) § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus algatati 21.03.2014 ning käesolevaks ajaks on sellest 5 aastat möödunud. 01.04.2019 (täpsustatud 03.04.2019) esitas võlgnik ja võlausaldaja taotluse kohustustest vabastamise otsustamiseks. Vastavalt
lg 2 kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohtu hinnangul puuduvad alused keelduda võlgniku kohustustest vabastamiseks. Kohtute infosüsteemist ei nähtu, et võlgnik oleks süüdi mõistetud pankrotikuriteos. Kohtule on esitatud tõendid võlgniku igakuiste sissetulekute kohta. Võlgniku poolt esitatud tõendite alusel puudub kohtul alus kahelda võlgniku sissetulekute ja väljaminekute vastavuses tegelikkusele. Kohus ei ole tuvastanud
Kohtu hinnangul on võlgnik täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt ning esitanud vajaliku aruandluse. Käesoleval juhul on võlgnikul olnud kohustustest vabastamise perioodil vanaduspensionär (kohtumääruse tegemisel ajal on võlgnik 68-aastane) ja tal on olnud töökoht. Võlgniku töötasu ei ole olnud suur, kuid ta on kohustustest vabastamise menetluse jooksul tasunud võlausaldajatele kokku 16 254 eurot. Pankrotimenetluses on tehtud võlausaldajale väljamakse 1800 eurot. Kokku on võlausaldaja saanud tunnustatud nõudest 57 382,22 eurost 18 054 eurot (16 254 + 1800), s.o 31,46% tasumisele kuuluvast summast. Kohtu hinnangul saab võlausaldajale tehtud maksed lugeda tõendatuks võlgniku poolt kohtule esitatud konto väljavõtetega ja maksekorraldustega. Võlgnik on selgitanud, et tema tervislik seisund on halvenenud ja tal pole võimalik enam töötada täistööajaga. Kohus leiab, et olukorda, kus võlgnik on küll teinud tööd, kuid on saanud tehtud töö eest tasu, millest ei ole olnud võimalik teha võlausaldajatele suurtes summades väljamakseid, ei saa käsitada võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevusena. Seetõttu ei saa antud juhul võlgnikule ette heita võlausaldaja nõude rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on anda võlgnikule võimaluse vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks. Ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse 2
Kuna kohustustest vabastamise taotluse rahuldamata jätmiseks puudub alus, ei ole alust ka kohustustest vabastamise menetluse pikendamiseks. Võttes sealhulgas arvesse võlgniku vanust (võlgnik on 68-aastane vanaduspensionär), ei oleks ka mõistlik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse pikendamine. Kuna kohus vabastab võlgniku tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest pärast viie aasta möödumist, ei ole võimalik võlgniku ennetähtaegne kohustustest vabastamine. Kohus jätab läbi vaatamata võlgniku taotluse kohustustest vabastamiseks enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest. 4.
lg 1 järgi kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.
lg 4 alusel kohus vabastab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Kohus vabastab võlgniku usaldusisiku. Tulenevalt
lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastavalt
lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib
lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. 5.
lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse. Kohus vabastas võlgniku kohustustest. Seetõttu käesoleva kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.