lg 2 p 7, 8 järgi üldmenetluses Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Irina Karo O.G, R.K, O.G kaitsja kokkuleppe alusel vandeadvokaat Artur Umuršadjants R.K määratud kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina Juhindudes KrMS § 306, § 309 lg 1,3, § 315, § 318 lg 1, 319 lg 1,2, kohus OTSUSTAS: O.G süüdi tunnistada
lg 2 p 5,7 järgi ja karistada vangistusega 8(kaheksa) kuud ja 9(üheksa) päeva.
alusel arvates O.G karistusaja hulka eelvangistus 21 02 -28 10 2005, kokku 8(kaheksa) kuud ja 9(üheksa) päeva, lugeda karistus kantuks ja vabastada O.G koheselt kohtusaalist Muuta O.G-le kohaldatud tõkend- vahistamine 28 10 2005, kohaldades talle tõkendina elukohast lahkumise keeld kuni kohtuotsuse jõustumiseni. R.K süüdi tunnistada
lg 2 p 4, 5, 7 järgi ja karistada vangistusega 7(seitse) kuud.
1 alusel, suurendada mõistetud karistust Ida-Viru Maakohtu kohtuotsusega 18 05 2004 nr 1-974/03 mõistetud ärakandmata karistuse võrra- vangistus 2(kaks) aastat, 1(üks) kuu ja 28(kakskümmend kahekas) päeva. Määrata R.K-le liitkaristuseks vangistus 2(kaks) aastat, 8(kaheksa) kuud ja 28(kakskümmend kaheksa) päeva. Karistuse algust arvestada R.K-le alates 28 10
2.Kohtuistungil tõendamist leidnud asjaolud ja põhjendus. Süüdistatavad O.G ja R.K tunnistasid end osaliselt süüdi. O.G ütluste kohaselt tema ja R.K nägid Valentini poe juures kannatanuid, läksid nende juurde. Nad küsisid kannatanutelt suitsu. Said suitsu. Seejärel läksid koos kannatanutega Pärna tänavat pidi koos kuni lasteaiani. Rääkisid umbes 10 minutit: küsisid, kas kannatanutel raha on. Said vastuseks, et ei ole. Sel ajal nägi ta, kannatanu käes rahakotti (kannatanu tahtis seda vist ühest taskust teise panna).Rahakott kukkus maha. Tema tõstis selle üles ja vaatas, mis kotis on. Oli 100 krooni ja kaardid. Võttis need endale. Küsis kannatanult Pin-koodi. Tema ja R.K läksid pangaautomaadi poole selleks, et proovida kannatanute pangakaartidega raha võtta. Ta ei tarvitanud kannatanu suhtes vägivalda, seda ei teinud ka R.K. Nuga tal kaasas ei olnud, ta ei mäleta, et oleks ähvardanud nuga välja võtta. Kui nad panga poole läksid, siis kannatanud jälitasid neid kuni pangani ja hoidsid neid pangaautomaatide ruumis kinni. Nad said ukse lahti lükata ja põgenesid. Seejuures leidis ta käekella, mis võis kannatanul käe pealt ära tulla. Ta võttis leitud kella endale. Kartes politseid nad põgenesid. Ei tema ega R.K löönud kannatanut, kes komistas ja kukkus ise. Kahju on hüvitatud. R.K andis samasisulisi ütlusi. Kinnitas, et kannatanud olid joobnud olekus, mistõttu otsustasid neilt raha küsida. Vägivalda kannatanute suhtes nad ei kasutanud, kuid võtsid ära nende rahakotid: tema võttis kannatanu pükste tagataskust rahakoti, kus olid pangakaart jm dokumendid., O.G –kannatanu oma. Rahakotist leitud pangakaartidega läksid panga poole Ta kotist leitud kaardid teele laiali. Kannatanud, kes neid jälitasid kuni pangani, korjasid need üles. Kannatanud hoidsid neid pangaautomaatide ruumis kinni. Kui nad välja pääsesid, siis põgenesid. Kumbki neist ei löönud kannatanu Kohtueelses menetluses andsid süüdistatavad samasisulisi ütlusi, kinnitades, et nad ei tarvitanud kannatanute suhtes vägivalda, kuid võtsid ära nende rahakotid koos dokumentidega, O.G võttis endale kella. Kannatanu ütluste kohaselt tema ja öösel tulid kauplusest Valentin. Nad olid alkoholi