← Eesti

1-10-11471/76

Obsah (6)§ 76§ 75§ 274§ 65§ 113§ 78

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

§ 76lg 2 p 2 alusel kriminaalasjas nr 1-10-11471 Harju Maakohtu 22.

septembri 2010. a otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega. 3.

§ 76

lg 5 alusel määrata Marko Lemsalule katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni

  1. detsembrini 2023, ja allutada ta käitumiskontrollile kahekümne neljaks kuuks.
  2. Katseajal on Marko Lemsalu kohustatud järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja täitma järgmisi kohustusi: 1) elama alaliselt aadressil XXX; 2) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 3) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 5) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 6) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta. 5.

§ 75

lg 2 p-de 1, 2, 21, 7 ja 9 alusel määrata Marko Lemsalule käitumiskontrolli ajaks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis, mis käsitleb alkoholisõltuvust ja/või elustiili; 4) mitte suhelda kriminaalhooldusametniku karistatud inimestega; eelneva loata kriminaalkorras 5) alluda elektroonilisele valvele.

§ 76

lg 6, § 75 lg 2 p 9 ja § 751 lg-te 3 ning 4 alusel kohaldada Marko Lemsalu suhtes elektroonilist valvet kaheteistkümneks kuuks alates päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse tema keha külge; 6) tasuda temalt kriminaalasjas nr 1-09-12543 tehtud Harju Maakohtu

  1. jaanuari
  2. a otsusega kannatanu Ülle Laine kasuks välja mõistetud summast kannatanule vähemalt 100 (ükssada) eurot igas kuus alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust kuni käitumiskontrolli lõpuni. 6.

§ 75

lg 4 alusel panna Marko Lemsalule kohustus teha alkoholi tarvitamise keelu järgimise kontrollimiseks käitumiskontrolli lõpuni omal kulul regulaarselt laboratoorseid vereanalüüse, mis koosnevad süsivesikdefitsiitsest transferriinist ehk analüüsist CDT ja gamma-glutamüüli transferaasist ehk analüüsist GGT. Esimene selline vereanalüüs tuleb teha kümne päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Edaspidi tuleb vereanalüüse teha kriminaalhooldusametniku kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvemini kui üks kord kolme kuu jooksul. Uuringu vastuse peab Marko Lemsalu esitama kriminaalhooldusametnikule viimasega eelnevalt kokkulepitud ajal. 7. Marko Lemsalu katseaeg ja käitumiskontrolli aeg algavad ning

§ 75lg 2 ja lg 4 alusel määratud kohustused kohalduvad kohtulahendi jõustumisest.

  1. Käesolevas ennetähtaegse vabastamise menetluses (maakohtus) tekkinud kulu summas 164 eurot 40 senti jätta riigi kanda.
  2. Määruskaebus rahuldada.
  3. Jätta Marko Lemsalu taotlus käesoleva määruse avalikustamata jätmiseks või avalikustamise piiramiseks rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Harju Maakohtu
  5. septembri
  6. a otsusega tunnistati Marko Lemsalu süüdi

§ 274lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust, mida Kr

MS § 238 lg-t 2 kohaldades vähendati kestuseni 2 kuud.

