Obsah (7)

§ 424§ 69§ 68§ 75§ 50§ 83§ 74

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. aprill 2019, Tallinn kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-19-936 Kohtukoosseis Sten Lind, Ivi Kes

§ 424

lg 2 järgi Kriminaalasi kiirmenetluses lühimenetluse sätete järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu

1. veebruari 2019 otsus Apellandid kaitsja, süüdistatav Prokurör Katrin Tron Süüdistatav Kaitsja Egert-Martin Korberg isikukood: 39210010822; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; XXX; töökoht: XXX; elukoht: XXX; kahtlustatavana kinni peetud
2. veebruaril 2019, vahistatud maakohtu otsusega; varem

§ 424järgi süüdi mõistetud Harju Maakohtu 8.

aprilli 2016 otsusega; Toomas Laanemaa RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu
2. veebruari 2019 otsus järgmistes osades: 1) Egert-Martin Korbergile

§ 424

lg 2 järgi mõistetud vangistuse üldkasuliku tööga asendamata jätmise osas; 2) Egert-Martin Korbergi vahistamise osas; 3) Egert-Martin Korbergilt välja mõistetud sundraha tasumise korra osas. Teha nimetatud osades uus otsus. 1) Asendada Egert-Martin Korbergile mõistetud vangistus

§ 69

lg 1 alusel üldkasuliku tööga.

§ 68

lg 1 alusel lugeda Egert-Martin Korbergile mõistetud vangistusest eelvangistuses viibitud aja arvel kantuks 2 kuud 21 päeva vangistust. Vangistuse ärakandmata osale 5 kuule 9 päevale vastab

§ 69lg-st 1 tulenevalt 159 tundi üldkasulikku tööd.

1

§ 69

lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise ajaks üks aasta.

§ 69

lg 4 alusel kohustada Egert-Martin Korbergi järgima üldkasuliku töö tegemise ajal

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja täitma talle

§ 75lg 2 alusel pandud kohustusi.

Egert-Martin Korberg on kohustatud 1) elama aadressil XXX, Tallinn; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel paneb ringkonnakohus Egert-Martin Korbergile üldkasuliku töö tegemise ajaks kohustuse mitte tarvitada alkoholi. 2) Vabastada Egert-Martin Korberg viivitamatult vahi alt. 3) Määrata, et Egert-Martin Korberg peab tasuma talt välja mõistetud sundraha 405 eurot igakuiste maksetena 12 kuu jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest. Kuumakse suurus on 33,75 eurot. Sundraha tasumiseks vajalikud andmed edastatakse eraldi dokumendis.

1. Muus osas jätta Harju Maakohtu otsus muutmata.
2. Kaitsja apellatsioon rahuldada, süüdistatava apellatsioon rahuldada osaliselt.
3. Määrata Advokaadibüroole Tehver & Partnerid apellatsioonimenetluses EgertMartin Korbergile osutatud riigi õigusabi eest makstava riigi õigusabi tasu suuruseks koos käibemaksuga 120 eurot. Apellatsioonimenetluse kulud jätta riigi kanda. OTSUSE VAIDLUSTAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. 2 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Harju Maakohus tegi
5. veebruaril 2019, lahendades kriminaalasja kiirmenetluses lühimenetluse sätete alusel, otsuse, millega tunnistas E.-M. Korbergi süüdi

§ 424lg 2 järgi ning karistas teda üheaastase vangistusega. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus E.-M. Korbergi vangistust 8 kuuni.

§ 68lg 1 alusel luges kohus karistuse alguse ajaks E.-M.

Korbergi kahtlustatavana kinnipidamise aja

1. veebruari
2. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohaldas kohus tõkendit vahistamine, vahistades E.-M. Korbergi kohtusaalis.

§ 50lg 1 p 1 ja § 424 lg 4 p 2 alusel kohaldas kohus E.-M.

Korbergi suhtes lisakaristust, võttes talt üheks aastaks ära mootorsõiduki juhtimise õiguse.

