1-07-13263\6

(07231401485)Otsuse tegemise aeg ja koht 14. novembril 2007.a. Tallinnas Kohtunik Violetta Kõvask Kohtuistungi sekretär Sirje Luga Tõlk Anneli Helmann Ringkonnaprokuröri abi Kaitsja vandeadvokaat Aleksander Tšitšerov Veljo Viilol Kriminaalasi M.J süüdistuses KarS § 424 järgi lühimenetluses Süüdistatav M.J, elukoht: XXX, isikukood XXX, EV kodanik, keskharidusega, emakeel – vene keel, töötab OÜ , varem kohtulikult karistatud 1 korral - 12.06.2007.a. Harju MK poolt LS § 74 19 lg 1 alusel rahatrahv 12 000,- krooni, väärteokorras karistatud 2 korral, tõkend – elukohast lahkumise keeld Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318, § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. RESOLUTSIoON Juhindudes KrMS § 175; 179, 180, 237; 238, 311, 313, 318 kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada M.J KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista rahalise karistuse 300 päevamäära ulatuses, so. 25 200,-krooni. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega tasumisele kuulub 200 päevamäära ulatuses, so. 16 800,-krooni. KarS § 73 lg 1, 3 alusel mõistetud karistust täielikult mitte pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda 14.11.2007.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld - peale kohtuotsuse jõustumist tühistada. Välja mõista M.J-ilt (ik XXX, elukoht XXX) riigituludesse sundraha 5400,-krooni, joobeseisundi meditsiiniline tuvastamine 120,- krooni ja kaitsjatasud summas 1938,15 krooni. M.J tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr XXX või Hansapangas nr XXX. Maksekorraldusele märkida viitenumber XXX ning selgitus „M.J, 1-07-13263, sundraha, joobeseisundi ekspertiis, kaitsjatasu“. Sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Asitõendeid kriminaalasja materjalide juures pole. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK M.J on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema olles 12.06.2007.a karistatud Liiklusseaduse § 74’19 lg1 alusel rahatrahviga 12000.-krooni selle eest, et ta juhtis mootorsõidukit olles alkoholijoobes, uuesti 09.09.2007.a kella 11.40 ajal mootorsõidukit XXX reg nr XXX, olles alkoholijoobes. Seega M.J pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. M.J on esitanud taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur. 14.11.2007.a. toimunud kohtuistungil kinnitas M.J, et on talle esitatud süüdistusest aru saanud, tunnistas end süüdi täielikult ning kahetses tehtut, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde. Eelmised trahvid on osaliselt tasumata. Samuti seletas, et tema ülalpidamisel on ema, kes on pensionär ja vanaema. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning M.J-i poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava M.J-i süü on täielikult tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütlusi, mis olid avaldatud kohtuistungil (tl. 18 - 21), kus ta tunnistas ennast süüdi ja kahetses tegu. Seletas, et 09.09.2007.a. umbes kell 00.15 hakkas koos vennaga Nikolaiga jooma alkohoolset jooki Apsent, mida oli umbes 0,5 l. Joomise lõpetas umbes kell 3 hommikul, siis heitis magama. Ärkas kell 11 hommikul, jõi kohvi ja sõitis kesklinna suunas Kalevi basseini poole. Olles umbes 5 minutit sõitnud, pidas teda Kopli tänaval kinni politseipatrull. Kinnipidamisel puhus alkomeetrisse, millel läks kollane pirn põlema. Talle tehti ettepanek teha meditsiiniline ekspertiis. Oli nõus ekspertiisiga ning teda viidi Wismari haiglasse. Pärast alkoholijoobe tuvastamist viidi tagasi Kopli tänavale auto juurde. Seal ütles politsei, et jaluta 2 tundi. Jalutas Kalamaja ümbruses ja siis tuli tagasi auto juurde. Istus rooli ja sõitis koju, kuna sinna kuhu vaja oli minna jäi hiljaks. Ta ei teadnud, et rikub eeskirju, tundis ennast adekvaatselt ja kahetses toimunut. Peale juhtunut ostis endale alkomeetri. Ka: - kohtuotsuse koopia (tl. 2 – 3), nähtub, et 12.06.2007.a. rahuldati osaliselt M.J-i kaebus ning KarS § 66 lg 1 järgi määrati rahatrahvi 200 trahviühiku ulatuses, s.o. 12 000,- krooni tasuda 1 aasta jooksul igakuise maksega vähemalt 1000,krooni. - väärteoprotokoll AB 953042 (tl. 7), 09.09.2007.a. kell 11.40 juhtis M.J mootorsõidukit alkoholijoobes. - joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt (tl. 8), 09.09.2007.a. kell 11.45 tuvastati M.J kerge alkoholijoove 0,75 promilli. - tunnistaja Piret Rehe ütlused (tl. 14 – 16), olles patrullis 09.09.2007.a. Põhja- Tallinna piirkonnas teostas liiklusjärelvalvet, kui märkas kell 11.40 mööda Kopli tänavat tulevat punast BMW, millel üks parktule pirn ei põlenud. Tahtis sellest juhile teada anda ning peatas sõiduki, mille reg.nr oli 178 MCY. Sõiduki juht peatus, keeras akna alla ning talle tundus, et sõidukis oli alkoholilõhn. Kontrollis juhti alkomeetriga ning alkomeeter näitas kollast tuld. Juhiks osutus M.J, kes soovis ekspertiisi, kuna ei uskunud, et tal võib olla alkoholijoove. Toimetasid juhi ekspertiisi, mille tulemusena tuvastati tal kerge joove. Nädalapäevaks osutus pühapäev ja seega vormistas materjalid kohapeal. Soovituslikult saatis juhi mõneks tunniks jalutama ja einestama, kuna edasi juhtida koheselt sõidukit ei olnud lubatud. Kohtunik asub seisukohale, et M.J on nii eeluurimisel kui ka kohtus end esitatud süüdistuses täielikult süüdi tunnistanud, tema ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega ning M.J-i süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi, kuna M.J, olles isikuks, kes on varem toime pannud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise, omades kehtivat karistatust, taas juhtis mootorsõidukit joobeseisundis. Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik M.J-i süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. M.J on varem kriminaalkorras kohtulikult karistamata, väärtegude toimepanemise eest talle varem määratud rahatrahvid on käesoleval ajal osaliselt tasumata, kuigi ta omab legaalset sissetulekut, tema ülalpidamisel on ema ja vanaema, oma süüd ta tunnistab, mis on tema karistust kergendavaks asjaoluks, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Teda süüdistatakse teise astme kuriteo toimepanemises. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohtunik seisukohale, et M.J-ile võib määrata rahalise karistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses. Kuna aga M.J on kindel elukoht ja töökoht olemas, võib tema suhtes kohaldada KarS § 73 sätteid, määrates, et mõistetud rahalist karistust ei pöörata esialgu täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu Asitõendeid kriminaalasja materjalide juures pole. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Violetta Kõvask Kohtunik