§ 65lg 1 alusel loeti see karistus kaetuks 2

(8)Harju Maakohtu
  1. jaanuari
  2. a otsusega mõistetud vangistusega ning liitkaristuseks mõisteti 14 aastat 8 kuud 5 päeva vangistust. M. Lemsalu karistusaeg algas
  3. aprillil 2009 ja lõpeb
  4. detsembril
  7. jaanuaril 2019 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid M. Lemsalu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokuratuur M. Lemsalu vabastamist ei toeta.
  8. Tartu Maakohus jättis
  9. märtsi
  10. a määrusega M. Lemsalu karistuse kandmiselt vabastamata. Kohus leidis, et arvestades süüdimõistetu sooritatud kuritegusid, saaks teda ennetähtaegselt vabastada üksnes juhul, kui temast lähtuv retsidiivsusoht oleks üliväike. M. Lemsalu puhul on retsidiivsusoht aga jätkuvalt liiga kõrge ning positiivsed asjaolud (vanglas sotsiaalprogrammides osalemine, keskhariduse omandamine, nõustamised kliinilise psühholoogiga, vabaduses toetav lähivõrgustik ja sissetulek) ei langeta seda piisavalt. Tähele tuleb panna, et praegune ei ole süüdimõistetu esimene vanglakaristus. Seetõttu on põhjendamatu loota, et vangistus suudaks teda motiveerida seaduskuulekal teel viibima. Viimast kinnitab Harju Maakohtu
  11. jaanuari
  12. a otsusest nr 1-09-12543 nähtuv, mille kohaselt M. Lemsalu, teades, et tal tuleb minna vanglasse karistust kandma, jätkas narkoainete ja alkoholi kuritarvitamist ning pani toime uue, varasemast oluliselt raskema isikuvastase kuriteo. Kinnipeetav on käitumisega vabaduses ja vanglas väljendanud korduvalt täielikku ükskõiksust kehtivate normide ning teiste isikute õiguste suhtes. Kuritegude järjepidev sooritamine vangistusasutuses näitab sügavalt juurdunud kuritegelikke käitumismalle ning parandamatut suhtumist, mida ka vanglas viibimine ei ole suutnud muuta. Selge uute kuritegude toimepanemise ohuallikas on alkohol ja narkootikumid. Varasemad kuriteod olid toime pandud kas alkoholijoobes või olid seotud alkoholi ja narkootikumidega muul viisil. M. Lemsalu kinnitusel on ta pärast ema surma mõlemast hoidunud. Kuna viimase isikuvastase kuriteo sooritas süüdimõistetu vanglas ja kainena, siis järeldub sellest, et ta võib muutuda vägivaldseks ka sõltuvusaineid tarvitamata. Eeltoodud asjaoludel ei kaalu positiivsed asjaolud üles sooritatud kuritegude rohkust ja raskust, samuti ohtu, mida võib kinnipeetava vabastamine ühiskonnale kujutada. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  13. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse M. Lemsalu, kes palub kohtumääruse tühistada ning end tingimisi enne tähtaja lõppemist vanglast vabastada, kohaldada temale elektroonilist valvet ning määrata talle kohustuse käia psühhiaatri ja psühholoogi vastuvõttudel ning tasuda kannatanule igal kuul vähemalt 100 eurot kuni nõude tasumiseni. Määruskaebuse palub ta läbi vaadata kohtuistungil. Kaebuse asjakohased argumendid olid järgmised.
  14. Maakohus ei põhistanud, miks teda iseloomustavad positiivsed asjaolud ei langeta temast lähtuvat retsidiivsusohtu piisavalt. Samuti ei selgu määrusest, millised tegurid võimaldavad järeldada, et ka pärast pikaajalist vangistust ei ole tema hoiakud ja suhtumine muutunud. M. Lemsalu kinnitab, et tema väärtushinnangud on muutunud ja ta suudab elada kuritegusid toime panemata. Tema selline tahe ja valmidus on kõikumatud. Seda tõendab asjaolu, et kui ta aastatel 2007–2010 sooritas kuritegusid seitsmel korral, siis pärast seda ei ole ta enam kuritegusid toime pannud. Üheksa aastat seaduskuulekat käitumist peaks midagi näitama. Tema vabastamata jätmine üksnes ta mineviku tõttu on põhjendamatu. Samuti ei ole ta vangistuses ja seda ka rasketel aegadel alkoholi ega narkootikume tarvitanud, mis osutab sellele, et ta on teinud järeldused ja jätkab elu

kena. 6. M. Lemsalu peab vääraks maakohtu järeldust, et kuna ta on vanglas olnud ka varem, siis ei suuda vangistus teda seadusekuulekusele motiveerida. M. Lemsalu arvates ei ole maakohus 3

