← Eesti

4-18-6567/47

Obsah (5)§ 218§ 87§ 199§ 44§ 33

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 5. aprill 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number Kohtukoosseis Väärteoasi 4-18-6567 (2780,18,012355)

§ 218lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 30.

jaanuari 2019 otsus Apellatsiooni esitaja menetlusaluse isiku M.G. i kaitsja vandeadvokaat Otto Preem Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalve ameti Lõuna prefektuur Menetlusalune isik M.G. (isikukood XXX) Eesti Vabariigi kodanik elukoht: XXX õpib: XXX menetlusaluse isiku seaduslik Linnavalitsus Kaitsja esindaja Tartu vandeadvokaat Otto Preem RESOLUTSIOON 1. Tühistada Tartu Maakohtu 30. jaanuari 2019 otsus osaliselt, s.o M.G. ile

§ 87

lg 2 p 8 alusel kohaldatud mõjutusvahendi – kinnisesse lasteasutusse paigutamises. 2.

§ 87lg 2 p 2 alusel kohaldada M.G.

i suhtes mõjutusvahendina sotsiaalprogrammi läbiviimist, milline saata täitmiseks Tartu Sotsiaalkindlustusametile.

  1. Kui M.G. hoiab sotsiaalprogrammist kõrvale, võib kohus muuta mõjutusvahendi liiki.
  2. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
  3. Kaitsja apellatsioon rahulda osaliselt.
  4. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Valga Advokaadibüroo kaudu 90 (üheksakümmend) eurot, sealhulgas käibemaks 15 (viisteist) eurot, vandeadvokaat Otto Preemile menetlusalusele isikule M.G. ile määratud korras kaitse teostamise eest.
  5. Punktis 6 nimetatud menetluskulud jäävad Eesti Vabariigi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ESIMESE ASTME KOHTU OTSUSE SISU
  6. 03.12.2018 koostatud väärteoprotokolli nr AB1517180 (2780,18,012355) kohaselt 08.11.2018 kell 19.30 Riia tn 2, Tartu linnas, ebaseadusliku omastamise eesmärgil M.G. lõhkus koos A.J. ja B.D. Kvartali keskuses oleva massaažitooli mündikassa ning võttis sealt münte 7 euro väärtuses ning lahkus massaažitooli juurest. Sellega pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu. M.G. rikkus

§ 199

lg-t 1 ning pani toime väärteo kvalifikatsiooniga

§ 218lg 1.

2. Tartu Maakohtu 30.01.2019 otsusega tunnistati M.G.

§ 218

lg 1 järgi süüdi ning

§ 87lg 2 p 8 alusel kohaldati M.G.

le mõjutusvahend – paigutamine kinnisesse lasteasutusse, Maarjamaa Hariduskolleegiumi põhihariduse omandamiseni. Menetluskulud summas 387,60 eurot jäeti riigi kanda.

  1. Maakohus leidis, et M.G. süü väärteo toimepanemises on tõendamist leidnud. 3.
  2. Vaidlust ei ole selles, et M.G. 28.11.2018 kella 19.30 ajal lõhkus Tartus Riia 2 asuvas Kvartali keskuses oleva massaažitooli mündikassa ning võttis sealt enda valdusse osa münte seitsme euro väärtuses. Ta tegi seda koos kahe tüdrukuga. Menetlusaluse isiku süüd omaksvõtvad ütlused on tõendatud dokumentaalsete tõenditega ja videosalvestusega. M.G. andis maakohtus ütlusi, et novembris oli ta koos A. J ja B. D Kvartali kaubanduskeskuses teisel korrusel, kus võtsid massaažitoolist raha. See toimus hetke mõtte ajel. Nad kangutasid mündilaeka kätega lahti, võtsid sealt raha ja panid tasku. Nad kangutasid kõik kolmekesi ja said kokku umbes 30 eurot. Raha jagasid omavahel taskutesse ära, täiesti juhuslikult, nii nagu keegi võttis. Seal oli igasuguses väärtuses münte – 20- ja 50-sendised, 1- ja 2-eurosed. Turvamees tuli neile järgi 5 minuti jooksul, nad ei saanud veel Kvartalist väljagi. 3.
  3. Maakohus vaatas videosalvestist, millelt on näha kolme tüdruku tegevus Kvartalis massaažitooli juures mündilaeka kangutamisel ja sealt raha võtmisel. Üks tegutsenud tüdrukutest on M.G. . Isikusamasuse tuvastamise protokoll kinnitab M.G. i isikut. Süüteoteade tõendab teo toimepanemise aega, kohta ja kahju ulatust. Süüteoteate kohaselt toimus tegu 28.11.2018 Tartus Riia 2 Kvartali keskuses avaliku koridori alal. Purustatud olid teisel korrusel paiknevatel massaažitoolidel käetoe ja raami katted ning läbi raami oli sisse murtud massaažitoolide kassadesse. Turvateenistusel õnnestus isikud tuvastada ja nende kätte langenud kassa sisu enda valdusse saada. Varaline kahju koosneb massaažitoolide osadest 80 eurot ja remonttöödest 25 eurot. Menetlusaluse isiku ütlused ja süüteoteade tõendavad, et kokku kahjustati varalisi õigusi 135 euro väärtuses, tooli kassast saadud raha 30 eurot (asjad), tooli remondiks ja osade taastamiseks kulunud 105 eurot (varalise õiguse rahaline väärtus). M.G. sai kassast võetud rahast enda kätte 7 eurot. 3.
  4. Asi on väheväärtuslik ja varaline õigus on väheoluline, kui selle rahaline väärtus ei ületa 20 miinimumpäevamäära. Vastavalt

