← Eesti

3-19-766/4

Obsah (4)§ 121§ 44§ 43§ 2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtuasja number Tartu Halduskohus 3-19-766 Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 3. mai 2019, Tartu Kohtuasi XY (Y) kaebus Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUT

§ 121lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

  1. Tartu Vangla kinnipeetav XY esitas
  2. aprillil 2019 Tartu Halduskohtule selgitustaotlusena pealkirjastatud avalduse, milles soovib selgitust, kas vanglal on õigust keelduda kinnipeetava avavanglasse paigutamisest, kui kinnipeetava suhtes alustati distsiplinaarmenetlust, aga menetlustähtaja möödumisega lõpetati menetlus.
  3. Tartu Halduskohus küsis
  4. aprilli
  5. a kohtunõudes Tartu Vanglalt, kas XY ümberpaigutamisest avavanglasse on eelmärgitud asjaolude tõttu keeldutud.
  6. Vastusena kohtunõudele teatas Tartu Vangla oma
  7. aprilli
  8. a vastuses, et XY esitas
  9. aprillil 2019 taotluse algatada menetlus tema avavanglasse paigutamiseks. Nimetatud avaldus on käesoleval hetkel menetluses. Tartu Vangla selgitas lisaks, et XY koostatud individuaalse täitmiskava kohaselt avanes tal karistusajast tulenevalt võimalus avavanglasse paigutamiseks
  10. veebruaril
  11. Justiitsministri
  12. märtsi
  13. a määruse nr 9 „Täitmisplaan“ § 17 lg 1 p 1 järgi ei tohi avavanglaosakonda ümber paigutataval kinnipeetaval olla kehtivat distsiplinaarkaristust, mis oleks määratud töökohustuse täitmisest keeldumise, tubakatoodete või süütamisvahendite korra nõuete rikkumise, vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele mitteallumise eest, sidepidamisvahendite või nende tarvikute keelatuse eest või vangla kodukorras selleks mitte ettenähtud ajal ja kohas viibimise eest ning on piisavalt alust oletada, et kinnipeetav ei pane toime uut õiguserikkumist. Tartu Vangla märkis, et XY on teadaolevalt kehtiv distiplinaarkaristus tööst keeldumise eest. Karistus määrati
  14. juuni 2018 käskkirjaga nr 62/534 ning kehtib üks aasta. KOHTU SEISUKOHT
  15. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

  1. XY avaldus, mille ta kohtule
  2. aprillil 2019 esitas, on pealkirjastatud selgitustaotlusena. Kohtu kantseleis registreeriti XY avaldus kaebusena, kuna esitatud avaldus võimaldas järeldada, et kaebaja soovib vaidlustada avavanglasse paigutamisest keeldumist. Kuna kohtule jäi ebaselgeks XY kohtu poole pöördumise eesmärk, küsis kohus Tartu Vanglalt teavet võimaliku vaidluse olemasolu kohta XY avavanglasse ümberpaigutamisega seoses. Tartu Vangla selgituse kohaselt on XY taotlus avavanglasse ümberpaigutamise menetluse algatamiseks alles menetluses. Seega ei saa olla XY kohtule esitatud küsimuses – kas on õigust keelduda kinnipeetava avavanglasse paigutamisest, kui kinnipeetava suhtes alustati distsiplinaarmenetlust, aga menetlustähtaja möödumisega menetlus lõpetati – veel ka vaidlust. XY puudub seetõttu kõnealuses olukorras veel vajadus oma õiguste kaitseks halduskohtumenetluses ning kohtusse pöördumine oli seega ennatlik. 6.

§ 121

lg 2 p 1 näeb ette, et kohus võib kaebuse selle esitajale tagastada kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

§ 44lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda oma õiguse kaitseks.

Kuna selgunud asjaoludest nähtuvalt ei vaja XY tema viidatud probleemi lahendamisel veel kohtu abi, tuleb tema kaebusena registreeritud avaldus kaebeõiguse puudumise tõttu tagastada. 7. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kaebajal on võimalus kohtus vaidlustada avavanglasse paigutamisest keeldumist sellise otsustuse tegemise korral. 8. Kohus märgib lisaks, et ei anna nõu õigusküsimustes ega lahenda selgitustaotlustes esitatud õiguslikke probleeme. Halduskohtu ülesanne on isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel (

§ 2

lg 1), kuid kohus saab seda üldjuhul teha alles siis, kui väidetav õiguste rikkumine on juba toimunud ja isik pöördub kaebusega kohtusse. Kohtumenetluse käigus kohaldab kohus asjakohaseid õigusakte ning annab oma seisukohad õiguslikes küsimustes. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.