1 Ärakiri Kriminaalasi nr 1-05-451 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 30. 01. 2006 Viru – Maakohtu. kohtunik Tiit Kullerkupp sekretär Aile Siil juuresolekul kaitsjad Kristiina Lee, Lembit Nirgi prokurör

§25lg2 järgi.

P.H-le on esitatud süüdistus selles, et tema , kihutatuna ja saades varguse toimepanemiseks O.N-ilt vaimset kaasabi, 10.03.2004a kella 03.17 paiku tungis ukseklaaside lõhkumise teel xxxx hoonesse xxxxx 2 ning varastas videoprojektori Toshiba väärtusega 38000 krooni ja videomagnetofoni Sharp väärtusega 4866 krooni ning juhtmete komplekti koguväärtusega 570 krooni, tekitades Rakvere Linnavalitsusele kahju kokku 43

1. 00 krooni ning AS Falck Ida-Eestile kuuluva infrapunaanduri väärtusega 234 . 00 krooni. Seega P.H, võttes ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil võõraid vallasasju, mis oli toime pandud sissetungimisega, pani toime KarS§ 199 lg2 p8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. O.N-ile on esitatud süüdistus selles, et tema , 2004a märtsikuus Rakvere linnas xxxxx tänaval kallutas tahtlikult alaealist Tanel müürseppa vargust toime panema, mis seisnes selles, et ta tuletas ähvardaval toonil korduvalt T. müürsepale meelde, et viimane on talle võlgu, ähvardades võla mittetasumise korras P.H pea pooleks lüüa, ütles, et kui T. müürsepp raha kusagilt ei saa, tuleb tal vargile minna, kui T. müürsepp varastab aga tema poolt soovitud eseme so. videoprojektori rakvere Põhikoolist, kustutab ta P.H võla ja annab talle veel raha juurdegi, millega tekitas P.H tahtluse toime panna vargus. -tema, 2004a märtsikuus , paar päeva enne P.H poolt varguse sooritamist, osutas Rakvere linnas xxxx tänaval P.H-le tahtlikult vaimset kaasabi varguse toimepanekule, andes juhiseid, et vargile minnes tuleb kaasa võtta haamer, haamri ümber mähkida rätik, et poleks kuulda klaasiklirinat; jalga tuleb panna jalatsikatted, et ei jääks jalatsijälgi, kätte tuleb pann kindad, et ei jääks sõrmejälgi, mispeale P.H tungis
3. 2004a kella
4. 17 paiku ukseklaaside lõhkumise teel xxxxxx hoonesse xxxxxx tn 2 ning varastas videoprojektori Toshiba väärtusega 38000 krooni ja videomagnetofoni Sharp väärtusega 4866 krooni ning juhtmete komplekti koguväärtusega 570 krooni, tekitades Rakvere Linnavalitsusele kahju kokku 43
5. 00 krooni ning AS Falck Ida-Eestile kuuluva infrapunaanduri väärtusega 234 . 00 krooni. Seega O.N, kallutades tahtlikult ja osutades tahtlikult vaimset kaasabi teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole, võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise 2 eesmärgil, mis oli toime pandud sissetungimisega, pani toime KarS§ 199 lg2 p8- § 22 lg2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. O.N-ile on esitatud süüdistus selles, et tema KarS§ 199 lg2 p4 tähendatud isikuna, koos eeluurimise käigus tundmatuks jäänud isikuga,
6. mail 2005a kella 04.30 paiku LääneVirumaal, xxxxx vallas xxxxx esisel parkimisplatsil püüdis ära võtta ebaseadusliku omastamise eesmärgil A L kuuluva sõiduauto xxxxx registreerimisnumbriga xxxxx bensiinipaagist bensiini koguväärtusega 240 krooni, kuid süütegu jäi lõpule viimata , kuna takistati kannatanu poolt. Seega O.N, KarS§199 lg2 p4 tähendatud isikuna, isikute grupis , vastavalt oma ettekujutusele teost, püüdes võtta ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil võõrast vallasasja pani toime KarS§ 199 lg2 p4,

