← Eesti

2-17-5914/60

2-17-5914 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Iko Nõmm Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. aprill 2019, Tallinn Kohtuasja number 2-17-5914 Kohtuasi Eesti Vabariigi hagi XX vastu 5862 euro 31 sendi saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. aprilli
  3. a otsus Kaebuse esitaja ja liik XX apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 4217 eurot 32 senti Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses Hageja (vastustaja) Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu (registrikood 70001975; asukoht Endla 8, Tallinn), volitatud esindaja Merle Magnus Kostja (apellant) XX (isikukood XXXXXXXXXXX; elukoht XXX), riigi õigusabi korras esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
  4. Tühistada Harju Maakohtu
  5. aprilli
  6. a otsus ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
  7. Rahuldada XX apellatsioonkaebus.
  8. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Kohtu selgitused: Otsuse peale võib esitada Riigikohtule kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. 1 2-17-5914 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
  9. Eesti Vabariik (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) (hageja) esitas
  10. aprillil 2017 Harju Maakohtule XX (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja 5862 eurot 31 senti.
  11. detsembri
  12. a menetlusdokumendis vähendas hageja kostja aegumise vastuväidet arvestades oma nõuet 4217 euro 32 sendini. Hagiavalduse kohaselt mõistis Harju Maakohus
  13. juuni
  14. a otsusega kostja süüdi kuriteos, mille tagajärjel sai YY (kannatanu) raske tervisekahjustuse. Otsus jõustus
  15. detsembril
  16. Kannatanu esitas
  17. aprillil 2012 ohvriabiseaduse (OAS) alusel sotsiaalkindlustusametile taotluse vägivallakuriteo tagajärjel tekitatud kahju hüvitamiseks. Sotsiaalkindlustusamet hüvitas
  18. juuni
  19. a otsuse alusel kannatanule ravikulud ja maksis alates
  20. oktoobrist 2011 kannatanule püsivast töövõimetusest tulenevat hüvitist.
  21. detsembri
  22. a seisuga on kannatanule makstud kokku 5862 eurot 31 senti. Hageja vähendatud nõude aluseks on kannatanule alates
  23. jaanuarist 2014 kuni
  24. detsembrini 2016 makstud hüvitis. Hageja tunnistas, et nõue on kuni
  25. jaanuarini 2014 makstud hüvitise osas aegunud, kuid sealt edasiulatuvalt mitte, sest hüvitist makstakse perioodiliselt ning maksed jätkuvad ka praegu. Kuna kostja põhjustas kannatanule õigusvastaselt kahju ja hageja tasus kannatanule tema eest hüvitist, läks kannatanu nõue hagejale OAS § 31 alusel üle. Kostja vastuväited
  26. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle läbi vaatamata või rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt ei saa hageja esitada kostja vastu nõuet, sest Harju Maakohus kuulutas
  27. septembril 2013 välja kostja pankroti, mis lõppes raugemise tõttu. Hageja ei esitanud oma nõuet kostja pankrotimenetluses. Kostja suhtes on alustatud võlgadest vabastamise menetlust. Isegi kui hageja saab võla sisse nõuda, ei saa ta seda teha kohustustest vabastamise menetluse ajal. Seetõttu tuleb hagi jätta perspektiivituse tõttu läbi vaatamata. Hageja nõue on aegunud, sest kehavigastuse tekitamisest ja tervise kahjustamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 153 lg 1 järgi kolm aastat alates ajast, mil õigustatud isik sai kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada või pidi teada saama. 2 2-17-5914 Esimese astme kohtu otsus
  28. Harju Maakohus jättis
  29. oktoobri
  30. a määrusega rahuldamata kostja taotluse jätta hagi läbi vaatamata ning rahuldas
  31. aprilli
  32. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 4217 eurot 32 senti. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. 3.
  33. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: - kostja on Harju Maakohtu
  34. juuni
  35. a otsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX süüdi mõistetud karistusseadustiku § 118 p 1 alusel, mh kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse tekitamises (otsus jõustus
  36. detsembril 2012); - kannatanu esitas
  37. aprillil 2012 hagejale taotluse vägivallakuriteo tagajärjel tekitatud kahju hüvitamiseks; - hageja
  38. juuni
  39. a otsuse alusel hüvitati kannatanule ravikulud ja maksti alates
  40. oktoobrist 2011 kuni
  41. detsembrini 2016 püsivast töövõimetusest tulenevat kahjuhüvitist kokku 5862 eurot 31 senti, sh alates
  42. jaanuarist 2014 kuni
  43. detsembrini 2016 kokku 4217 eurot 32 senti; - Harju Maakohus kuulutas
  44. septembri
  45. a määrusega tsiviilasjas nr 2-13-9294 välja kostja pankroti ning lõpetas
  46. veebruari
  47. a määrusega pankrotimenetluse raugemise tõttu ja algatas kostja kohustustest vabastamise menetlust; - hageja esitas hagi
  48. aprillil
  49. 3.
  50. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei takista kostja pankroti väljakuulutamine ega võlgadest vabastamise menetlus hageja nõude rahuldamist. Hageja nõudeks on kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise nõue, mis pankrotiseaduse (PankrS) § 176 lg 2 järgi ei lõppe pankroti raugemisel ega võlgniku võlgadest vabastamise korral. Nõude rahuldamist ei takista ka PankrS § 174 lg-s 2 sätestatu, sest keeld võlgniku kohustuste vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele summadele ei takista praeguse nõude rahuldamist. 3.