(8)arvestanud, et ta on vanglas olnud 10 aastat, täitnud individuaalse täitmiskava, karistused tal puuduvad ja vabaduses on tal perekond. Ka ei ole arvesse võetud tema terviseseisundit, tema elus toimunud tragöödiaid ning seda, et lähedased vajavad tema tuge. M. Lemsalu toonitab, et ta igatseb lapsi ja lapselast, tahab olla hea vanaisa ning toetada lähedasi oma kohaloluga, saades ka ise abi ja toetust. Ta kahetseb sügavalt oma tegusid.
  1. M. Lemsalu märgib, et ta on sõlminud kokkulepped FIE Kristiina Timmuskiga ja psühhiaater Imre Rammuliga vabanemisel vestlustel käimise kohta, saamaks spetsialistidelt abi ning nõuandeid. Ta soovib, et kohus kinnitaks need kokkulepped kohustustena. Samuti palub ta määrata kohustuse tasuda kannatanule igakuiselt vähemalt 100 eurot. Ta on nõustunud ka elektroonilise valve kohaldamisega.
  2. M. Lemsalu lisab veel, et talle kuuluvad MTÜ Toetav Abi ja OÜ Kindel Siht. Vabanedes saaks ta seega pakkuda teistele tööd, teenida ise paremini, maksta makse jne. Vanglas on see kõik raskendatud. Kui ta oleks vabaduses, jõuaks abi, mida osutab MTÜ Toetav Abi, paremini puudust kannatavate peredeni. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  3. M. Lemsalu on palunud arutada tema määruskaebust kohtuistungil. KrMS § 390 lg-test 3 ja 4 järeldub, et kõrgema astme kohtus toimuva määruskaebemenetluse vormi (suuline või kirjalik) määrab ära vaidlustatud määruse sisu. Lõike 3 kohaselt viiakse määruskaebemenetlus üldreeglina läbi kirjalikus vormis. Kirjalikus menetluses lahendatakse ka määruskaebus maakohtu määruse peale, millega on otsustatud süüdimõistetu ennetähtaegselt vanglast vabastamise küsimus. Suulises menetluses vaadatakse erandina läbi määruskaebused KrMS § 390 lg-s 4 ammendavalt loetletud põhiõigusi eriti intensiivselt piiravate kohtumääruste peale. M. Lemsalu määruskaebuse vaatab ringkonnakohus seega läbi kirjalikus menetluses. Süüdimõistetu on saanud oma väited välja tuua määruskaebuses, samuti andis ringkonnakohus kaebemenetluse pooltele
  4. aprillini 2019 aega esitada oma seisukohti.
  5. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt.

§ 76

lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas kinnipeetav ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Kirjeldatud juhul peavad aga kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. aprilli
  2. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p-d 20 ja 21)
  3. Maakohus leidis, et kuigi M. Lemsalu on vangistuses käitunud õiguskuulekalt, osalenud mitmes programmis ja õppinud ning ka tema vabanemisjärgsed elutingimused on head, ei saa teda ennetähtaegselt vabastada, kuna tapmisteo raskus ja varasem elukäik annavad põhjuse pidada tema retsidiivsusriski endiselt kõrgeks. Tehes sellise iseenesest lubatud järelduse, jäävad kohtumääruse põhjendused aga üldsõnaliseks küsimuses, miks on 4