§ 44lg 2 on miinimumpäevamäära suurus 10 eurot.

2 Seega on konkreetsel juhul asjade ja varaliste õiguste rahaline väärtus alla 200 euro ja kohaldamisele tuleb

§ 218lg.

  1. Kvartali keskuses avalikus koridoris asuv massaažitool ja selle kassas olnud raha oli M.G. ile võõras. Tal ega kellelgi temaga koos olnud isikul ei olnud luba sealt raha võtmiseks. Seda kinnitab ka asjaolu, et raha kättesaamiseks nad lõhkusid massaažitooli. Teise isiku asja, raha võtmine enda kätte asja omaniku loata on võõra asja ebaseaduslik omastamine. 3.
  2. M.G. andis ütlusi, et teo toimepanemise hetkel nad mõtlesid, et neil on seda raha vaja. Menetlusaluse isiku ütlused tõendavad subjektiivset külge. Tegu on toime pandud otsese tahtlusega. Massaažitooli mündikassat lõhkudes ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu - lõhkus võõrast asja ja ta tahtis seda teha raha kättesaamiseks. 3.
  3. Maakohus ei tuvastanud süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. M.G. oli süüteo toimepanemise ajal 15-aastane ja seega on ta

§ 33järgi süüvõimeline isik.

3.6. Maakohus analüüsis, kas M.G. i tuleb karistada või on võimalik menetlusalune isik karistusest vabastada ja kohaldada

§ 87lg 2 ettenähtud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid.

3.6.

  1. M.G. avaldas maakohtus, et tulevikus sooviks ta kooli lõpetada ja pere luua. Praegu on mõelnud lõpetada
  2. klassi. On teinud otsuse, et varasem õigusvastane käitumine peaks ära lõppema ja hakkama midagi muud tegema. M.G. on karistusregistrisse kandmata isik. Vaatamata asjaolule, et M.G. on karistusregistrisse kandmata, on ta kuni 14-aastaseks saamiseni korduvalt käitunud õigusvastaselt. Tartu maakonna alaealiste komisjonis on M.G. i õigusrikkumisi arutatud viiel korral: 09.01.2014 – 2x

§ 218

, mõjutusvahendiks hoiatus; 11.02.2016 –

§ 218

, AS § 71, mõjutusvahendiks suunamine sotsiaalprogrammi „Julge olla Sina ise“ (täidetud); 16.06.2016 – AS § 71, mõjutusvahendiks suunamine sotsiaalprogrammi „Fööniks (täidetud); 27.10.2016 – koolikohustuse mittetäitmine, M.G. ei ilmunud komisjoni istungile, seetõttu otsustas komisjon kohaldada alaealise sundtoomise tabamisel; 29.10.2016 – koolikohustuse mittetäitmine, mõjutusvahendiks suunamine kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli Maarjamaa Hariduskolleegiumisse. Tartu Maakohtu 15.11.2016 määrusega anti luba paigutada alaealine M.G. Maarjamaa Hariduskolleegiumi kuni 2017/2018 õppeaasta õppetöö lõpuni. 3.6.