§ 25lg2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

P.H tunnistab ennast esitatud süüdistuses süüdi. Tema kohtus antud ütlustest nähtub et mõnda aega enne kuriteo toimepanemist võttis ta O.N-ilt laenuks 400 krooni ja ei suutnud seda õigeks ajaks tagasi maksta. O.N küsis sageli raha tagasi. Kui ta ikka ei suutnud raha ära maksta, hakkas O.N teda ähvardama, lubades peksa anda ja pea pooleks lüüa, ähvardas korduvalt, tegi seda ka telefoni teel. O.N tegi ettepaneku, et kui raha maksta ei suuda, siis tuleb talle raha eest asju viia. 2-3 korda rääkis O.N, et tuleb minna vargile kui muidu võlga makstud ei saa. Kord elektroonikapoes ütles O.N talle, et kas koolist saaks midagi võtta ja maha müüa, ta ütles O.N-ile, et koolis on videoprojektor, viimane oli videoprojektorist väga huvitatud, ütles, et videoprojektori eest saab võla tasa ja annab lisaks 10 000 krooni. O.N õpetas ka , kuidas vargust toime panna, öeldes et kaasa tuleb võtta haamer, millele on rätik ümber pandud, kätte tuleb panna kindad, kasutada tuleb jalatsikatteid. Ta leidis, et tal polnud muud väljapääsu ja otsustas minna vargile, läks vargile olles mõjutatud O.N-i jutust, tunnistab, et oli ka ise rahast huvitatud. Oma ütlustes kirjeldab ta , kuidas ta öösel koolimaja II korruse akna lõhkus ja majja sisenes, kahe klassiruumi ukseaknad lõhkus ning koolimajast videoprojektori , videomagnetofoni , juhtmete komplekti ja infrapunaanduri võttis. Anduri viskas ta minema, videoprojektori ja videomagnetofoni peitis surnuaia juurde metsa. Järgmisel päeval helistas O.N-ile leppides kokku kokkusaamise kutsekooli väravate juures. Kokkusaamisele läks koos venna Taavi P.H-ga, kes jäi pisut eemale ootama. O.N tuli kokkusaamisele M L autoga, ta andis viimasele videomagnetofoni ja videoprojektori, O.N andis talle raha, kokku sai O.N-ilt 3000 krooni, ei mäleta täpselt, millise summa sai kutsekooli väravate juures, ülejäänud osa rahast sai hiljem . Ta kinnitab, et polnud juttu O.N-iga, et toob videoprojektori kodunt. Ta kahetseb toimepandut, väidab, et kartis O.N-i, teadis, et viimane on vägivaldne. O.N ennast P.H vargusele kallutamises ja vargusele kaasaaitamises süüdi ei tunnista. Tema kohtus antud ütlustes nähtub, et tunneb P.H , kuna viimane käis sageli oma kaksikvenna ja kaaslastega elektroonikapoes. Ta on P.H-le vahel võlga andnud, samuti on P.H vahel koos oma kaaslastega elektroonikapoodi videomakki ja süntesaatorit panti toonud. Tunnistab ka 400 krooni laenamist P.H-le. Väidab, et P.H ei suutnud raha õigeaegselt ära maksta ning ta küsis, kas P.H pole võimalik võla katteks kodust midagi poodi müüki tuua, P.H pakkus videoprojektorit. Eelnevalt oli ta P.H-le 3-4 korda võlga meelde tuletanud. Ühel päeval helistas P.H ja ütles videoprojektori mudeli , selgus, et see oli vana mudel. Nad suhtlesid P.H-ga telefoni teel ja leppisid kokku kokkusaamise, ta lubas P.H-le videoprojektori eest 3000 krooni. Kohtusid kutsekooli väravate juures, kus P.Hndis talle videoprojektori ja videomagnetofoni, tema andis vastu 1500 krooni, samal õhtul peale seda kui ta oli esemed Tallinnas maha müünud ja Rakverre tagasi tuli andis ta P.H-le veel 1000 krooni. Ta ei mäleta, et eelnevalt oleks olnud juttu videomagnetofonist. P.H oli talle kinnitanud , et videoprojektor ja videomagnetofon olid ema omad ning et 3 tõi need kodust. Ta väidab, et endale sai sellest tehingust 5000 krooni. Ta kinnitab, et mõjutanud P.H vargile minema, ei ähvardanud teda, ei teadnud vargusest midagi. Kannatanu AS Falck Ida-Eesti esindaja M T ütlustest nähtub, et infrapunaanduri varguse ja lõhkumisega tekitati kahju