§ 83lg 1 alusel konfiskeeris kohus E.-M. Korbergile kuuluva mootorsõiduki BMW 525 D registreerimismärgiga XXXXXX. Kr

MS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ja § 2565 lg 2 alusel mõistis kohus E.-M. Korbergilt riigi kasuks välja poole teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnevast sundrahast, st 405 eurot. KrMS § 180 lg 3

1. lause alusel määras kohus, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 5 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, makstes igakuiselt 81 eurot. Maakohus mõistis E.-M. Korbergi süüdi selles, et ta juhtis
2. veebruaril 2019 kell 03:44 Harjumaal, Harku vallas, Tabasalu alevikus, XXX mootorsõidukit BMW 525D registreerimismärgiga XXXXXX, olles alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis (alkoholijoobe näit 0,86 mg/l laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l, lõplik tulemus 0,77 mg/l). Teo pani ta toime tahtlikult. Tegemist oli korduva teoga, kuna E.-M. Korbergi oli Harju Maakohtu
3. aprilli 2016 otsusega karistatud

§ 424järgi.

Kohus leidis, et E.-M. Korbergi süü on keskmisest väiksem. Süüdistataval tuvastati alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,77 mg/l, joobeseisundis olevaks loetakse juht, kui tema väljahingatavas õhus on tuvastatud vähemalt 0,75 mg/l. Politseiametniku ütluste kohaselt viibis aga sõidukis koos juhiga veel kaks kaasreisijat, samuti kaldus sõiduk korduvalt vastassuunavööndisse ja teostas jõulibisemist. Kohus leidis, et vaatamata hilisele kellaajale tuleb sellist tegevust pidada kaasliiklejatele ohtlikuks. Veel märkis kohus, et teadlikult mootorsõiduki juhtima asumine keelatud seisundis on oma olemuselt ohtlik, kuivõrd isik ei taju või ei taha tunnistada temast tulenevat ohtu ei temale endale ega temaga kaasas sõitnud isikutele, teistele kaasliiklejatele ega ka kõrvaliste isikute varale. Süüd kergendava asjaoluna arvestas kohus E.-M. Korbergi avaldatud kahetsust. Kohus märkis, et lisaks eelmärgitule tuleb karistuse mõistmisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest. Mootorsõiduki juhid, kes korduvalt ja teadlikult ei täida liiklusnõudeid korrektselt, on liikluses teistele liiklejatele suurima ohu allikaks. Neist kaalutlustest lähtuvalt pidas kohus põhjendatuks üheaastast vangistust. Kohus märkis, et

§ 424lg 4 p 1 ei võimalda jätta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata.

E.-M. Korbergi on Harju Maakohtu 8. aprilli 2016 otsusega karistatud 1 aasta ja 2 kuu pikkuse vangistusega, millest ta pidi ära kandma 2 kuud nn šokivangistust ja

§ 743 lg-te 1-3 alusel jäeti ülejäänud osas karistus tingimisi täitmisele pööramata.

Sellest hoolimata pani E.-M. Korberg uuesti toime samalaadse kuriteo. Lisaks nähtub karistusregistrist, et tal on kaks kehtivat väärteokaristust liiklusalaste õigusrikkumiste eest. Süüdistatav teadis, et korduv joobeseisundis sõiduki juhtimine on karistatav ainult vangistusega, kuid sellegipoolest asus ta sõidukit juhtima. Kohus leidis, et seega ei ole varasem šokivangistus süüdistatavale mõju avaldanud; vanglas juba viibinud isikule uue šokivangistuse kohaldamine ei ole otstarbekas ega kooskõlas karistuse mõistmise eesmärkidega. E.-M. Korbergi taotlust asendada vangistus üldkasuliku tööga ei pidanud maakohus võimalikuks rahuldada. Kohus leidis, et E.-M. Korberg ei sobi üldkasulikku tööd tegema. Menetluse esemeks olev tegu näitab, et E.-M. Korberg tegutseb kuritegude toimepanemisel spontaanselt: ta läks purjuspäi autoga sõitma, sest soovis näidata sõbrale uut autot. Seda tehes oli ta teadlik, et on samasuguse teo eest karistatud. E.-M. Korbergi on varem karistatud vangistusega, mis pöörati täitmisele osaliselt. Kuigi karistusest osa kandmisest vabastati süüdistatav tingimisi, kohaldades talle käitumiskontrolli, ei avaldanud see piisavat mõju, et ära hoida uute kuritegude toimepanemist. Samuti leidis kohus, et üldkasuliku töö tegemise tõhusust võib kahjustada E.-M. Korbergi alkoholisõltuvus, mida süüdistatav kohtuistungil ka tunnistas. Kohus märkis, et

