Obsah (5)

§ 110§ 111§ 112§ 249§ 251

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Kohtuasja number 3-19-788 Määruse kuupäev 3. mai 2019 Kohtuasi Rene Kuljuse (Kuljus) esialgse õiguskaitse taotlus Menetlustoiming Esialgse õ

) § 104 lg 1 esimese lause kohaselt tuleb riigilõivu esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasuda seaduse kohaselt. Riigilõivuseaduse § 60 lg-st 6 tulenevalt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 15 eurot. 6.

§ 110

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu kulude kandmisest.

§ 111

lg 1 sätestab, et menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Lähtudes

§ 112lg 1 p-st 1 ja Riigikohtu üldkogu 12.

aprilli 2016. a kohtuotsuses asjas nr 3-3-1-35-15 esitatud seisukohtadest ei suudaks taotleja oma majandusliku seisundi tõttu riigilõivu tasuda. R. Kuljuse vanglasisesest vabakasutuskontost taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta nähtub, et tema laekumiste ja mahaarvamiste pinnalt arvestatud kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on ebapiisav, et esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasuda riigilõivu 15 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused on täidetud ega pea taotlust ilmselgelt perspektiivituks. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus taotleja

§ 110lg 1 p 1 alusel riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.

Esialgse õiguskaitse taotlus 7.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus mh kaebaja põhjendatud taotluse alusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada ka vaidemenetluse ajal.

Sama paragrahvi lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

1. R. Kuljus taotleb, et kohus kohustaks Tartu Vanglat andma tagasi tema raadio menetluse ajaks. Kohus mõistab esitatud taotlust selliselt, et R. Kuljus palub esialgse õiguskaitse korras peatada Tartu Vangla
2. aprilli
3. a käskkirja nr 1-1/71 kehtivus osas, mis ei võimalda R. Kuljusel kasutada kambris isiklikku raadiot, ja kohustada Tartu Vanglat tegema toimingut, s.o tagastama R. Kuljusele kambrisse isiklik raadio kuni vaidluse lõpuni. Seega on taotletud

§ 251lg 1 p-s 1 ja p-s 3 sätestatud abinõusid.

1. Kohtu hinnangul puudub käesoleval juhul sellise kahjuliku tagajärje oht, mis tähendaks olukorda, kus taotleja õiguste kaitse hilisemalt kohtuotsusega oleks raskendatud või võimatu. Tõsiasi, et taotleja on sunnitud vaidluse ajal olema ilma isikliku raadiota, võib küll tekitada 2 ebamugavusi, kuid ei too kaasa kohtu arvates sedavõrd tugevat õiguste riivet, et seda peaks hoidma ära esialgse õiguskaitse kohaldamisega. 9.
2. Kinnipeetavatele on viidatud käskkirjast nähtuvalt tagatud võimalus kuulata raadiosaateid ja saada informatsiooni kambrisse sisseehitatud raadio vahendusel. Hinnangut, et isikliku raadio kasutamise keelamine sellises olukorras ei ole kinnipeetava õigusi intensiivselt riivav ega saa tuua kaasa pöördumatuid kahjulikke tagajärgi, toetab ka kohtupraktika sarnastes asjades, milles võetud seisukohad seavad ühtlasi kahtluse alla kõnealuse vaidluse perspektiivikuse. Riigikohus on leidnud, et VangS § 31 lg‑s 2 sätestatud elektriseadmed on VangS § 15 lg 2 p 6 kohaselt keelatud esemeks senikaua, kuni vangla ei ole andnud VangS § 31 lg‑s 2 sätestatud luba. Põhjendatud juhul, näiteks elektriseadme olemusest tuleneva ohu tõttu vangla julgeolekule, võib vangla VangS § 15 lg 4 alusel lisada keelatud esemete nimistusse ka VangS § 31 lg‑s 2 sätestatud eseme (Riigikohtu halduskolleegiumi
3. oktoobri
4. a otsus asjas nr 3-3-1-28-15, p 31). Riigikohus asus viidatud lahendis ka seisukohale, et „isikliku raadio väljastamisest keeldumine ei riiva üldjuhul kinnipeetava õigusi intensiivselt juhul, kui isikut ei ole jäetud täielikult ilma võimalusest jälgida piisaval määral raadiosaated ning saada vajaduse korral teavet teistest informatsiooniallikatest“ (samas, p 33). Tartu Ringkonnakohus on leidnud, et kambritesse sisse ehitatud raadiotes nelja raadiokanali edastamist ei saa pidada ebapiisavaks raadiosaadete jälgimise õiguse tagamiseks ning informatsiooni saamiseks. VangS § 31 lg-st 1 ei tulene kinnipeetavale subjektiivset õigust nõuda, et tal võimaldataks kuulata muid raadiokanaleid kui vangla sisseehitatud raadio kaudu edastatavaid. (Tartu Ringkonnakohtu
5. detsembri
6. a otsus asjas nr 3-16-2697, p 12). Lisaks sisseehitatud raadio kaudu saadavale informatsioonile on kinnipeetavale kättesaadavad ka muud infoallikad, sh päevalehed vastavalt VangS § 30 lg-le
7. 9.
8. Tartu Vangla on põhjendanud isiklike raadiote keelamist kambris julgeolekukaalutlustega. Vaidlustatud käskkirjaga tehtud Tartu Vangla kodukorra seletuskirja muudatuste kohaselt on elektriseadmete läbiotsimine keerukas ja ajamahukas ning esineb suur julgeolekurisk, et neid võidakse kasutada keelatud esemete või ainete, sh narkootiliste ainete peitmiseks. Kohtupraktika on tunnustanud vangla otsustuspädevust julgeolekuohtude hindamisel ja määratlemisel ning julgeoleku tagamise vajadust kaaluka väärtusena õigushüvede kaitsel (nt Riigikohtu
9. oktoobri
10. a otsus asjas nr 3-3-1-28-12, p 14). Kohtu hinnangul on praegusel juhul vajadus tagada vanglas viibivate isikute julgeolek ning vangistuse korrakohane täideviimine kaalukam, kui kinnipeetava mõningane ebamugavus, mis kaasneb isikliku raadio kasutamise võimalusest ilmajäämisega käimasoleva menetluse ajaks. Taotleja õigust saada informatsiooni ega tema omandiõigust ei ole eelnevat arvestades kuigivõrd intensiivselt riivatud.
11. Kohus jätab eeltoodud põhjendustele tuginedes ja viidatud kohtupraktikat arvestades R. Kuljuse esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Riigi õigusabi taotlus
12. R. Kuljus on esitanud ka riigi õigusabi taotluse, paludes määrata endale õigusabi korras advokaat. Kuna taotleja ei ole täpsustanud riigi õigusabi liiki, tõlgendab kohus taotlust, arvestades vaidluse praegust staadiumi nii, et taotleja soovib riigi õigusabi enda esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 pdele 5 ja
13. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kohus leiab, et taotleja on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Taotleja on iseseisvalt esitanud kohtueelses menetluses vaide. Kohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotluses on taotleja selgelt välja toonud, miks on Tartu Vangla tema arvates käitunud õigusvastaselt. 3 Tegemist ei ole õiguslikult niivõrd keeruka vaidlusega, mis ilmtingimata eeldaks taotleja esindamist advokaadi poolt. Vajadusel abistab kohus kaebajat asjas vajalike tõendite ja taotluste esitamise vajadust selgitades ja tõendeid kogudes. Arvestades eeltoodut ning juhindudes RÕS § 7 lg 1 p-st 1 jätab kohus R. Kuljuse riigi õigusabi taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 4