1. 10 krooni , millest P.H on hüvitanud
2. 55 krooni , nõuavad
3. 55 krooni hüvitamist. Kannatanu Rakvere Linnavalitsuse esindaja T V ütlustest nähtub, et neile tekitatud kahju on hüvitatud AS Ergo Kindlustus poolt, kriminaalasjas tsiviilhagi ei esita. Tunnistaja Taavi P.H ütlustest nähtub, et oli teadlik , et tema vend P.H on O.N-ile võlgu , et nad on O.N-iga kokku puutunud tehnikapoes, kus viimane töötas. Ta teab, et O.N tahtis Tanelilt võlga tagasi saada ja Tanel püüdis vältida O.N-iga kokkusaamisi. Korra käis O.N ka neil kodus raha küsimas. Ta kuulis ka kui O.N lubas Tanelile peksa anda, kui võlga tagasi ei maksa. Kuulis kui tehnikapoes O.N küsis Tanelilt , kas koolis on midagi kallist asja. Ta oli koos Taneliga , kui viimane O.N-iga kutsekooli väravate juures kohtus, ta oli pisut eemal ja nägi et Tanel andis O.N-ile midagi, ta ei tea täpselt, mida Tanel O.N-ile andis, nägi et Taneli ja O.N-i kohtumine kestis vaid mõne hetke. R M, P.H ema ütlustest nähtub, et videoprojektorit neil kodus olnud ei ole, möönab et poisid võisid vahel pandimajja viia neile kuuluva videomaki ja süntesaatori . Vargusest on Tanel temale kodus rääkinud samasugust juttu nagu kohtus. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et xxxxx xxxxx Põhikooli hoone uue osa otsas viib II korruse koridoriukseni metallist trepp . Nimetatud ukse alumine klaaspakett on purustatud , purustatud on ka koridoris vasakult esimese klassiruumi ukse alumine klaaspakett, samuti on lõhutud samas koridoris asuva arvutiklassi ukse alumine klaaspakett. A. Laurendilt bensiini varguse katses O.N ennast süüdi ei tunnista. Tema kohtus antud ütlustest nähtub, et 17.05.2005a magas ta oma autos , mille oli parkinud xxxxxx kütusetankla teele, väidab et mujal polnud magada, kuna oli emaga riius ja ei saanud koju minna. Auto juurde tuli üks vene keelt rääkiv silmnähtavalt purjus mees ja tahtis et ta teda Kundasse viiks, et ise ei saa sõita, kuna on alkoholi tarvitanud. Ta ütles mehele, et pole bensiini, mees lubas talle bensiini anda, kuna mehel kanistrit polnud, võttis ta oma autost kanistri ja hakkasid koos mehega minema läbi hoovide, jõudsid ühe maja juurde, mille ees seisis sinine sõiduauto žiguli, mees käskis tal oodata ja keeras autol bensiinipaagi lahti , pani paaki kummivooliku ja tõmbas paagist bensiini. Ta seisis ukse ees ja ootas , tal tekkis mingi kahtlus ja ta küsis võõra mehe käest, kas see auto ikka on tema oma, võõras kinnitas, et on. Kui nad lahkuma hakkasid , tuli üks mees koeraga, võõras mees pani jooksu, tema samuti. Ta peitis enda ühe maja trepikotta, kust politsei ta leidis, kuna oli ähmi täis ja ei osanud politseile öelda, mida ta seal teeb, ütles et teeb trenni , võõrast mehest ta politseile ei rääkinud. Ta ei oska selgitada, miks nad bensiini järgi autoga ei läinud. Eeluurimisel antud ütlustes pole O.N rääkinud võõra mehe alkoholijoobest . Tema eeluurimisel antud ütluste kohaselt oli võõras mees väitnud, et ei saa ise sõita, kuna tal pole kindlustust. Kannatanu A L kohtus antud ütlustest nähtub, et
