Obsah (6)

§ 75§ 76§ 330§ 65§ 78§ 751

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. aprill 2019, Tartu (kirjalikus menetlus) Kriminaalasja number 1-09-7027 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Va

§ 75

lg 1 punktides 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama alaliselt aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.

§ 75

lg 2 punktide 2, 7, 8 ja 9 alusel määrata Roman Braginskile käitumiskontrolli ajaks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte suhelda kriminaalhooldusametniku eelneva loata kriminaalkorras karistatud inimestega; 3) osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis, mis käsitleb alkoholisõltuvust ja/või elustiili; 4) alluda elektroonilisele valvele kuueks kuuks alates päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse tema keha külge. 6. Kui Roman Braginski katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, võib kriminaalhooldusametnik teda

§ 76

lg 7 kohaselt kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75lg-s 2 sätestatule või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele.

1. Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
2. Tallinna Linnakohtu 13.03.2000 otsusega nr 1/2-133/2000 tunnistati R. Braginski süüdi KrK § 15 lg 2 – § 101 p 1 ja 8 ning KrK § 101 p 1, 7 ja 8 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 15 aastat vangistust, ning KrK § 141 lg 2 p 1, 2 ja 3 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 8 aastat vangistust. KrK § 40 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 17 aastat vangistust. KrK § 41 alusel suurendati mõistetud karistust Eesti Vabariigi Ülemkohtu 07.04.1992 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning R. Braginskile mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 18 aastat vangistust.
3. Harju Maakohtu 29.01.2001 otsusega mõisteti R. Braginski süüdi KrK § 139 lg 2 p 1, 2 ja 3 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust. KrK § 40 lg 3 alusel suurendati mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 13.03.2000 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 16 aastat 7 kuud ja 23 päeva võrra. R. Braginskile mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 19 aastat vangistust.
4. Harju Maakohtu 18.04.2002 otsusega mõisteti R. Braginski süüdi KrK § 1773 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KrK § 41 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 29.01.2001 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 17 aastat 9 kuud ja 11 päeva võrra. R. Braginskile mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 18 aastat ja 3 kuud vangistust.
5. Harju Maakohtu 13.05.2009 otsusega on R. Braginski süüdi tunnistatud

§ 330järgi ja Kr

MS § 238 lg 2 alusel mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust. Vastavalt

§ 65

lg-le 2 2 suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 18.04.2002 otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 11 aastat 2 kuud 4 päeva vangistust võrra. R. Braginskile mõisteti liitkaristuseks 11 aastat 6 kuud ja 4 päeva vangistust. 5. Harju Maakohtu 02.04.2015 määrusega vabastati R. Braginski talle Harju Maakohtu 13.05.2009 otsusega nr 1-09-7027

§ 330järgi mõistetud karistusest (4 kuud vangistust).

R. Braginski ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti Harju Maakohtu 18.04.2002 otsusega nr 1/1-135/02 moodustatud liitkaristus, s.o vangistus 18 aastat ja 3 kuud.