tarvitanud. Süüdistatavad tulid nende juurde ja küsisid suitsu. Saanud sigaretti, süüdistatavad liikusid nendega koos Pärna tänavat pidi kuni lasteaia võrkaiani ja hakkasid raha küsima. Nad vastasid, et raha ei ole. Aia juures takistasid süüdistatavad nende edasiliikumise ja hakkasid nende taskuid läbi otsima. See, kes teda läbi otsis, ütles „ole rahulik, kuni ma nuga pole võtnud. Nuga ta ei näidanud ega teinud ka liigutust, mida oleks võinud pidada noa võtmise katseks. Sel ajal püüdis tema peita rahakotti ühest taskust teise, kuid süüdistatav märksa, lõi talle käe pihta ja võttis ära rahakoti, mis maha kukkus. Süüdistatav küsis talt pin-koodi. Ta ütles vale koodi. võttis teine isik rahakoti, kus olid dokumendid. Süüdistatavad läksid Hansapanga poole. Nemad asusid jälitama, teel korjasid üles mahavisatud dokumendid. Kui süüdistatavad olid pangaautomaatide ruumi sisenenud, siis tema koos hoidis ust kinni selleks, et turvakaamera fikseeriks ründajad. Paari minuti jooksul suutsid ründajad ruumi ukse lahti suruda ja jooksid välja. Tema koos jooksis samuti ära, kuid kukkus. Lamades tundis lööke pähe, kuid ei näinud, kes lõi. Seejärel avastas ta, et käekell on kadunud, kuid ei tea täpselt, kuidas see kadus. Juhtunust teatasid politseile koheselt. Vigastusi talle ei tekitatud, arsti poole ei pöördunud. Kahju on hüvitatud. Kannatanu andis samasisulisi ütlusi: ta kinnitas, et süüdistatavad norisid raha ja lasteaia tara hakkasid neid läbi otsima. Tema pükste tagataskust paistis rahakoti võttis üks neist ära. Ründajad läksid panga poole. Tema ja jälitasid, korjasid teelt mahavisatud dokumendid. Tunnistaja ütluste kohaselt ostis ta palvel 600 krooni eest välja kannatanu käekella, mis oli kannatanult varastatud. näitas talle O.G, kes oli tema asjad ära võtnud. Tunnistaja ütluste kohaselt kutsuti Keskalleel oleva Hansapanga kontori juurde politsei: kaks noormeest vajasid abi, sest neilt oli ära võetud asjad. Politsei võttis noormehed autosse, sõitsid vargaid otsima. Ühe neist- O.G- leidsid, kuid teda ei õnnestunud kinni pidada. Kannatanu ei rääkinud, kas tema suhtes oli vägivalda kasutatud. Lisaks süüdistatavate O.G ja R.K ning kannatanute ning tunnistajate ütlustele kinnitavad kuriteo toimepanemise asjaolusid ka kannatanu A avaldus, esemete vaatlusprotokoll, ütluste olustikuga seostamise protokollid ja vastastamiste protokoll. Kohus leiab, et kannatanute ja süüdistatavate ütlused selles osas, milles nad langevad kokku, on usaldusväärsed. Nendele saab rajada süüdimõistva kohtuotsuse. Kannatanu on kohtueelsel uurimisel andnud ütlusi, mis erinevad kohtus antud ütlustest, kusjuures kannatanu hilisematesse ütlustesse on lisandunud järjest uusi nüansse vägivalla kasutamise kohta. Kohtueelses menetluses kannatanu korduvalt andis ütlusi, et teda otsiti läbi, rahakott kukkus maha, kui ta püüdis seda teise taskusse panna, vägivalda tema suhtes ei kasutatud. Kannatanu avaldusest nähtub, et talt avalikult varastati rahakott- vägivalla kasutamist ei maininud. Ka ei maininud kannatanu seda, et teda löödi jalaga, kui ta kukkus. Kohus leiab, et ütlused vägivalla kasutamise kohta tema suhtes ei ole usaldusväärsed, sest nad pole järjekindlad ja neid ei kinnita muud kriminaalasjas kogutud tõendid: arsti poole ta ei pöördunud, teistele isikutele ta sellest, et teda löödi, ei rääkinud. Kannatanu ei ole vägivalla kasutamisest rääkinud.