(8)jätkuvalt suurem kaal M. Lemsalu varasemal elukäigul ja kuriteo toimepanemise asjaoludel ning miks need andmed võimaldavad järeldada, et ka pärast pikaajalist vangistuses viibimist ei ole tema hoiakud ja suhtumine muutunud. Tuleb ju tähele panna, et M. Lemsalu on vanglas olnud 10 aastat, mis kaheldamatult on pikk aeg. Selle aja jooksul on tema riskikäitumisega tegeletud ning tal on olnud võimalus teha korrektiivid oma käitumises ning mõtlemises.
  1. Vaadates M. Lemsalu vangistusaegset käitumist, nagu see on välja toodud kinnipeetava iseloomustuses, ja hinnates seda, kuidas võivad uue kuriteo toimepanemise riski mõjutada tema elutingimused, peab ringkonnakohus erinevalt maakohtust võimalikuks oodata süüdimõistetult edasiselt õiguskuulekat käitumist.
  2. Nagu käesoleva määruse punktis 11 märgitud, saab kinnipeetava tulevikukäitumist prognoosida eelkõige selle järgi, kuidas ta on ennast karistuse kandmise ajal ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. M. Lemsalu puhul on vaieldamatu, et tema käitumine vangistuses on olnud hea. Ta on vangla korrast kinni pidanud, vanglaametnikega suhtleb ta korrektselt, ta on osalenud mitmes sotsiaalprogrammis („12 sammu“, „Agressiivsuse asendamise treening“, „Sotsiaalsete oskuste treening“, „Tee“), lõpetanud Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi
  3. klassi, käinud vangistuse jooksul regulaarselt kliinilise psühholoogi juures nõustamisel ning loonud MTÜ Toetav Abi (MTÜ tegeleb õigusnõustamise ja puudust kannatavate perede abistamisega) ja OÜ Kindel Siht (osaühing tegeleb elektroonilise ja muu side teenuste osutamisega). Sotsiaalprogrammide läbiviijad on ära märkinud M. Lemsalu aktiivse kaasatöötamise ja probleemide teadvustamise. Veel
  4. detsembril 2018 toimus süüdimõistetuga vestlus, kinnistamaks vangistuse jooksul läbitud sotsiaalprogrammides omandatut. Lisaks selgub kinnipeetava iseloomustusest, et ta on enda suhtes negatiivselt meelestatud, toimepandud kuritegude ning lähedastele põhjustatud mure tõttu. Ka tunneb M. Lemsalu end süüdi, et ta ei saa oma perekonnale nii palju toeks olla kui sooviks. Ta on püstitanud endale eesmärgid töötada, teha sporti, hoolitseda laste eest ning anda ühiskonnale oma panus.
  5. Ringkonnakohus leiab eeltoodu põhjal, et M. Lemsalu on käitumise ja pingutustega vanglas näidanud siirast motivatsiooni muutuda. Programmides osaledes on ta saanud seaduskuulekalt elamiseks ka vajalikud teadmised.
  6. Ka M. Lemsalu elutingimused vabaduses on õiguskuulekalt jätkamiseks soodsad. Süüdimõistetul on kindel elukoht ja elama hakkab ta koos abikaasaga. Abiellus kinnipeetav vangistuse jooksul ning abikaasaga on toimunud nii lühi- kui pikaajalised kokkusaamised. Kriminaalhooldusametnik on vestlusel M. Lemsalu abikaasaga kuulnud kinnipeetava kohta üksnes kiidusõnu. Toetav suhe on M. Lemsalul ka oma isa ja lastega (tütar ja poeg), kes on käinud teda vanglas vaatamas. Poolteist aastat tagasi sündis kinnipeetava tütrel ka laps, milline asjaolu andis süüdimõistetu väitel talle lisamotivatsiooni saada hakkama seaduskuulekalt.
  7. a alguses osales M. Lemsalu kahe kuni kolme kuu jooksul ka perenõustamisel. Majanduslikult on süüdimõistetu kindlustatud. Vangistuses loodud osaühing, saadavad sotsiaaltoetused ning abikaasa valmisolek M. Lemsalu ka rahaliselt toetada, annavad piisava ja toimetulemist võimaldava sissetuleku.
  8. Kohtukolleegiumi hinnangul saab eeltoodu põhjal teha positiivse prognoosi – M. Lemsalu karistuse eesmärgid on täidetud ning on põhjendatud arvata, et ta käitub vabaduses õiguskuulekalt. Asjaolu, et M. Lemsalu on kriminaalkorras karistatud korduvalt; et ta on muu hulgas toime pannud

§ 113

järgi kvalifitseeritava teo; et ta on sooritanud kuritegusid ka vanglas ja et praegune ei ole tema esimene vangistus, ringkonnakohut vastupidisele seisukohale ei veena. Nende andmete pinnalt tehtav ohuprognoos ei varjuta 5

(8)süüdimõistetu kohta käivat positiivset infot (vt käesoleva määruse punktid 13–15). Tuleb ju kõigepealt tähele panna, et M. Lemsalu viimasest,

§ 274lg 1 järgi kvalifitseeritud teost on möödunud üle üheksa aasta.