  51. Hageja nõue on osaliselt, s.o kuni
  52. detsembrini 2013 makstud hüvitise osas aegunud, kuid ei ole aegunud alates
  53. jaanuarist 2014 tasutud hüvitise osas. Hageja on vastavalt ka oma nõuet vähendanud. Hageja esitas regressinõudena õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude. Kuigi selline kahju hüvitamise nõue aegub TsÜS § 153 lg 1 järgi kolme aasta möödumisel ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama, on korduvate kohustuste aegumistähtaeg TsÜS § 154 lg 1 järgi iga üksiku kohustuse jaoks kolm aastat ning see algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Tervisekahju tekitamise korral makstakse kuriteoohvrile perioodilist, mitte ühekordset hüvitist. Seega on hageja nõue enne
  54. detsembrit 2013 makstud hüvitise osas aegunud, kuid ülejäänud osas mitte. 3.
  55. Hagi rahuldamise eeldused on täidetud. Kannatanul oli õigus nõuda kostjalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 2 järgi kahju hüvitamist. Hageja on kostjale kahju ohvriabiseaduses sätestatu kohaselt hüvitanud ning ulatuses, milles nõue ei ole aegunud (4217 eurot 32 senti), on hagejal õigus nõuda kannatanule välja makstud hüvitise hüvitamist OAS § 31 alusel regressi korras endale. 3 2-17-5914 Apellatsioonkaebus
  56. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata, või saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt leidis maakohus vääralt ja vastuolus kohtupraktikaga, et hagi ei olnud hagi esitamise ajaks TsÜS § 154 lg 1 järgi aegunud. Kuna kostjat süüdi mõistev otsus jõustus
  57. detsembril 2012, siis aegus kahju hüvitamise nõue hiljemalt
  58. detsembril
  59. Hageja esitas hagi alles
  60. aprillil
  61. Maakohus jättis arvestamata, et isegi juhul, kui kohus peab võimalikuks nõude sissenõudmist kostjalt, ei saa seda teha kohustuste vabastamise menetluse ajal. Lisaks ei ole hageja seaduses sätestatud tähtajal esitanud kostja pankrotimenetluses oma nõuet. Vastustaja seisukoht
  62. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  63. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus saab teha asjas uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Maakohtu otsuse tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 I lause järgi muuta ka menetluskulude jaotust.
  64. Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus ekslikult, et hageja nõue ei ole
  65. jaanuarist 2014 kuni
  66. detsembrini 2016 kannatanule makstud hüvitise summa osas aegunud. Maakohus lähtus õigesti sellest, et hageja esitas kostja vastu kannatanu asemel viimasele õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude VÕS § 1043 alusel, sest kannatanule hüvitise maksmise tõttu oli hagejale kannatanu nõue OAS § 31 lg 1 alusel üle läinud, kuid maakohus sidus nõude aegumise põhjendamatult hageja perioodiliselt makstud hüvitise ajaga. Riigikohus on selgitanud, et sellises olukorras kohaldub TsÜS § 153, mille I lõike järgi on nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Seejuures kohalduvad samad reeglid ka Eesti Vabariigile, kellele on nõue ohvriabi seaduse alusel üle läinud, sest VÕS § 164 lg 2 ja § 173 lg 2 järgi ei mõjuta nõude üleminek nõude olemust, st nõue läheb üle sellises seisundis, nagu see on, sh aegumise seisukohalt. Kuigi OAS § 31 lg 1 järgi läheb pärast hüvitise maksmist hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile, on TsMS §-s 369 sätestatud võimalus nõuda ka pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Seega oli Eesti Vabariigil võimalik kostjalt nõuda ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist. Seejuures peab kannatanu kahjust teada saama hiljemalt siis, kui esitab hüvitise saamise taotluse, ning sellest ajast hakkab aeguma ka Eesti Vabariigile üle läinud nõue (vt Riigikohtu
  67. novembri
  68. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-126-12, p 14).
  69. Praegusel juhul esitas kannatanu
  70. aprillil 2012 hagejale taotluse vägivallakuriteo tagajärjel tekitatud kahju hüvitamiseks. Seega möödus kannatanu nõude aegumise tähtaeg 4 2-17-5914 hiljemalt
  71. aprillil
  72. Hageja esitas hagi aga alles
  73. aprillil 2017, mil kannatanu nõue oli juba aegunud. Kuna kostja esitas hageja nõudele aegumise vastuväite kogu ulatuses ja jäi kõigi oma varem esitatud vastuväidete juurde ka pärast seda, kui hageja oli nõuet vähendanud, tuleb hagi jätta aegumise tõttu rahuldamata.
  74. Neil põhjendustel rahuldab kolleegium apellatsioonkaebuse ning tühistab maakohtu otsuse, tehes asjas ise uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kuna hagi on aegunud, et võta kolleegium seisukohta apellatsioonkaebuse muude väidete kohta. Menetluskulud
  75. Maakohtu otsuse tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 I lause järgi muuta menetluskulude jaotust. Poolte maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad hagi rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda. Kuigi TsMS § 177 lg 2 järgi peaks maakohus mõistliku aja jooksul alates otsuse jõustumisest kindlaks määrama hüvitatavate menetluskulude suuruse (vt Riigikohtu
  76. aprilli
  77. a otsus nr 3-2-1-142-15, p 21), sai kostja praeguses menetluses Harju Maakohtu
  78. juuni
  79. a määruse alusel riigi õigusabi kohustuseta hüvitada selle kulusid. Seetõttu ei pea hageja kostjale kulusid hüvitama. Lisaks vabastas Tallinna Ringkonnakohus kostja
  80. juuni
  81. a määrusega menetlusabi korras riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuselt. Arvestades menetluskulude jaotust, vabastab kolleegium TsMS § 190 lg 7 alusel kostja riigilõivu riigi tuludesse maksmise kohustusest. /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.