§ 424lg 4 p 2 kohaselt tuleb kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist.

Süü suurusest lähtuvalt pidas kohus põhjendatuks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist üheks aastaks. Tõkendi kohta märkis maakohus: „Egert-Martin Korbergile mõisteti käesoleva kohtuotsusega karistuseks kaheksa kuu pikkune vangistus. Karistuse kandmise alguseks loeti tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohaldab kohus tõkendit vahistamine ning vahistab Egert-Martin Korbergi kohtusaalist. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse tähtaja saabumisel.“ Menetluskulude kohta märkis kohus, et KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ja § 2565 lg 2 alusel tuleb mõista E.-M. Korbergilt riigi kasuks välja pool teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnevast sundrahast 810 eurost ehk 405 eurot. Kohus lisas: „Arvestades menetluskulude summa suurust ja asjaolu, et isik kannab karistust kinnipidamisasutuses, siis võimaldab kohus KrMS § 180 lg 3 4. lause alusel tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul.“ Konfiskeerimist põhjendas kohus järgnevalt.

§ 83lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi.

Süüdistatav pani juba teist korda toime joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise. Eelmisel korral konfiskeeriti talle kuuluv sõiduk, kuid see ei avaldanud E.-M. Korbergile piisavat mõju. Uue kuriteo pani E.-M. Korberg toime just sõiduki omaduste näitamise soovist tingitult. Seetõttu võib sõiduki konfiskeerimine olla süüdistatava jaoks piisavalt oluline mõjutusvahend, motiveerimaks teda tulevikus kuritegude toimepanemisest hoiduma, ning tagamaks, et süüdistataval ei ole ka praktiliselt võimalik süütegusid toime panna. 2. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni süüdistatav ja tema kaitsja. 4 2.1 E.-M. Korberg taotleb esitatud apellatsioonis maakohtu mõistetud vangistuse asendamist elektroonilise valvega. Süüdistatav kinnitab, et on oma teo tõsidust ja kahetseb toimepandud tegu. Samuti tunnistab ta, et tal on alkoholisõltuvus. E.-M. Korbergi kinnitusel on ta otsustanud alkoholi tarvitamisest täielikult loobuda. Ta leiab, et karistuse kandmine elektroonilise valvega täidab oma eesmärki paremini kui vanglas viibimine. Tal ärevushäired ja paanikahood. Elektroonilise valve all viibides elaks ta oma vanemate järelevalve all ja saaks minna tagasi tööle. Ta mõistab elektroonilise valvega kaasnevaid reegleid ja lubab neid mitte rikkuda. 2.2 Kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist E.-M. Korbergile mõistetud karistuse osas. Kaitsja palub asendada E.-M. Korbergile mõistetud vangistus üldkasuliku tööga või kohustusega alluda elektroonilisele valvele aadressil XXX, Tallinn. Samuti taotleb kaitsja maakohtu otsuse tühistamist E.-M. Korbergile kohaldatud tõkendi osas ja süüdistatava vabastamist vahi alt. Veel taotleb kaitsja maakohtu otsuse tühistamist menetluskulusid puudutavas osas ning uue otsustuse tegemist, millega määrata, et menetluskulud 405 eurot tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kaitsja leiab, et asenduskaristuse kohaldamata jätmisel kohtuotsuses toodud motiividel on kohus valesti kohaldanud materiaalõigust –