5. 2005a öösel ärkas helisignaali peale, nägi aknast, et kaks meest olid tema sõiduauto xxxxx juures, nägi et paagist imetakse voolikuga bensiini, maas oli kanister, algul olid mõlemad mehed bensiinipaagi luugi kallal, ta pani vahepeal riidesse ja vaatas uuesti välja, nägi et voolik oli kanistris ja bensiin voolas, mehi näha polnud. Ta helistas politseisse ja läks välja, teda nähes panid mehed jooksu, hüpates erinevates kohtades üle aia, üks mees viskas maha kanistri ja jooksis edasi. Ühe mehe said koos kohale tulnud politseinikuga kätte ühe maja keldrisse viiva trepi alt, teine sai jooksu. Kätte saadud mees oli O.N, kes väitis, et tegeles tervisejooksuga. Bensiini sai ta tagasi ja selles osas kahjunõuet pole, lõhutud on aed, mis tuleb välja vahetada kolme meetri ulatuses, arvab, et see maksab 700 krooni. Ta väidab, et Rak-Toomi teelt, kus O.N-i auto paiknes, 4 saab tema juurde mööda teed umbes 300-400 meetrit, saab ka läbi teiste hoovide, aga see pole käidav tee, see tee tuleb läbi ühe koerakuudi eest. Väidab, et hoovil olnud jälgedest oli näha, et vargad ei tulnud läbi hoovide, vaid tulid mööda suurt teed. Tunnistaja L A , A. Laurendi elukaaslase kohtus antud ütlustest nähtub, et 17.05.2005 a öösel hakkas tööle helialarm , andes märku, et keegi liigub hoovis, nägi aknast et kaks meest liikusid väljas kanistriga. Kui A. L koeraga õue läks , panid mehed jooksu. Tunnistaja A S , politseitöötaja kohtus antud ütlustest nähtub, et 17.05.2005a kutsuti ta Roodeväljale J. L poolt , koos leidsid nad O.N-i ühe maja keldrist , viimane väitis end tegelevat hommikujooksuga. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et xxxx vallas xxxxx majaesisel parkimisplatsil seisab sõiduauto xxxxx sinist värvi , sõiduauto bensiiniluuk on lahti , bensiinipaagil puudub kork, autol kõrval pinnasel bensiiniloik, krundi võrkaed on kõveraks väänatud. Kohus leiab, et P.H tegevuses on tuvastamist leidnud varguse subjektiivne ja objektiivne süüteokoosseis. Tema süü varguse toimepanemisel on kohtus täielikult tõendamist leidnud tema enda ütlustega, kannatanu esindajate ütlustega ja sündmuskoha vaatlusprotokolliga. Kohus leiab, et P.H poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud KarS§ 199 lg2 p8 järgi. Tema süüd välistavad asjaolud kriminaalasjas puuduvad. Kohus leiab, et tõendatud on ka O.N-i süü P.H vargusele kallutamises ning viimasele vaimse kaasabi osutamises. Kohus ei pea usaldusväärseiks O.N-i ennastõigustavaid ütlusi, mis on vastuolus teiste asjas kogutud tõendite ja tuvastatud faktiliste asjaoludega. Kohus loeb usaldusväärseks P.H ütlused selle kohta, et ta just O.N-i mõjutusel ja viimase poolt soovitatud viisil varguse toime pani. P.H on selliseid ütlusi andnud kogu kriminaalmenetluse vältel, ka vastastamisel O.N-iga . Tema ütlusi O.N-i poolsetest ähvardustest ja varguse toimepanemisele kihutamisest kinnitavad ka tunnistaja Taavi P.H ütlused. Kohtu arvates on usutav , et alaealine varem kuritegusid mitte toime pannud P.H poleks läinud vargile , kui poleks olnud O.N-i poolseid korduvaid ähvardusi ja otseseid ettepanekuid ja üksikasjalikke juhiseid varguse toimepanemiseks. O.N-i enda ütlustest nähtub, et ta mõjutas P.H võla tasumiseks tooma kodust emale (seega mitte P.H-le) kuuluvaid esemeid. Eelnevaga on O.N ka ise tunnistanud P.H kallutamist õigusvastasele