  1. Tartu X andis menetlusaluse isiku suhtes iseloomustuse. M.G. asus kooli
  2. klassis õppima 2018/2019 õppeaastal, kuhu ta tuli Maarjamaa Hariduskolleegiumist ning ta elab Tartu Kristlikus Noortekodus, kellega koolil on tihe kontakt ja infovahetus. Tõsiseks probleemiks on M.G. i koolikohustuse täitmisega seonduv. Õppeaasta algusest on üle 240 puudutud tunni. Põhikooli lõpetamise eelduseks on see, et M.G. suudab koolikohustust täita ja elada noortekodus. M.G. kohanes uue kooli ja klassiga pealtnäha kiiresti. M.G. iga samal ajal liitus klassiga veel kaks Maarjamaa Hariduskolleegiumist tulnud, varem X is õppinud õpilast ning uute õpilaste lisandumine muutis oluliselt senist klassis valitsenud õhkkonda. M.G. oskab viisakalt oma mõtteid ja vajadusi kommenteerida, provotseerivat käitumist esineb üksnes koos häälekamate kaaslastega. Põhikooli lõpetamiseks on vajalik koolikohustuse järjepidev täitmine, motiveeritus, valmisolek koostööks aineõpetajatega ning panustamiseks õppimisse ka tundidevälisel ajal. Kriminaalhooldusametniku ettepaneku kohaselt tuleks kohaldada M.G. le alaealisele kohaldatavat mõjutusvahendit, kinnisesse lasteasutusse paigutamist. Kriminaalhooldusametnik nimetas uue kuriteo riskideks väljakujunemata isiksust, väljakujunemata väärtushinnanguid, sõltuvusainete tarvitamist, ebapiisavat kasvatuslikku ja vanemlikku järelevalvet lapseeas ja koolikohustuse mittetäitmist. Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakond on seisukohal, et M.G. vajab põhikooli lõpetamise toetamiseks kontrollitud keskkonda ja igapäevast järelevalvet. Lastekaitseteenistus pooldab M.G. i suunamist kinnisesse lasteasutusse kuni 2018/2019 õppeaasta lõpuni. 3 M.G. on Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna lastekaitseteenistuse vaateväljas olnud alates sünnist. Tema ema A.S. oli M sündides 15-aastane ja elas MTÜ Tartu Kristliku Noortekodu asenduskodus. M.G. paigutati väikelastekodusse, kus ta elas 3-aastaseks saamiseni. Kolmandast kuni kaheksanda eluaastani elas M.G. koos ema ja kasuisaga Tartu linnas erinevatel aadressitel. Sel perioodil sündis emal neli last. A. S ei tulnud laste kasvatamisega toime. M.G. hakkas koolist puuduma, hulkus ja ei tulnud öösiti koju. Tartu Maakohtu 13.03.2014 määrusega eraldati M.G. perest ja paigutati Tartu Kristlikku Noortekodusse. Tartu Katoliku Hariduskeskuses õppides oli M.G. i õppeedukus hea, kuid süvenesid käitumisprobleemid (hulkumine, vargused). M.G. i käitumine ja õppeedukus Maarjamaa Hariduskolleegiumis olid head, kuid esines sagedasi omavolilisi lahkumisi. Alates 01.09.2018 õpib M.G. Tartu X is
  3. klassis ning elab Tartu Kristlikus Noortekodus. 2018/2019 õppeaasta esimesel poolaastal puudus M.G. pidevalt põhjuseta koolist ja jooksis ära asenduskodust. Kinnitamata andmetel viibis M.G. sel ajal ema A. S juures, kes elab Tartu maakonnas Tartu vallas Tormi külas Otsa talus. Ema peres on veel kuus last vanuses 1-12 aastat. Pere on multiprobleemne ja valla lastekaitsetöötaja vaateväljas. Alates teise poolaasta algusest on M.G. käinud koolis ja õpib koos klassiga tavaprogrammi alusel. 3.6.