§-i 69. Samuti on kohus rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust, kuivõrd üldkasuliku töö kohaldamata jätmise põhjendused ei ole veenvad. Kaitsja hinnangul ei ole põhjendused, millega maakohus keeldus süüdistatavale asenduskaristuse kohaldamisest, ei ole kooskõlas seadusega ega asenduskaristuse kohaldamise eesmärgiga. Asenduskaristuse kohaldamise eesmärk on vähendada vabaduskaotuse kui kõige kahjulikuma karistusliigi osa karistuspoliitikas. Asjaolu, et isikut on varem kuriteo toimepanemise eest šokivangistusega karistatud, ei ole seadusest tulenevalt iseenesest asenduskaristuse kohaldamata jätmise aluseks.

§ 74

lg 5 kohaselt võimaldab seadus karistusena mõistetud vangistust asendada üldkasuliku tööna isegi juhul, kui isik paneb uue tahtliku kuriteo toime katseajal, kui talle on kohaldatud käitumiskontrolli nõudeid. Seda enam oleks põhjust kaaluda vangistuse asendamist üldkasuliku tööga juhul, kui isik ei ole tegu toime pannud katseajal. Kuigi süüdistatavat on varem karistatud samalaadse süüteo eest šokivangistusega, on kaitsja arvates isiku süü suurust arvestades võimalik asendada vangistus üldkasuliku tööga – nimelt leidis maakohus ise, et E.-M. Korbergi süü jääb alla keskmise. Kaitsja peab põhjendamatuks maakohtu seisukohta, et asenduskaristust ei saa kohaldada, kuna E.-M. Korbergil on alkoholisõltuvus. Kaitsja leiab, et asenduskaristuse kohaldamata jätmiseks ei ole põhjust, kui isik probleemi olemasolu tunnistab ning on nõus raviga. Süüdistatav on kohtuistungil selgesõnaliselt väljendanud soovi, et kohus suunaks teda alkoholismivastasele ravile.

§-st 69 lg 4 võimaldab panna isikule

§-s 75 sätestatud kohutusi, sh on võimalik kohustada isikut tema nõusolekul alluma ettenähtud ravile. 5 Kaitsja märgib, et süüdistatav käib igapäevaselt tööl, mis näitab, et süüdistatav oleks võimeline täitma ka üldkasuliku töö kohustust. Kaitsja leiab, et kohus on rikkunud õiglase kohtupidamise põhimõtet ning KrMS §-s 306 lg 1 p-s 7 sätestatud kohustust selgitada välja, kas süüdistatav tuleb karistusest vabastada või tuleb talle kohaldada asenduskaristust. Nimetatud kohustust rikkus maakohus kaitsja hinnangul sellega, et ei selgitanud välja karistuse elektroonilise valvega asendamise võimalikkust. Kaitsja leiab, et KrMS §-s 306 lg 1 p 7 kohaselt peab kohus kohtuliku arutamise käigus välja selgitama karistuse kohaldamisel kõne alla tulevad alternatiivid. Muuhulgas tuleks kohtuliku arutamise käigus välja selgitada, kas eksisteerivad asjaolud, mis võimaldaksid kaaluda võimaliku asenduskaristusena

