib maakohus kaebust lahendades tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Seega on kaitsja taoline taotlus vastuolus seadusega. Eeltoodu alusel jätab kohus Allar Kullamäe kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Kohus juhindub VTMS § 132 p 1, § 109, § 111, (allkirjastatud digitaalselt) Julia Vernikova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.