  4. Maakohus leiab, et M.G. ki ei tule tema süülise teo eest karistada. Tema vanust arvestades on ta alles jõudnud kriminaalvastutuse ealiseks. Ka tema süü ei ole nii suur, et teda ei oleks võimalik mõjutada karistust kohaldamata. Karistusseadustik eeldab, et vanuses 14 – 18 aastat on isik küll süüvõimeline, kuid tema süüvõime on piiratud. Kui kohus andis 15.11.2016 loa M.G. i paigutamiseks kinnisesse lasteasutusse, täitis paigutamine lapse kasvatuse ja õiguserikkumistest hoidumise eesmärki. Kohus leidis, et erikooli suunamisega oli võimalik M.G. i eluviise mõjutada seaduskuulekale ja ennast säästvale käitumisele ja sellega vältida tema karistamist süüvõimelisuse ikka jõudmisel. M.G. i õigusvastane käitumine oli 2016 aktiivne. Laps oli vanemliku järelevalveta. Sellele lisandus ka koolikohustuse täitmata jätmine. Kinnises lasteasutuses õppimise ajal on M.G. rikkunud küll õppeasutuses kehtestatud korda, kuid tal ei ole olnud õigusvastast käitumist. Väljaspool kinnist lasteasutust õppides on ta kiiresti tagasi pöördunud endiste eluviiside juurde. Tartu Maakohtu 13.03.2014 määrusega on M.G. eraldatud perest ja paigutatud Tartu Kristlikku Noortekodusse, millist otsustust ei ole muudetud. M.G. on läinud elama ema A. S elukohta ja ema toetab teda selles valikus. Ema elukoht on teises asulas, kaugel Tartu Kristlikust Noortekodust ja koolist, kus M.G. õpib. Ühistransport kooli ja ema elukoha vahel toimib, kuid busside ja rongi sõidugraafikut arvestades jääb M.G. il Tartus vaba aega, mille kasutamist on raske kontrollida. Maakohtul puudus veendumus, et ema, kelle pere on valla lastekaitsetöötaja vaateväljas, suudab lasterohkes peres teostada järelevalvet M.G. i käitumise üle ning vajadusel toetada teda õpingutes. Pikka aega koolist eemale jäänuna on M.G. il tekkinud õppeainetes võlgnevused ja kooliaasta lõpuni jäänud aja jooksul õpingutes järele jõudmine nõuab pingutusi. 3.6.
  5. Arvestades M.G. i koolikohustuse täitmata jätmisega ja tagasipöördumisega endiste, õigust rikkuvate eluviiside juurde, tuleb tema suhtes mõjutusvahendina kohaldada kinnisesse lasteasutusse paigutamist. M.G. i lühiajaline koolikohustuse täitmine õppeaasta teisel poolaastal ei tekitanud maakohtus veendumust, et M.G. on teinud järeldusi oma seniste eluviiside suhtes. Lühiajalise pingutuse järel õppetöös võib tema käitumine tagasi pöörduda õigusvastaseks käitumiseks ja edaspidi tuua kaasa tagajärjena karistamise. Kinnises õppeasutuses on last toetav õppimiskeskkond. M.G. i võimed võimaldavad tal seal õppeaasta lõpuks omandada põhihariduse. Põhiharidus võimaldab edasi õppida kutseõppeasutuses ja teostada elus seatud eesmärki – luua pere ja elada täisväärtuslikku elu. 3.6.
  6. Mõjutusvahendina üldkasuliku töö määramine paneb M.G. ile lisakohustuse, mida tal tuleb täita õppetöö kõrvalt. Olukorras, kus M.G. on poole õppeaasta kestel jätnud 4 koolikohustuse täitmata ja tal on seetõttu tekkinud õppeainetes võlgnevused, ei ole tema täiendav lisakohustustega koormamine otstarbekas. Menetlusalusel isikul on vaja keskenduda oma põhitegevusele, õppimisele, et teisel poolaastal õpingutes järele jõuda ning õppeaasta lõpuks omandada põhiharidus. MENETLUSALUSE ISIKU APELLATSIOONILE KAITSJA APELLATSIOON JA VASTUS
  7. Tartu Maakohtu 30.01.2019 otsuse peale esitas apellatsiooni menetlusaluse isiku M.G. i kaitsja vandeadvokaat Otto Preem, kes palub tühistada maakohtu otsuse ning teha asjas uus otsus, kohaldades menetlusaluse isiku suhtes mõjutusvahendina üldkasulikku tööd. Väärteo toimepanemist ei vaidlustata. 4.
  8. Apellatsiooni kohaselt on võimalik kohaldada