koosseisu tunnuseks on
Sellise vägivalla kasutamine O.G ja R.K poolt ei ole tõendatud. Võõra vallasasja äravõtmine võib olla kvalifitseeritud
järgi ka siis, kui kasutati psüühilist vägivalda -ähvardati tappa või tekitada tervisekahjustust. Vastavalt
Kannatanu ütluste kohaselt ei teinud O.G, kes teatas, et ta võib noa välja võtta, ühtki liigutust, mis oleks andnud alust arvata, et ta noa välja võtab. Nuga süüdistataval ei olnud, mistõttu ta ei saanud ka seda näidata. Kohus leiab, et kannatanute käitumine pärast seda kui neil oli avalikult ära võetud rahakotid, kinnitab seda, et neil puudus alus karta ähvarduse täideviimist. Nad järgnesid süüdistatavatele ja hoidsid neid pangaautomaadi ruumides kinni. Süüdistatavad peale vabanemist põgenesid. Seega ütlus „ma võin noa välja võtta“ ei olnud ähvardus, mille täideviimist oli kannatanutel alus karta. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et O.G ja R.K grupis panid toime kannatanutele kuuluvate vallasasjade äravõtmise avalikult, omastamise eesmärgil ja otsese tahtlusega, kasutamata kannatanute suhtes
ettenähtud vägivalda või ähvardust
Süüdistus relva või relvana kasutatava eseme kasutamises või sellega ähvardamises(
lg 2 p 8) on täielikult ümber lükatud nii süüdistatavate kui kannatanute ütlustega. Eeltoodust lähtudes tuleb O.G ja R.K tegu ümber kvalifitseerida röövimiselt (
) avalikuks varguseks (
O.G teo avaliku varguse toimepanemises grupi poolt kvalifitseerib kohus
R.K on varem karistatud varguse eest, mistõttu tuleb tema tegu avaliku varguse toimepanemises grupi poolt ja isikuna, kes on varem toime pannud varguse, kvalifitseerida
O.G ja R.K süüd ning nende teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad 3. Kohtu meetmed ja põhjendus.
lg 2 sätestab varguse eest kvalifitseerivate asjaolude olemasolul karistuseks vangistuse kuni 5 aastat. Kohtulikul uurimisel leidis tõendamist O.G süü grupi poolt ja avalikult toimepandud varguses ning R.K süü grupi poolt ja avalikult toimepandud varguses, mille ta pani toime isikuna, kes on varem toime pannud varguse.
karistust kergendavaks asjaoluks on mõlemal süüdistataval varalise kahju hüvitamine kannatanule vabatahtlikult.
Nii O.G kui R.K on kriminaalkorras karistatud. R.K-le varavastase kuriteo eest tingimisi kohaldatud vangistus on pööratud täitmisele. Kohus leiab, et õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt ja hoidmaks süüdlasi edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest, tuleb O.G ja R.K karistada lühiajalise reaalse vangistusega. Kohus arvestab asjaolu, et üheepisoodilise II astme kuriteoga ei tekitatud suurt varalist kahju ja selle käigus ei kasutatud vägivalda, ning kohtueelses menetluses süüdlased vabatahtlikult hüvitasid varalise kahju. Sellest lähtuvalt tuleb O.G ja R.K karistada lühiajalise vangistusega: O.G karistada vangistusega 8 kuud ja 9 päeva. O.G viibib vahi all teise kriminaalasja järgi, mis on Ida-Viru Maakohtus arutamata. Vastavalt kohtumäärusele 10 11 2005, millega täpsustati karistuse kandmise algust, tuleb arvestada O.G vangistust käesoleva kohtuotsuse järgi alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.s. 28 10 2005. R.K karistada vangistusega 7 kuud.
1 alusel tuleb R.K-le mõistetud karistust suurendada Ida-Viru Maakohtu kohtuotsusega 18 05 2004 nr 1-974/03 mõistetud ärakandmata karistuse võrra- vangistus 2 aastat, 1 kuu ja 28 päeva. Määrata R.K-le liitkaristuseks vangistus 2 aastat, 8 kuud ja 28 päeva. Vangistuse algust arvestada R.K-le alates 28 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.