69¹ alusel elektroonilise valve kohaldamist. Praegusel juhul kohus seda teinud ei ole. Kaitsja hinnangul rikkus maakohus õiglase kohtupidamise põhimõtet sellega, et ei informeerinud kaitsjata süüdistatavat elektroonilise valve kohaldamise eeldustest. Kuna süüdistataval ei olnud apellatsioonimenetluse alguseni kaitsjat, ei osanud süüdistatav ise elektroonilise valve kohaldamise võimalikkust kaaluda ega vastavat soovi kohtule avaldada. Kaitsjale on süüdistatav avaldanud, et soovib, et võimalusel kohaldataks talle elektroonilist valvet tema vanemate elukohas. Sellega on nõus ka E.-M. Korbergi vanemad. Kaitsja märgib, et kohtuotsus on menetluskulu käsitlevas osas vastuoluline. Kohtuotsuse põhiosas on kohus öelnud, et süüdistatav peab sundraha tasuma ositi 12 kuu jooksul, otsuse resolutsioonis on aga kohus märkinud, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 5 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kaitsja leiab, et sellise vastuolu puhul on tegemist menetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 p 8 tähenduses. Veel heidab kaitsja maakohtule ette seda, et kohus on kohaldanud otsusega E.-M. Korbergi suhtes tõkendina vahistamist. KrMS §-st 312 p 7 tuleb kohtuotsuses tõkendi kohaldamisel tõkendi kohaldamise motiivid esitada, kuid maakohus ei ole E.-M. Korbergi vahistamist kuidagi põhjendanud. 3. Vastuseks Tallinna Ringkonnakohtu järelepärimisele kinnitas kriminaalhooldusametnik, et XXX, Tallinn on elektroonilist valvet võimalik kohaldada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 4. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja etteheited maakohtu otsusele on osaliselt põhjendatud. 5. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja väitega, et maakohus on E.-M. Korbergi vangistuse üldkasuliku tööga asendamata jätmisel rikkunud põhistamiskohustust. Kohus on esitanud konkreetsed põhjendused, miks ta ei pidanud võimalikuks vangistust üldkasuliku tööga asendada. See on võimaldanud esitada kaitsjal ka oma vastuargumendid. Küll leiab ringkonnakohus, et maakohus on alusetult jätnud vangistuse üldkasuliku tööga asendamata, kohaldades seega valesti

§-i

1. Kohtukolleegium nõustub kaitsjaga, et 6 maakohtu argumentidest tulenevalt ei ole põhjendatud vangistuse üldkasuliku tööga asendamata jätmine. Maakohtu keskne argument vangistuse asendamata jätmisel oli see, et toimepandud tegu näitab, et eelmine karistus ei ole mõju avaldanud ja E.-M. Korberg võib spontaanselt panna toime uusi samalaadseid kuritegusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga, et praeguse menetluse esemeks olevat tegu iseloomustab spontaansus. Eelmise karistuse mõju hindamisel tuleb võtta aga arvesse ka eelmise teo toimepanemisest möödunud aega ja eelmise otsusega kohaldatud katseaja kulgu. Kuriteo, milles ta mõisteti süüdi Harju Maakohtu
2. aprilli 2016 otsusega, pani E.-M. Korberg toime
3. veebruaril 2016, seega ca 3 aastat tagasi. Uue kuriteo pani ta toime pärast eelmisest otsusest tuleneva katseaja lõppu, andmeid selle kohta, et M. Korberg oleks katseajal rikkunud kontrollnõudeid või kohustusi, ei ole. Sellest tulenevalt ei saa ringkonnakohtu hinnangul öelda, et E.-M. Korberg ei ole kriminaalhoolduseks sobiv. Oletuslik on maakohtu seisukoht, et E.-M. Korbergi alkoholisõltuvus võib kahjustada üldkasuliku töö tegemise tõhusust. Nagu kaitsja on välja toonud, oli E.-M. Korbergil olemas töökoht, mis näitab, et ta on võimeline tööd tegema. Tõendeid selle kohta, et E.-M. Korbergil oleks olnud alkoholisõltuvuse tõttu tööülesannete täitmisel probleeme, kohtule esitatud ei ole. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb arvestada veel sedagi, et E.-M. Korbergi süü on väike, samuti seda, et kohus konfiskeeris E.-M. Korbergi auto. Riigikohtu üldkogu juhtnööride kohaselt tuleb konfiskeerimise ja mõistetud karistuse mõju süüdistatavale hinnata kogumis (Riigikohtu üldkogu
4. juuni 2008 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-37-07, p 23). Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd eelmise katseaja jooksul E.-M. Korberg süütegusid toime ei pannud ning üldkasuliku töö tegemise ajal on isik allutatud kriminaalhooldusele, on põhjendatud vangistuse, täpsemalt selle ärakandmata osa asendamine üldkasuliku tööga. Kuna E.-M. Korberg peeti kinni
5. veebruaril 2019 ja vahistati järgmisel päeval, tuleb