§ 87lg 2 nimetatud meedet, kui ei nõustuta valitud mõjutusvahendi liigiga.

Kinnisesse lasteasutusse paigutamine tuleb kõne alla siis, kui alaealine paneb süstemaatiliselt toime erinevaid õigusrikkumisi ning muud varasemalt kohaldatud mõjutusvahendid on jäänud tagajärjetuks. Oluline on siinkohal märkida, et M.G. i näol on tegemist varem karistamata isikuga. Aastaid tagasi on menetlusalune isik enne 14-aastaseks saamist käitunud õigusvastaselt ning sel perioodil on kohaldatud ka erinevaid mõjutusvahendeid. Vaidlustatavas otsuses on maakohus tuginenud kriminaalasjas nr 1-16-9830 lahendi aluseks olnud asjaoludele. Tähelepanuta on jäänud aga tõik, et alates 15.11.2016 kuni 30.01.2019, s.o enam kui 2 aasta jooksul on M.G. toime pannud ainult ühe õigusrikkumise, mis on aluseks käesolevale väärteole. Alates 15.11.2016 pole alaealise suhtes mingeid Õigusrikkumiste süstemaatilisusest seega rääkida ei saa. mõjutusvahendeid kohaldatud. 4.2. Oluline on seegi, et

§ 87

lg 2 p-s 8 nimetatud mõjutusvahend on kahtlusteta raskeim lõikes 2 loetletud meetmetest, kuna on seotud isiku põhiõiguse osalise piiranguga. Maakohus on otsustuse tegemisel tuginenud kandvalt kriminaalasja nr 1-16-9830 otsuses käsitletud õigusrikkumistele, millistele on 15.11.2016 määruses juba tuginetud. Selline lähenemisviis pole kaitsja hinnangul õige, kuna tähendab sisuliselt ühe teo eest korduva karistuse/mõjutusvahendi kohaldamist. Tähelepanu väärib seegi, et alates 01.01.2019 on menetlusalune isik oma varasemat käitumist oluliselt muutnud. Ta pole alates 18.11.2018 pannud toime uusi õigusrikkumisi ja on väljunud varasemast suhtluskonnast, milline oli kahtlemata väärteo toimepanemist soodustavaks faktoriks ning on asunud alates 01.01.2019 täitma koolikohustust ning seda hea õppeedukusega. 4.3. Maakohus tuvastas, et M.G. pole uusi õigusrikkumisi toime pannud ning täidab alates 01.01.2019 nõuetekohaselt koolikohustust. Samas ei pidanud aga maakohus neid asjaolusid olulisteks, viidates möödunud lühikesele ajavahemikule. M.G. i ema selgitas kaitsjale, et määruskaebuse koostamise seisuga on tütar jätkuvalt koolikohustust täitnud. Ringkonnakohtul on käesoleva apellatsiooni lahendamisel võimalik vastav kontroll täiendavalt teostada ning saadud info põhjal kaaluda

§ 87lg 2 p-s 8 nimetatud meetme kohaldamise põhjendatust.

4.4. Maakohus on tuginenud asjaolule, et M.G. pole täitnud koolikohustust, jättes õigusrikkumiste osa sisuliselt kõrvale. Seda ei saa pidada aga õigeks.

§ 87

lg 5 kohaselt on alaealise kinnisesse lasteasutusse paigutamine võimalik tähtajaga kuni 1 aasta. Antud juhul on maakohus otsustanud alaealise paigutada kinnisesse lasteasutusse kuni põhihariduse omandamiseni, määratlemata konkreetselt otsuse ajalisi piire.

  1. Tartu Ringkonnakohus tegi 06.03.2019 päringu M.G. i osas Tartu X i ajakohase täiendava iseloomustuse saamiseks. Koolist saabus vastus, mida ringkonnakohus kajastab käesoleva otsuse motiveerivas osas. 5
  2. Tartu Ringkonnakohtu 14.03.2019 määrusega võeti menetlusaluse isiku kaitsja apellatsioon menetlusse ning anti aega kuni 21.03.2019 esitada kirjalikke seisukohti esitatud apellatsiooni osas. Nimetatud ajaks esitas kohtule teatise M.G. , kes teatas, et on nõus temale mõjutusvahendina ühiskondlikult kasuliku töö kohaldamisega. Kohtuväline menetleja saatis vastuse, milles nõustus maakohtu seisukohtadega täies ulatuses ega pea vajalikuks neid korrata. Apellatsiooni palus jätta rahuldamata. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
  3. Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega, maakohtu otsuse, apellatsiooni ja kohtuvälise menetleja seisukohaga apellatsiooni osas, leiab, et apellatsiooni seisukohad väärivad tähelepanu ja maakohtu otsus tuleb tühistada M.G. ile