1. Kinnipeetava karistusaeg algas 18.04.2002 ja lõpeb 18.07.
3. Tartu Vangla esitas 18.12.2018 Tartu Maakohtule materjalid R. Braginski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
4. Tartu Maakohtu 08.03.2019 määrusega jäeti R. Braginski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus leidis, et täidetud on formaalsed eeldused, otsustamaks R. Braginski ennetähtaegse vabastamise üle, kuid täitmata on sisulised eeldused.
5. R. Braginski on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Süüdimõistetu on varasemalt toime pannud äärmiselt raskeid kuritegusid. Eesti Vabariigi Ülemkohtu 07.04.1992 otsusega tunnistati R. Braginski süüdi muuhulgas raske eluvastase kuriteo toimepanemises, mille eest mõisteti talle lõppkaristuseks 10 aastat vangistust. Nimetatud karistuse kandmiselt vabastati R. Braginski tingimisi enne tähtaega Tallinna Linnakohtu 09.07.1998 määrusega (kandmata jäi 3 aastat 3 kuud ja 7 päeva) kolme aastase katseajaga. Vaatamata R. Braginskile antud võimalusele karistuse kandmiseks vabaduses, jätkas ta vabaduses samalaadsete kuritegude toimepanemist ja seda kõigest seitse kuud pärast vabanemist. Hiljem on R. Braginski kuriteo toime pannud ka karistuse kandmise ajal, mille eest mõisteti süüdi Harju Maakohtu 18.04.2002 otsusega.
6. Vangistuse jooksul R. Braginski on läbinud riigikeele õppe A1 ja A2 tasemel. Ta on osalenud sotsiaalprogrammides „Eluviisitreening“ ja „Õige hetk“. Lisaks on R. Braginski vanglas viibitud aja jooksul omandanud koostelukksepa eriala. Samuti on ta osalenud vangla majandustöödel.
7. Maakohus peab positiivseks, et alates 10.05.2017 oli R. Braginski paigutatud avavanglasse, mille raames tal oli võimalus liikuda väljaspool vanglat seoses tööhõives osalemise (14.08.2017 – 31.07.2018 töötas OÜ-s XX) ning kaupluse ja kiriku külastamisega. Sellele vaatamata paigutati R. Braginski kinnisesse vanglasse tagasi, kuna ta rikkus kehtestatud reegleid (omas töökohal telefoni ja ZEN kõnekaarti). 16.08.2018 määrati R. Braginskile distsiplinaarkaristuseks 15 ööpäeva kartserit. Maakohus peab nimetatud rikkumist äärmiselt tõsiseks, kuna R. Braginski oli täielikult teadlik reeglitest ja nõuetest, mida tal tuleb avavanglas olles täita. Telefoni ja SIM-kaardi omamine ei ole seega mingil juhul õigustatud. Vastupidi, sellega ei võimaldanud ta vanglaametnikel kontrollida, kellega ja millal ta suhtleb. Lisaks peab kohus oluliseks, et R. Braginskit on ka varasemalt karistatud distsiplinaarkorras (ka avavanglas olles). Seega anti R. Braginskile ka avavanglas olles võimalust oma käitumist muuta.
8. Maakohtu hinnangul peaks kinnipeetav ennekõike õiguskuuleka käitumisega kinnipidamisasutuses näitama, et ta on suuteline kehtestatud korrast ja nõuetest kinni pidama. Arvestades R. Braginski varasemat elukäiku, kuritegude toimepanemise asjaolusid ja tema käitumist karistuse kandmise ajal ei ole kohus veendunud, et R. Braginski on vabaduses võimeline muutma oma senist käitumist ja korrektselt täitma kõiki talle määratavaid nõudeid ning kohustusi.