Tapmistegu jääb rohkem kui kümne aasta taha, kusjuures mainimist väärib, et Harju Maakohtu

  1. jaanuari
  2. a otsuse nr 1-09-12543 kohaselt pani süüdimõistetu tapmise toime kaudse tahtlusega, olles alkoholijoobes. Alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ongi olnud M. Lemsalu kuritegeliku käitumise soodusteguriks. Maakohus nägi seda ohumärki süüdimõistetu puhul endiselt. Kohtukolleegium möönab, et olukorras, kus alkoholi ja narkootikumid mängisid inimese elus olulist rolli, tagasilanguse võimalikkust tõsikindlalt eitada ei saa. Samas on M. Lemsalu puhul siiski võimalik loota, et seda ei juhtu. Ta on vangistuses olnud kaine kümme aastat, läbinud sõltuvuskäitumise kontrollimisele suunatud sotsiaalprogramme ning programmide läbiviijate kinnitusel on tema motivatsioon sõltuvusainetest eemale hoida tõsine ja siiras. Kinnipeetav kindlasti mõistab ka ise, et vana pahe juurde tagasi pöördudes suureneb uue kuriteo toimepanemise ja seega ka vanglasse naasmise tõenäosus.
  3. Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohus, et maakohus hindas

§ 76

lg-s 4 toodud ennetähtaegse vabastamise kriteeriume valikuliselt, omistas liialt suure tähenduse M. Lemsalu tapmisteo asjaoludele (kusjuures kuriteo asjaolusid kohus lähemalt üldse ei käsitlenud) ja eelnevale elukäigule ning jättis piisavalt arvesse võtmata kinnipeetava käitumise ja pingutused vangistuses ning elutingimused vabaduses. Kusjuures, nagu juba märgitud, puuduvad kohtumääruses selged põhjendused selle kohta, miks on M. Lemsalu tapmisteo asjaoludel ja varasemal elukäigul jätkuvalt suurem kaal kui tema vabastamise kasuks rääkivatel andmetel. Selliselt on esimese astme kohus kolleegiumi hinnangul rikkunud KrMS § 339 lg 2 mõttes oluliselt kohtulahendi põhistamise kohustust (KrMS § 3051 lg 1).

  1. Kokkuvõtvalt märkides peab ringkonnakohus seega võimalikuks järeldada, et M. Lemsalu karistuse eesmärgid on saavutatud, s.o võib teha positiivse prognoosi ja jaatada tema edasist õiguskuulekat käitumist. Ehk siis süüdimõistetu saab võimaluse naasta vabadusse ning tõestada, et tema jõupingutused vanglas on olnud tulusad.
  2. Seaduskuulekaks jäämisel abistab süüdimõistetut tema üle teostatav käitumiskontroll ja samuti saadab teda teadmine, et katseajal uue kuriteo toimepanemisel pööratakse täitmisele ka praegu kandmata jääv karistusosa.

§ 76lg-st 5 juhindudes tuleb M.

Lemsalule määrata katseaeg tema ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 10. detsembrini 2023. Katseaeg hakkab

§ 78p 2 kohaselt kulgema kohtulahendi jõustumisest.

Arvestades M. Lemsalu karistatust (sh tapmise toimepanemist) ja varasemat elukäiku, millest ei vaata mööda ka ringkonnakohus, tuleb käitumiskontroll määrata

§ 76lg-s 5 ettenähtud maksimaalseks tähtajaks ehk kahekümne neljaks kuuks.