§ 87

lg 2 p 8 alusel mõjutusvahendi kohaldamises – kinnisesse lasteasutusse paigutamises Maarjamaa Hariduskolleegiumi. 8. Kaitsja apellatsioonis pole vaidlustatud väärteo tehiolusid ehk asjaolu, et menetlusalune isik M.G. pani toime

§ 218lg 1 kohase väärteo.

Seetõttu kohus väärteo sisulist külge ei analüüsi. Apellatsiooni põhiküsimuseks on ka kas alaealise suhtes tuleb mõjutusvahendina kohaldada kinnisesse lasteasutusse paigutamist.

  1. Maakohus on M.G. i osas valinud mõjutusvahenditest karmima. M.G. i puhul ei saa eirata tõsiasja, et oma noore elu jooksul on isikul esinenud mitmeid õigusrikkumisi ja koolikohustuse mittetäitmist.
  2. Ringkonnakohus esitas päringu Tartu X ile, kust väljastati 13.03.2019 M.G. i osas iseloomustus, milles sisalduvad viimased värsked andmed tema käitumisest ja koolikohustuse täitmisest. Selles märgiti, et M.G. i elukoht on Tartu Kristlikus Noortekodus, kellega Tartu X il on tihe kontakt ja infovahetus. Kooli andmetel elab õpilane hetkel seal ja käitumisega probleeme ei esine. Alates jaanuarist 2019 on M.G. koolikohustust täitnud ning tegelenud hoolikalt õppetööga. Iseseisvalt õpetajatega kokkuleppeid sõlmides on ta ära parandanud puudulikke jooksvaid ja trimestrihindeid. Õpilase enda sõnul on ta motiveeritud kooli lõpetama ja tegeleb aktiivselt hinnete parandamisega. Õpetajate sõnul töötab M.G. tundides aktiivselt kaasa ning probleeme ei esine ja saab regulaarselt sotsiaalpedagoogilist nõustamist (Ko To lk 83). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et M.G. on asunud pärast viimast rikkumist muutma oma käitumist seaduskuulekuse suunas. Maakohtu istungil taotlesid kohtuväline menetleja ja eestkosteasutus (Tartu Linnavalitsus) M.G. i kinnisesse lasteasutusse paigutamist eelkõige valdavalt põhjusel, et ta ei täida koolikohustust. Tartu Ringkonnakohtule saabunud iseloomustuse kohaselt pole see probleem enam aktiivselt päevakohane.
  3. Ringkonnakohtu seisukohta mitte paigutada M.G. kinnisesse lasteasutusse toetab ka Riigikohtu lahend nr 1-17-8281, mille p-s 8 on muuhulgas märgitud, et arvestada tuleb ka ringkonnakohtu määruse tegemise ajaks muutunud asjaolusid, mis võivad varasemat maakohtu otsustust mõjutada. Alaealise erikooli suunamisel tuleb mõjutusvahendi kohaldamise vajadust hinnata kohtumääruse tegemise aja seisuga. Nii tuli silmas pidada ka asjaolusid, mis võisid viidata sellele, et erikooli suunamise alused võisid määruse tegemise hetkeks olla ära langenud (vrd Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  4. novembri
  5. a määrus nr 1-16-7102, p 14). Järelikult pidi ringkonnakohus kontrollima, kas erikooli suunamise vajadus võis olla ära langenud seetõttu, et alaealine oli väidetavalt enda käitumist parandanud, asunud koolikohustust täitma ja õigusrikkumiste toimepanemisest loobunud. Käesolevas asjas kõrgema kohtu suuniste järgi ringkonnakohus taolise olukorra tuvastas ja seetõttu tühistab maakohtu lahendi. 6
  6. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonis märgituga ja peab õigeks, et käesoleval ajahetkel ei ole M.G. i kinnisesse lasteasutusse paigutamine otstarbekas ega põhjendatud ning ei soostu selles osas maakohtu põhjendustega. Samas ei saa ka nõustuda, et mõjutusvahendina tuleks rakendada üldkasulikku tööd, mida taotleti kaitsja kaebuses. Nimelt leiab kohus, et M.G. i puhul võib reaalne üldkasuliku töö täitmine osutuda problemaatiliseks ja detailides raskesti täidetavaks. Ringkonnakohus leiab, et mõjutusvahendina üldkasuliku töö määramine paneb M.G. ile lisakohustuse, mida tal tuleb täita õppetöö kõrvalt. Olukorras, kus M.G. on viimase iseloomustuse kohaselt püüdlikult ja aktiivselt asunud täitma koolikohustust ja likvideerima õppeainetes esinevaid võlgnevusi ei ole tema täiendav üldkasuliku tööga koormamine otstarbekas. M.G. il on vaja keskenduda oma põhitegevusele, s.o õppimisele. Kuna M.G. on ilmutanud positiivset valmidust koolis hakkama saada, siis ei ole hetkel vaja teda valitud sihist kõrvale kallutada, mistõttu on käesoleval ajal tema suhtes kõige efektiivsem rakendada mõjutusvahendina sotsiaalprogrammi.
  7. Ringkonnakohus uuris mitmesuguseid sotsiaalse rehabilitatsiooni programme õigusrikkujatele ja leiab, et üheks sobivamaks, mille rakendamist kaaluda M.G. i suhtes käesoleval ajahetkel on Mitmedimensiooniline pereteraapia programm (MDFT), mis on suunatud tõsiste probleemidega suure ja mitmekülgse abivajadusega lastele. Programm aitab muuta noorte käitumist ja suunata neid probleemidest eemale. Teraapias tegeletakse korraga mitmete dimensioonidega, sealhulgas nooruki enda ja perevälise dimensiooniga (nt kool, sõbrad). Teraapia on pikaajaline, kestvusega keskmiselt 4-6 kuud. MDFT sobib muuhulgas 1118 aastastele, kelle puhul esineb õigusrikkumiste toimepanemist, hälbivat käitumist, kooliprobleeme ja pereprobleeme. Kohus nimetab eelneva sotsiaalprogrammi rakendamise M.G. i suhtes kui ühe võimaliku. Kui Sotsiaalkindlustusametis leitakse aga, et M.G. i puhul on efektiivne mõni muu programm, siis kohus ei näe keeldu valida selline, mida sotsiaaltöötajad õigeks peavad. Seega