9. Vabanemise korral on R. Braginskil olemas kindel elu – ja töökoht. Maakohus peab positiivseks, et R. Braginskil puuduvad võlanõuded ja vabanemisfondis on 05.12.2018 seisuga 4000 eurot. 3
10. Maakohus on seisukohal, et R. Braginski tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Maakohus leiab, et R. Braginski tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud, osaliselt käitumine karistuse kandmise ajal ja vabanemisjärgsed elutingimused, aga ka R. Braginski isik. R. Braginskil tuleb jätkata karistuse kandmist. Määruskaebus
11. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu R. Braginski, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist.
12. R. Braginski on seisukohal, et maakohtu istung viidi läbi pealiskaudselt ja maakohtu määruses puuduvad põhjendused tema vabastamata jätmise kohta. Samuti ei ole maakohus arvesse võtnud R. Braginskit iseloomustavaid positiivseid asjaolusid, vaid maakohus tugines eelkõige R. Braginski poolt
13. aastal toime pandud kuritegude asjaoludele. R. Braginski on küll toime pannud nii esimese kui ka teise astme kuritegusid ning raske isikuvastase kuriteo, kuid ta tunnistab ennast täielikult süüdi ja kahetseb toime pandud kuritegusid. Samas on jäetud tähelepanuta, et on praeguseks ära kandnud 19,5 aastat vangistust ning on selle aja jooksul muutunud. Samuti ei ole arvesse võetud, et esimese astme kuriteo eest sai ta kogumis karistuseks 18 aastat ja karistusaja alguseks oli 22.09.
14. Seega on käesolevaks ajaks karistus täielikult kantud.
15. Samuti on R. Braginski hinnangul põhjendamatu, et vangla ei toeta tema ennetähtaegset vabanemist.
16. a kevadel muutusid reeglid uue kuriteo toimepanemise riskide hindamise osas, mille tulemusena määrati R. Braginski „eriti ohtlikuks“ ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsentideks 18-29 %. Ohtlikkus ei tõusnud mitte seetõttu, et R. Braginskil oleks olnud tõsiseid rikkumisi, vaid lihtsalt reeglid muutusid, mis viis selleni, et vangla ei toeta tema vabanemist. Seega ei saa toodud fakti otsustuse tegemisel arvesse võtta.
17. Mis puudutab maakohtu määruse punkti 3.2, siis ei ole sealjuures arvestatud tema individuaalse täitmisekava täidetust. Kokku on R. Braginski viibinud neljas vanglas. Lisaks keevitaja erialale on ta omandanud erialad puutöös, ehituses ning kingsepa ja õmbleja eriala. Kokku on ta kinnipidamiskohas majandustöödel osalenud 14 aasta vältel. Maakohus pidas positiivseks, et R. Braginski on viibinud avavanglas ja töötanud OÜ-s XX. Samas ei pööranud maakohus tähelepanu sellele, et avavanglas viibides oli ta viiel korral puhkusel kahe ja kolme päeva kaupa koos sõiduga Tallinnasse, mis toimus ilma järelvaatajata. Ta viibis neil puhkustel ilma rikkumisteta. Samuti ei võtnud maakohus arvesse R. Braginski iseloomustust OÜ-st XX, kus kajastatakse tema isiksust ja suhtumist töösse (vt lisa nr 1).