M. Lemsalu on olnud nõus võtma endale ka kohustuse alluda elektroonilisele valvele.

§ 76

lg 6 ja § 75 lg 2 p 9 alusel tuleb see kohustus talle määrata ja seda

§-s 751 lg-s 3 nimetatud pikimaks ajaks ehk kaheteistkümneks kuuks. 20. Ringkonnakohus peab vajalikuks määrata süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks ka

§ 75

lg 2 p-des 1, 2, 21, 7 ja 9 loetletud kohustused: 1) heastada kannatanule kuriteoga tekitatud kahju summas vähemalt 100 eurot kuus; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid; 4) osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis, mis käsitleb alkoholisõltuvust ja/või elustiili; 5) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega (välja arvatud kriminaalhooldusametniku loal). 21. Kannatanule igakuiselt hüvitatava summa suuruseks määrab kolleegium 100 eurot, kuna suutlikkust tasuda see summa on M. Lemsalu väljendanud määruskaebuses. 6

(8)Ringkonnakohus toonitab, et M. Lemsalule

§ 75

lg 2 p-s 1 märgitud kohustuse panemine ei piira mingil moel kannatanu õigust nõuda M. Salult kogu Harju Maakohtu

  1. jaanuari
  2. a otsusega välja mõistetud summa (19 081 euro 61 sendi) kohest tasumist ega kohtutäituri pädevust rakendada maakohtu viidatud otsuse koheseks täitmiseks täitemenetluse seadustikus ette nähtud sunniabinõusid.

§ 75

lg 2 p 1 alusel määratava tasumiskohustuse (vähemalt 100 eurot kuus) täitmata jätmise korral on aga tegemist käitumiskontrolli nõuete rikkumisega, mis võib kaasa tuua

§ 76lg-s 7 sätestatud tagajärjed, sh vangistuse kandmata osa täitmisele pööramise.

  1. M. Lemsalu on märkinud, et ta on nõus võtma lisakohustuse käia psühhiaater I. Rammuli ja psühholoog K. Timmuski juures. Kolleegium selliseid kohustusi ei kinnita. Kokkuleppe saavutamine nimetatud isikute juures ravil või nõustamisel käimiseks on M. Lemsalu paljasõnaline väide ning seega puudub garantii, et neid kohustusi saaks täita. M. Lemsalul on võimalik pöörduda psühhiaatri ja psühholoogi vastuvõtule omal soovil. Küll näeb ringkonnakohus vajadust kohustada süüdimõistetut läbima sotsiaalprogrammi, mis käsitleb alkoholisõltuvust ja/või elustiili, ning sellise kohustuse kolleegium temale ka määrab.
  2. Veel määrab ringkonnakohus

§ 75lg 4 alusel M.

Lemsalule käitumiskontrolli ajaks täiendava kohustuse teha oma kulul alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks regulaarselt laboratoorset vereanalüüsi. Vereanalüüsi tulemused peavad kinnitama, et M. Lemsalu ei tarvita käitumiskontrolli ajal alkoholi. Kõnealuse lisakohustuse võtmisega on süüdimõistetu nõustunud, esitades sellekohase kirjaliku avalduse Tartu Ringkonnakohtule. Kohtukolleegium peab selle täiendava kohustuse panemist M. Lemsalule vajalikuks. Alkoholi tarvitamine oli varasemalt süüdimõistetu kuritegeliku käitumise soodustegur. Kuigi ta on olnud aastaid sõltuvusaineid tarvitamata ja väljendab motivatsiooni samamoodi jätkata, aitab see meede täiendavalt kaasa eesmärgi – isiku õiguskuulekas käitumine – täitumisele. Ka Riigikohus on