§ 68

lg 1 alusel tuleb Egert-Martin Korbergile mõistetud vangistusest eelvangistuses viibitud aja arvel lugeda kantuks 2 kuud 21 päeva vangistust. Ärakandmata on seega 5 kuud 9 päeva vangistust.

§ 69lg 1 kohaselt vastab ühele vangistuse päevale üks tund üldkasulikku tööd.

Sellest tulenevalt vastab 5 kuule 9 päevale vangistusele 159 tundi üldkasulikku tööd. Kuna üldkasuliku töö maht ei ole väga suur, määrab ringkonnakohus

§ 69

lg 3 alusel üldkasuliku töö tegemise ajaks ühe aasta.

§ 69lg 4 alusel kohustab ringkonnakohus E.-M.

Korbergi järgima üldkasuliku töö tegemise ajal

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Kuna apellatsioonides märgiti, et E.-M. Korberg asuks vabanemisel elama oma vanemate juures aadressil XXX, Tallinn, kohustab ringkonnakohus teda katseajal elama sel aadressil. E.-M. Korbergi kuriteo iseloomu tõttu keelab ringkonnakohus E.-M. Korbergil

§ 75lg 2 p 2 alusel katseajal alkoholi tarvitamise.

Kuivõrd ringkonnakohus rahuldas kaitsja taotluse asendada E.-M. Korbergi vangistus üldkasuliku tööga, ei pea ringkonnakohus vajalikuks käsitleda küsimust, kas maakohus oleks pidanud kaaluma E.-M. Korbergi vangistuse asendamist elektroonilise valvega.