18. R. Braginski on nõus sellega, et pani avavanglas viibides toime rikkumise, mis oli seotud mobiiltelefoniga. Samas ta sai selle eest karistuse, mille kandis ära. R. Braginski leiab, et maakohtu järeldus mobiiltelefoni omamise kohta võib mõjutada temapoolset kohustuste täitmist, on otsitud. Ta on alates karistusaja algusest saanud ka teisi distsiplinaarkaristusi, kuid ükski rikkumine ei ole seotud vägivallaga.
19. Maakohtu määruse punkti 3.3 osas soovib R. Braginski lisada, et elamispinna omanik, kuhu ta vabanemise korral asub, on ka tema tugiisik ja garanteerib R. Braginskile oma abi. Selle kohta on olemas ka garantiikiri.
20. Maakohtu määruse punkt 4 osas märgib R. Braginski, et maakohus peab oma otsustustes olema järjekindel. Tartu Maakohtu 05.01.2016 määruses märkis kohus, et R. Braginskit on võimalik 4 ennetähtaegselt vabastada, kuid mitte varem kui kolm aastat enne karistusaja lõppu (lisa nr 2). Käesolevaks ajaks on R. Braginski karistusaja lõpuni jäänud 1 aasta ja 4 kuud. Samuti on maakohtu määruse punkt 4 osas, mis puudutab tema elutingimusi pärast vabanemist, vastuolus määruse punktiga 3.3, kus on öeldud, et pärast vabanemist on R. Braginski elutingimised head.
21. Samuti tahab R. Braginski tähelepanu pöörata sellele, et 04.07.2018 ennetähtaegse vabastamise istungil maakohus lükkas tema ennetähtaegse vabastamise taotluse arutamise poole aasta võrra edasi, kuna kriminaalhooldus ei kontrollinud elukohta, kuhu ta vabanemise korral pidi elama asuma. Samuti tegi maakohus ettepaneku mõelda sellele, et R. Braginski võiks vabaneda elektroonilise järelevalve alla. R. Braginski täitis maakohtu ettekirjutused täies ulatuses ja andis nõuoleku vabaneda elektroonilise järelevalve alla.
22. Lisaks ei ole maakohus arvesse võtnud, et R. Braginskil ei ole käesoleval ajal kriminaalse minevikuga tuttavaid. Teisisõnu on R. Braginski välistanud enda elust kriminaalsidemed.
23. R. Braginski karistusaja lõpuni on 16 kuud. Ta on nõus vabanema elektroonilise järelevalve alla. Hetkel on R. Braginski 57 aastat vana ja iga lisakuu vabaduses suurendab tema võimalusi vabaduses edukalt hakkama saada ja enda eesmärke täite. R. Braginski on vanglast väsinud ja soovib vanadust vastu võtta vabaduses. Kuid selleks, et vabaduses adapteeruda, on tal katastroofiliselt vähe aega jäänud. Tal on vaja tööstaaži, et saada kasvõi mingisugust vanaduspensioni. Samuti on R. Braginskil vaja aidata oma ema, kes käesoleval ajal on vanadekodus. Kõik finantsraskused tema toetamisel on õe peal, keda kasvõi natukene oleks vaja selles osas aidata. Käesoleval ajal on R. Braginskil garanteeritud töökoht, elukoht ja abi, kuid kõik see saab olema tal ka karistusaja lõpus. R. Braginski palub kohtul kaaluda objektiivselt kõiki asjaolusid. Inimest ei saa iseloomustada, lähtudes ainult kuriteost, mille ta pani toime 20 aastat tagasi. Ringkonnakohtu seisukoht
24. Kriminaalkolleegium on seisukohal, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja R. Braginski kuulub vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamisele. Oma seisukohta põhistab ringkonnakohus järgmiselt.
25. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt.