tegevusele. O.N-i rollile vargusele kaasaaitamises viitab otseselt ka asjaolu, et vargusele järgneval päeval andis P.H varastatu üle just temale, samuti see, et O.N ei pannud varastatud esemeid müüki oma töökohas xxxxxx elektroonikapoes nagu varem P.H-ga jutuks oli vaid müüs need maha juba samal päeval Tallinnas. Kohtu arvates on eelnevaga tõendamist leidnud vargusele kallutamise ja vargusele kaasaaitamise objektiivne ja subjektiivne süüteokoosseis O.N-i tegevuses. Korduvate ähvardustega kasutada füüsilist vägivalda aga ka teenimisvõimalusega meelitades tekitas ta P.H tahtluse varguse toimepanemiseks mille viimane ka realiseeris. Olles tekitanud P.H varguse tahte , tugevdas ja soodustas O.N selle tahte realiseerimist oma vaimse kaasabiga- õpetustega haamri, kinnaste ja jalatsikatete kohta. Seades eesmärgiks võla kättesaamise ja rahalise tulu saamise P.H poolt varguse toimepanemise läbi tegutses O.N tahtlikult kavatsetuse vormis. Kohus leiab, et AS Falck Ida-Eesti tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus ei pea usaldusväärseiks ka O.N-i poolt A. L bensiini varguse episoodi kohta antud ennastõigustavaid ütlusi. Kohus leiab, et minnes kaasa ja tegutsedes koos eeluurimise käigus tundmatuks jäänud isikuga, pani O.N toime A. L kuuluva 20 liitri bensiini varguse katse vähemalt kaudse tahtlusega. Arvestades O.N-i poolt oma kaaslase kohta eeluurimisel ja kohtus antud erinevaid ütlusi tekib kahtlus, kas tegemist polnud O.N-i tuttavaga kellega nad koos ja kavatsetult vargile läksid. Kuna aga sellist versiooni kinnitavad otsesed usaldusväärsed tõendid kriminaalasjas puuduvad lähtub kohus O.N-i ütlustest ja 5 sellest, et tundmatuksjäänud isik oli O.N-ile võõras. Riigikohtu lahendis 3-1-1-20-04 märgitakse, et kaudse tahtlusega on tegemist siis kui on tuvastatud , et isik ei pruukinud ehk küll olla kindel süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumises, kuid samas pidas seda siiski võimalikuks ja ka möönis kõnealuse asjaolu saabumist. O.N on ise tunnistanud , et ajal mil nad lasid välja bensiini võõrast autost, tekkisid tal kahtlused selle tegevuse seaduslikkuses ja ta küsis võõralt, kas tegemist on tema autoga. Kahtluse tekkimine viitab otseselt temal kaudse tahtluse olemasolule varguse toime panemiseks. Asjaolu, et võõras tema küsimusele vastates autot enda omaks nimetas ei saanud toimunu tehiolusid arvestades O.N-i kahtlusi hajutada. Kahtlusi pidi süvendama ka asjaolu, et võõras oli silmnähtavalt alkoholijoobes, et mindi öisel ajal läbi võõraste hoovide samas kus oleks olnud võimalik sõita mööda teed ja autoga. Kuna vargus jäi lõpule viimata kannatanu sekkumise tõttu, siis on O.N-i tegevus selles kuriteoepisoodis õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4, 7 -§ 25 lg 2 järgi. Kuna A. L pole esitada konkreetseid tõendeid varguse käigus aia lõhkumisega tekitatud kahju suuruse kohta, siis jätab kohus tema tsiviilhagi läbi vaatamata , A. L on õigus esitada tsiviilhagi tsiviilkohtumenetluse korras. Kohtuistungil esitas P.H kaitsja taotluse P.H vabastamiseks karistusest kohaldades talle mõjutusvahendit allutamist käitumiskontrollile KarS § 87 lg1 p2 alusel . Oma taotlust põhjendas kaitsja asjaoluga , et kuriteo toimepanemisel oli P.H 15aastane, et tema suhtes esinevad kergendavad asjaolud süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus ja tekitatud kahju osaline vabatahtlik hüvitamine. Taotlust põhjendab kaitsja ka sellega, et P.H on varem kohtu poolt karistamata , et viimane koolist antud iseloomustus on positiivne, et ta lõpetas 2005a kevadel xxxxx ja on asunud õppima xxxx. Arvestades taotluses nimetatud asjaolusid , aga ka seda, et P.H pani kuriteo toime täisealise O.N-i kallutamisel ja vaimsel kaasabil, leiab kohus, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Karistuse mõistmisel O.N-ile arvestab kohus KarS§56 sätteid. O.N-i karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. O.N on kohtu poolt varem karistamata, töökohta ei oma. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 313-319; 175 lg1 p 4, 9; 179 lg1 p2 kohus Otsustas: P.H süüdi tunnistada KarS § 199 lg2 p 8 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust KarS § 87 lg1 p2 alusel vabastada P.H karistusest kohaldades talle mõjutusvahendina allutamist käitumiskontrollile 1 (üks) aastaks. Käitumiskontrolli ajal kohustada P.H järgima kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxxx . 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Käitumiskontrolli aja alguseks lugeda
7. 2006a. O.N süüdi tunnistada KarS § 199 lg2 p 8- §22 lg2,3 ja § 199 lg 2 p 4,

§25lg2 järgi ja karistuseks mõista 7 (seitse) kuud vangistust, 6 Kar

S § 74 lg. 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud. Katseajaks allutada O.N kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda katseajal järgima KarS § 75 lg. 1 toodud kontrollnõudeid 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxx. 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Katseaja alguseks lugeda

2. 2006a. Tõkend- elukohast lahkumise keeld O.N-i ja P.H suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Mõista välja O.N-ilt (xxxxx ) sundraha 4500.00 (neli tuhat viissada, 00 ) krooni riigituludesse. Saaja : Rahandusministeerium a/k SEB EÜP 10220034800017 viitenumber 2800049900 . Mõista välja P.H-lt, alaealisel vahendite puudumisel tema emalt Riina P.H-lt (xxxxxxx ) sundraha 4500.00 (neli tuhat viissada, 00 ) krooni riigituludesse. Saaja : Rahandusministeerium a/k SEB EÜP 10220034800017 viitenumber 2800049900 . Mõista välja O.N-ilt (xxxxx ) riigituludesse kohtukuluna: õigusabi eest väljamaksmisele kuuluv summa kohtus vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest
3. 00(neli tuhat kakssada nelikümmend kaheksa. 00 sh 18% käibemaks) krooni. Saaja: Rahandusministeerium a/a 10220034800017 SEB Eesti Ühispank viitenumber 2800074771). Mõista välja solidaarvastutuse korras O.N-ilt (xxxx) ja P.H-lt (xxxxxxx)
4. 55 (kakssada kakskümmend kuus.55) krooni, alaealisel P.H vahendite puudumisel tema emalt Riina P.H-lt osavastutuse korras 113, 25 ( ükssada kolmteist. 25 ) krooni kannatanu AS Falck Ida-Eesti (a/a 1120086330) kasuks tsiviilhagi katteks kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks Asitõend- bensiinikanister hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Viru Ringkonnakohtule teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Viru Maakohtule kirjalikult 7 (seitse) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult 15 (viisteist ) päeva jooksul alates otsuse ärakirja kättesaamisest. Kohtunik /allkiri/ T.Kullerkupp Ärakiri õige Kohtunik T.Kullerkupp Kohtuotsus jõustus Kohtunik T.Kullerkupp