1. Põhjendatud on kaitsja etteheide, et maakohus ei ole põhjendanud seda, miks ta kohaldab E.-M. Korbergi suhtes tõkendina vahistamist. Maakohus on öelnud: „Egert-Martin 7 Korbergile mõisteti käesoleva kohtuotsusega karistuseks kaheksa kuu pikkune vangistus. Karistuse kandmise alguseks loeti tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohaldab kohus tõkendit vahistamine ning vahistab Egert-Martin Korbergi kohtusaalist.“ Seega on kohus küll väitnud, et vahistab E.-M. Korbergi kohtuotsuse täitmise tagamiseks, kuid ei ole esitanud ühtegi põhjendust, miks ta peab kohtuotsuse täitmise tagamiseks E.-M. Korbergi vahistamist vajalikuks. Ainuüksi fakt, et E.-M. Korbergi karistati kaheksa kuu pikkuse vangistusega, ei tähenda, et karistuse täitmise tagamiseks tuleb süüdistatav vahistada. Ammugi ei ole vahistamise põhjendusena käsitatav see, et kohus luges karistuse kandmise alguseks tema kinnipidamise aja. Vahistamine ei sõltu sellest, millisest ajast arvestab kohus karistuse algust, vaid karistuse kandmise algus võib sõltuda sellest, kas kohus on pidanud vajalikuks isik vahistada. Ringkonnakohus ei näe asjaolusid, mis annaks alust pidada E.-M. Korbergi jätkuvalt karistuse täitmise tagamiseks vahi all. Seega tuleb kaitsja taotlus rahuldada, maakohtu otsus tõkendi kohaldamise osas tühistada ja E.-M. Korberg viivitamatult vahi alt vabastada.
2. Paika peab ka kaitsja väide, et maakohtu otsuse põhiosa ja resolutiivosa erinevad küsimuses, mitme kuu jooksul peab E.-M. Korberg sundraha tasuma. Maakohtu otsuse põhiosa kohaselt peab E.-M. Korberg tasuma sundraha ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse kuulutamisest, maakohtu otsuse resolutiivosa kohaselt aga viie kuu jooksul. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on kriminaalmenetlusõiguse rikkumisega, kuna kohtuotsuse põhiosa peab sisaldama resolutiivosas olevate otsustuste põhjendusi ja kohus peab olema vastuoluvaba. Ringkonnakohus ei nõustu aga kaitsjaga, et tegemist on KrMS § 339 lg 1 p-s 8 nimetatud menetlusõiguse rikkumisega: KrMS § 339 lg 1 p-le 8 nimetab olulise menetlusõiguse rikkumisena seda, kui kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. See tähendab, et KrMS § 339 lg 1 p 8 ei hõlma igasuguseid vastuolusid otsuse põhiosa ja resolutiivosa vahel, vaid selles on mõeldud olukorda, kus vastuolu on kohtu poolt tõendatuks loetud asjaolude ja kohtu järelduse vahel (sellise olukorraga oleks tegemist nt juhul, kui kohus oleks mõistnud isiku süüdi hoolimata sellest, et otsuse põhiosast nähtuvalt on kohus lugenud tõendatuks, et süüdistatav ei olnud joobes või ei juhtinud autot). Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et KrMS § 339 lg 1 p-s 8 sätestatud rikkumise tuvastamine toob KrMS § 341 lg 2 kohaselt kaasa maakohtu otsuse tühistamise ja kriminaalasja saatmise kohtule uueks arutamiseks. Hoolimata väitest, et maakohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 8 tähenduses, kaitsja kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks saatmist taotlenud ei ole. Praegu on kohus kajastanud otsuse põhiosas ja resolutiivosas vastuoluliselt sama otsustuse sisu. Kohtukolleegium peab sellist ebaselgust oluliseks menetlusõiguse rikkumiseks KrMS § 339 lg 2 tähenduses, mis on võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Kuna ringkonnakohus ei või apellatsioonimenetluses süüdistatava ja kaitsja kaebuse alusel kriminaalasja arutades süüdistatava olukorda raskendada, peab ringkonnakohus lähtuma maakohtu otsuses nimetatutest süüdistatavale soodsamast olukorrast. Seega tuleb võimaldada E.-M. Korbergil tasuda sundraha kuumaksetena 12 kuu jooksul. Kuumakse suurus on seega 33,75 eurot. 8
3. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kaitsja apellatsioon tuleb rahuldada. Süüdistatava apellatsioon tuleb rahuldada osaliselt – maakohtu otsustuse osas kohaldada reaalset vangistust. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse KrMS § 337 lg 1 p 4, § 338 pde 2, 3, 4 järgi osaliselt ning teeb ses osas KrMS § 340 lg 2 p 6 alusel uue otsuse.
4. E.-M. Korbergi kaitsja on esitanud taotluse apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja taotleb, et kohus määraks kokku kolme tunni töö (kriminaaltoimikuga tutvumise, süüdistatavaga konsulteerimise ja apellatsiooni koostamise) eest tasu suuruseks 150 eurot, millele lisandub käibemaks 30 eurot. Kaitsja taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus ei sea kahtluse alla kaitsja väidet, et õigusabi osutamiseks vajalike toimingute maht oli kolm tundi. Kohtukolleegium nendib aga, et vastavalt riigi õigusabi eest makstava tasu suurust reguleeriva justiitsministri määruse § 6 lg 4 kohaselt on määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtulikul arutamisel lihtmenetluses, välja arvatud kohtuistungil osalemine, 25 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 100 euro ühes kohtuastmes. Sellest tulenevalt määrab ringkonnakohus apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 100 eurot, millele lisandub käibemaks 20 eurot. Kuna ringkonnakohus tegi KrMS § 337 lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi, jäävad apellatsioonimenetluse kulud vastavalt KrMS § 185 lg-le 1 riigi kanda. Allkirjastatud digitaalselt 9