§ 76

lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas kinnipeetav ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Kirjeldatud juhul peavad aga kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p-d 20 ja 21).

1. Maakohus, tuginedes R. Braginski varasemale elukäigule, kuritegude toimepanemise asjaoludele ja tema käitumisele karistuse kandmise ajal, leidis, et süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole võimalik, kuna temast lähtuv uute kuritegude toimepanemise oht on liiga suur. Samas puuduvad maakohtu määruses põhjendused, miks 5 eeltoodud asjaolud kaaluvad üle R. Braginskit iseloomustavad positiivsed asjaolud ning miks toodu võimaldab järeldada, et ka pärast pikaajalist vangistuses viibimist ei ole R. Braginski hoiakud ja suhtumine muutunud. Nimelt viibib R. Braginski kinnipidamiskohas juba ca 20 aastat (karistusaja algus 22.09.1999), mis on märkimisväärselt pikk vangistuses viibitud aeg. Mööda ei saa minna kuidagi ka sellest, et R. Braginski retsidiivsusohuga on kinnipidamiskohas selle aja jooksul tegeletud, mistõttu on tal olnud võimalus teha korrektiive oma mõtlemises ja käitumises.
2. Nagu kriminaalkolleegium eelnevalt märkis, saab R. Braginski käitumist vabaduses prognoosida selle järgi, kuidas ta on ennast karistuse kandmise ajal üleval pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid. On õige, et R. Braginski omab kehtivat distsiplinaarkaristust (kehtib kuni 16.08.2019). Kuid arvestades süüdimõistetu äärmiselt pikka vangistuses viibitud aega ja selle jooksul läbitud rehabiliteerivaid tegevusi, ei pea ringkonnakohus mõistlikuks võtta isikult puhtalt ühe kehtiva distsiplinaarkaristuse pärast võimalust tõestada, et ta on kantud karistusest vajalikud järeldused teinud ja on suuteline vabaduses õiguskuulekalt käituma. Samuti on R. Braginski käitumine kinnipidamiskohas olnud hea – ta on läbinud riigikeele õppe tasemel A1 ja A2, osalenud sotsiaalprogrammides („Eluviisitreening“ ja „Õige hetk“), omandanud kinnipidamiskohas erinevaid erialasid ja osalenud majandustöödel. Programmi „Eluviisitreening“ tagasisidest nähtub, et R. Braginski osales programmis aktiivselt ja saab aru sõltuvusainete kahjulikkusest enda käitumisele ja elustiilile. Seega mõistab R. Braginski täiel määral, et tema puhul on alkohol äärmiselt suureks ohuteguriks ja on sellest tulenevalt suuteline sellest eemale hoidma. Perioodil 14.08.2017 – 31.07.2018 töötas R. Braginski järelevalveta väljaspool vanglat, s.o isik on suuteline kinni pidama töörežiimist ja saab aru selle vajalikusest. Samuti on R. Braginski suhtumine haridusse ja enesetäiendamisse positiivne. Ühtlasi mõistab ta tööalase täiendamise vajalikkust ja eesmärki. Kinnipidamiskohas omandatud erinevad erialad tulevad kasuks vabaduses töökoha leidmisel ja hoidmisel. Samuti nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et R. Braginskil ei ole kinnipidamiskohas probleeme enda emotsioonide vaoshoidmise ja agressiivse käitumisega, millest saab järeldada, et isikult ei ole ka vabaduses oodata emotsioonide pinnalt toime pandavate kuritegude toimepanemist (ka isikule määratud distsiplinaarkaristus ei ole seotud agressiivse käitumisega).
3. Eeltoodu põhjal leiab ringkonnakohus, et R. Braginski käitumine kinnipidamiskohas näitab motivatsiooni muutusteks. Ühtlasi on R. Braginski omandanud kinnipidamiskohas läbitud rehabiliteeritavatest tegevustest nii teadmised õiguskuulekaks eluks kui ka tööharjumuse.
4. Ka R. Braginski vabanemisjärgsed elutingimused on õiguskuulekaks eluks soodsad. R. Braginski omab vabanemise korral kindlat elukohta, kuhu ta on nõus elektroonilise järelevalve alla vabanema. Samuti omab R. Braginski vabaduses ka toetavat lähivõrgustikku – nimelt on kinnipeetaval säilinud lähedased suhted oma ema ja õega, kellega on suheldud nii telefoni teel kui ka lühiajaliste väljasõitude raames. Seega ei vabaneks R. Braginski pärast nii pikaajalise vangistuse ärakandmist n.ö tundmatusse, kus tal ei oleks loota ühegi lähedase abile. Ka eeltoodu toetab R. Braginski resotsialiseerumist ja aitaks tal kinnistada kinnipidamiskohas saavutatud õiguskuulekat mõtlemist ning käitumist. Samuti omab R. Braginski vabanemise korral ka kindlat töökohta, mis sisustab tema aega ühiskondlikult aktsepteeritava tegevusega ning aitab vähendada võimalike majanduslike raskustega seotud ohte. Muuhulgas on R. Braginski puhul üsnagi märkimisväärne see, et R. Braginski on vangistuse ajal likvideerinud kõik võlgnevused ja tema vabanemisfondis on 4000 eurot. Seega on R. Braginskil ennetähtaegseks vabanemiseks olemas ka n.ö stardikapital.
5. Kriminaalkolleegiumi hinnangul saab eeltoodu põhjal teha positiivse tulevikuprognoosi – R. Braginski karistuse eesmärgid on täidetud ja on igati alust arvata, et ta käitub vabaduses õiguskuulekalt. Eeltoodut ei lükka ümber ka R. Braginski korduv kriminaalkorras karistatus 6 raskete kuritegude toimepanemise eest, muuhulgas ka ajal, mil ta viibis vangistuses. Isiku varasem elukäik on vaid üks asjaolu, mida tuleb

§ 76lg 4 alusel, otsustades isiku ennetähtaegse vabastamise üle, hinnata.