§ 87lg 2 p 2 alusel tuleb kohaldada M.G.

i suhtes mõjutusvahendina sotsiaalprogrammi, milline saata täitmiseks Tartu Sotsiaalkindlustusametile.

  1. Ringkonnakohus võtab seisukoha ka menetluskulude osas. 14.
  2. Menetlusaluse isiku M.G. i kaitsja vandeadvokaat O. Preem esitas ka kaitsjatasutaotluse, milles taotleb kohtuotsusega tutvumise, vestlusega menetlusaluse isiku emaga ja apellatsiooni esitamise otsustamise eest 1 pooltunni ulatuses ja apellatsiooni koostamise eest 2 pooltunni ulatuses, kokku 3 pooltundi, tasu 90 eurot, sh käibemaks 15 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus sellises ulatuses on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele tervikuna. VTMS § 38 lg 1 kohaselt kohaldatakse menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Arvestades KrMS § 187 lg 2 ja KrMS § 180 lg 3 lauset 3 jätab ringkonnakohus tekkinud menetluskulud summas 90 eurot tervikuna Eesti Vabariigi kanda.
  3. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes VTMS § 145 lg-st 1, § 147 lg 1 p-st 4, 148 p 4, § 151 lg 1 p-st 4 tühistab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 30.01.2019 otsuse väärteoasjas nr 4-18-6567 osaliselt, s.o M.G. ile

§ 87

lg 2 p 8 alusel mõjutusvahendi kohaldamises – 7 kinnisesse lasteasutusse paigutamises ja kohaldab M.G. i suhtes mõjutusvahendina sotsiaalprogrammi läbiviimist. Kaitsja apellatsioon kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohtunik Tiit Lõhmus /allkirjastatud digitaalselt/ 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.