  1. märtsi
  2. a määruses nr 1-09-14104/142 punktis 25 avaldanud soosivat suhtumist kõnealuse meetme kohaldamisse.
  3. Ringkonnakohus selgitab veel vereanalüüsi tegemise korda ja tegemisvõimalusi. Analüüsi tegema minnes ei ole eelregistreerimine vajalik. Kaasa tuleb võtta isikut tõendav dokument. Iga uuringu maksumus on praegu 33 eurot 67 senti ja see tuleb tasuda uuringus osalejal endal kohapeal. Uuringu vastus saabub laborilt hiljemalt kolme tööpäeva jooksul ja see edastatakse labori poolt kokkuleppel uuringus osalejaga viimasele, kas meili teel või paberkandjal. Uuringu vastuse on selles osaleja kohustatud esitama kriminaalhooldusametnikule viimasega eelnevalt kokkulepitud ajal. Vereanalüüsi saab teha SYNLAB Eesti OÜ (tel 17124) järgmistes laborites: - Tallinnas Veerenni 53a VI korrusel, Narva mnt 7 III korrusel või Linnamäe tee 3 II korrusel; Tartus Teguri 37b I korrusel või Gildi 8 kabinetis 318; Pärnus Seedri 6 (Tervise SPA) kabinetis 215; Narvas Tallinna mnt 19c (Hariduse 5) kabinetis 14; Jõhvis Jaama 34 I korrusel kabinetis 16; Viljandis Turu 8/10 II korrusel kabinetis 216; Võrus Jüri 19a kabinetis 412; Elvas Supelranna 21 kabinetis 127; Põltsamaal Lossi
  5. Kohtukolleegium selgitab veel, et kuna käesolev määrus on edasikaevatav ja KrMS § 408 lg 5 ei näe ette selle kohest täitmisele pööramist, tuleb M. Lemsalu vabastada määruse jõustumisel, s.o juhul, kui määrust ei vaidlustata või kui see jääb edasikaebemenetluses 7

(8)muutmata. Sellest lähtudes tuleb M. Lemsalu kandmata karistuse täpne suurus arvestada vabanemise seisuga.
  1. Kandmata karistusosast loetakse M. Lemsalu lõplikult vabanenuks vaid katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab käitumiskontrolli tingimusi ning talle määratavaid kohustusi. Seega peab M. Lemsalu suhtuma katseaega täie tõsidusega.
  2. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 4, tühistab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  3. märtsi
  4. a määruse, vabastab M. Lemsalu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla ja rahuldab süüdimõistetu määruskaebuse.
  5. M. Lemsalu palub vabastada teda Tartu Maakohtu
  6. märtsi
  7. a määrusega väljamõistetud menetluskulu (kaitsjatasu 164 eurot 40 senti) tasumisest või kui see ei ole võimalik, siis vabastada teda menetluskulu tasumisest osaliselt ning võimaldada ülejäänud summa tasuda osade kaupa ühe aasta jooksul. Ringkonnakohus selgitab sellele taotlusele vastuseks, et kuna käesoleva määrusega tühistatakse maakohtu määrus, siis M. Lemsalul kõnealuse kaitsjatasu maksmise kohustust ei teki.
  8. M. Lemsalu palub mitte avaldada ringkonnakohtu käesolevat määrust või avaldada üksnes lahendi resolutiivosa. Süüdimõistetu arvab, et kohtumäärus sisaldab delikaatseid isikuandmeid ning tema era- ja perekonnaelu puudutavaid andmeid. Kohtukolleegium jätab taotluse rahuldamata. KrMS § 4081 lg-s 1 kehtestatud üldpõhimõtte kohaselt on jõustunud kohtulahend kriminaalmenetluses avalik. Erandina oleks KrMS § 4081 lg-te 3 ja 4 kohaselt võimalik avaldada kohtulahendit kärbitud kujul (s.o ainult sissejuhatus ja resolutiiv- või lõpposa) juhul, kui selles kajastuksid delikaatsed isikuandmed või isikuandmed või teave, mille suhtes kehtib seadusega ettenähtud muu juurdepääsupiirang. Ringkonnakohus leiab, et tehtav määrus selliseid andmeid ei sisalda.
  9. M. Lemsalu on palunud ka mitte avaldada Tartu Maakohtu
  10. märtsi
  11. a määrust või siis avaldada üksnes selle resolutiivosa. Ringkonnakohus leiab, et M. Lemsalu selle taotluse saaks läbi vaadata kohtumääruse koostanud kohus ehk Tartu Maakohus. Tegelikult ongi süüdimõistetu taotluse esitanud õigesti maakohtule ja maakohtu edastamistoiming oli ekslik. Sellel asjaolul ei ole praegu aga enam olulist tähendust, kuna kohtumääruse tühistamise tõttu seda arvutivõrgus ei avalikustata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Juhan Sarv Tiit Lõhmus Mati Kartau 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.