Eeltoodu ei saa üle kaaluda positiivset tulevikuprognoosi, et tema karistuse eesmärgid on täidetud ja et ta on vabaduses suuteline õiguskuulekalt käituma (vt käesoleva määruse p-d 28-30). 32. Tuginedes eeltoodule on kriminaalkolleegium seisukohal, et maakohus hindas

§ 76-lgs 4 toodud asjaolusid valikuliselt, omistas liialt suure tähenduse R.

Braginski poolt varasemalt toime pandud kuritegudele (kusjuures kuriteo asjaolusid maakohus konkreetsemalt ei käsitlenudki) ja eelnevale elukäigule, jättes arvesse võtmata R. Braginski käitumise ja pingutused kinnipidamiskohas ning elutingimused vabaduses. Seega puuduvad maakohtu määruses selged põhjendused selle kohta, miks on R. Braginski varasemal elukäigul ja tema poolt toime pandud kuritegudel suurem kaal kui tema kasuks rääkivatel arvukatel positiivsetel asjaoludel. Selliselt on maakohus rikkunud KrMS § 339 lg 2 mõttes oluliselt kohtulahendi põhistamise kohustust.

1. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et R. Braginski karistuse eesmärgid on saavutatud ja saab järeldada, et isik on suuteline vabaduses õiguskuulekalt käituma. R. Braginskile tuleb anda võimalus vabadusse naasta ja tõestada, et ta on kinnipidamiskohas viibimisest teinud vajalikud järeldused ja enda käitumise ning mõtlemise seaduskuulekuse suunas korrigeerinud.
2. Seaduskuulekaks jäämisel abistab süüdimõistetut tema üle teostatav käitumiskontroll ja samuti saadab teda teadmine, et katseajal uue kuriteo toimepanemisel pööratakse täitmisele ka praegu kandmata jääv karistusosa.

§ 76lg-st 5 juhindudes tuleb R.

Braginskile määrata katseaeg tema ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 18.07.2020. Katseaeg hakkab

§ 78p 2 kohaselt kulgema käesoleva määruse jõustumisest.

R. Braginski on olnud nõus võtma endale ka kohustuse alluda elektroonilisele valvele.

§ 76

lg 6 ja § 75 lg 2 p 9 alusel tuleb see kohustus talle määrata ja seda

§ 751lg 3 alusel kuueks kuuks.

Kriminaalhooldusametniku ja vangla ettepanekutest ning

§ 76

lg 2 p-st 1 lähtuvalt ringkonnakohus leiab, et lisaks

§ 75lg-s 1 loetletud kontrollnõuetele tuleb R.

Braginskile määrata ka

§ 75

lg-s 2 toodud kohustusi.

§ 75lg 2 p-de 2, 7, 8, 9 alusel panna R.

Braginskile järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi; mitte suhelda kriminaalhooldusametniku eelneva loata kriminaalkorras karistatud inimestega; osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis, mis käsitleb alkoholisõltuvust ja/või elustiili; alluda elektroonilisele valvele kuueks kuuks alates päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse tema keha külge.

1. Kuna ringkonnakohtu määrus on edasikaevatav, siis tuleb R. Braginski vabastada alles käesoleva määruse jõustumisel juhul, kui see jääb muutmata. Sellest lähtudes tuleb tema kandmata jäänud karistuse täpne suurus arvestada vabanemise seisuga.
2. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 4, tühistab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 08.03.2019 määruse, vabastab R. Braginski vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla ja rahuldab määruskaebuse. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus Maarika Kuusk 7