§-de 3, 76 p 1 ja 124 p 1 nõudeid ja põhjustades sellega ettevaatamatusest kahe isiku surma, pani toime KarS § 422 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav G.F tunnistas ennast süüdi temale esitatud süüdistuses. Süüdistatava G.F-i kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et 13.10.2004 päeval kella 2-3 paiku sõitis ta koos Toomas Uuseni ja Hindrek Tambikuga selle sama autoga, millega hiljem liiklusõnnetus juhtus, Käsmu kalale. Süüdistatava G.F-i sõnul tarvitasid nad mere ääres alkoholi, kusjuures ka tema võttis suutäie viina. Süüdistatav G.F kinnitas, et kui nad Võsule tagasi sõitsid, siis olid nad läinud tema vanaema juurde, et puud kinni katta ning ka selle käigus jõid nad veel viina. Süüdistatava G.F-i sõnul pidid nad sealt edasi sõitma Võsu pagariärisse, kuid enne sinna jõudmist, juhtus see traagiline õnnetus. Süüdistatav G.F kinnitas, et tema oli roolis ning autos oli veel Toomas Uusen, kes istus kõrvalistmel. Süüdistatava G.F-i sõnul on kurvi läbimiseks aleviku poolt tulles eesõigus. Süüdistatava G.F-i väitel tundus kõik ohutu olevat, sest vastu autosid ei tulnud. Süüdistatav G.F kinnitas, et kuna sild on väga ohtlik (kitsas), siis tuleb selle ohutumaks läbimiseks kiirust lisada ning ratta või paari võrra kalduda vastassuunavööndisse. Süüdistatav G.F tunnistas, et silla ületamisel oli ta kaldunud vastassuunavööndisse, et silda ohutumalt läbida. Süüdistatav G.F väitis, et kui ta märkas peale silda vasakul tee poolel kõndivat naisterahvast vankriga, siis tegi ta järsu pöörde paremale ning pidurdas. Süüdistatav G.F võttis 2 omaks, et ilmselt oli pööre paremale liiga järsk, mistõttu auto ei kuuletunud ja kaotas juhitavuse. Süüdistatava G.F-i sõnul oli ilm sompus ja küllaltki hämar ning tema auto kiirus võis olla 50-60 km/h. Süüdistatava G.F-i väitel ei ole võimalik kiirusega 80 km/h seda silda läbida. Süüdistatav G.F tunnistas, et peale liiklusõnnetust tarvitas ta pagariäris alkoholi. Süüdistatav G.F nõustus kohtuistungil kannatanu Merje Vaidalu 20 000 krooni suuruse tsiviilhagiga. Kannatanu Merje Vaidalu kinnitas kohtuistungil, et liiklusõnnetuse tagajärjel hukkusid tema ema, kes oli 63 aastat vana ja tütar, kes oli aasta ja 8 kuune. Kannatanu Merje Vaidalu jäi kohtuistungil kohtueelsel menetlusel esitatud 20 000 krooni suuruse tsiviilhagi juurde, milline koosneb saamata jäänud töötasust summas 10 000 krooni, lapsevankri maksumusest summas 4000 krooni, ravimite maksumusest summas 3000 krooni, psühholoogi teenuse kasutamise tasust summas 1500 krooni ning transpordikuludest summas 1500 krooni. Süüdistatav G.F hüvitas peale kohtuistungit 12.10.2005 vabatahtlikult kannatanu Merje Vaidalule tsiviilhagi summas 20 000 krooni. Tunnistaja Toomas Uusen kinnitas kohtuistungil, et ta käis koos G.F-i ja Hindrek Tambikuga G.F-i Volkswageni bussiga kalal, kus nad kõik tarvitasid alkoholi. Tunnistaja Toomas Uuseni teada nad Võsule tagasi tulles ja G.F-i juures kodus puid kinni kattes alkoholi ei tarvitanud. Tunnistaja Toomas Uuseni väitel pidid nad edasi sõitma pagariärisse, kuid teel sinna tehti keskuses peatus, kus Hindrek Tambik läks nende juurest minema. Tunnistaja Toomas Uuseni sõnul pidid nad G.F-iga Hindrek Tambikule pagariärisse järele sõitma, kui peale silda asi juhtuski. Tunnistaja Toomas Uusen väitis, et nägi, kui inimene lendas vastu esiklaasi ja G.F sõitis paremale poole vastu kivist maja seina. Tunnistaja Toomas Uusen kinnitas, et enne ta jalakäijaid ei näinud. Tunnistaja Toomas Uuseni sõnul ei tundnud ta mingit külglibisemist. Tunnistaja Toomas Uuseni arvates oli ilm pilvine ning hakkas hämarduma. Tunnistaja Toomas Uuseni sõnul võis G.F-i auto kiirus olla maksimaalselt 50-60 km/h. Tunnistaja Toomas Uuseni väitel on kurv ohtlik, sest see kallutab väljapoole. Tunnistaja Jarmo Kivi kinnitas kohtuistungil, et kohtus G.F-i ja Toomas Uuseniga 13.10.2004 kella 6 paiku Võsul Keskuse kaupluse ees. Tunnistaja Jarmo Kivi sõnul oli G.F alkoholijoobes. Tunnistaja Jarmo Kivi kinnitas, et kui tema liiklusõnnetuse toimumise kohta jõudis, siis hoidis G.F väikest last süles, üks naine oli puu all ja buss oli vastu maja seina. Tunnistaja Epi Lepa kinnitas kohtuistungil, et ta oli spordihoones ja vaatas kella, kell oli 17.
Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga nr 61 13.10.2004 on tuvastatud süüdistataval G.F keskmine alkoholijoove (alkoholi sisaldus veres 2,48 promilli). Süüdistatava G.F-i kohtuistungil antud ütlusi, et peale liiklusõnnetust tarvitas ta Võsu pagariäris veel alkoholi, peab kohus ebatõenäolisteks, sest süüdistatav G.F ei ole seda öelnud kohtueelsel uurimisel. Lisaks sellele on süüdistatav G.F läbivaatust teostanud arstile Rakvere Haiglas avaldanud, et tarvitas viimati alkoholi (120 ml viina) kella 15.00 17.00. Liiklusõnnetus toimus 13.10.2004 kella 17.20 paiku. Sellega nagu oleks süüdistatav G.F peale liiklusõnnetust tarvitanud Võsu pagariäris veel alkoholi, on ta tahtnud kohtule näidata seda, et alkoholijoobel ei olnud liiklusõnnetuses määrav osa.
Liiklustehnilise ekspertiisi aktis nr LL 109-05/2565 16.05.2005 sisalduva kohtueksperdi arvamusega on tõendatud, et süüdistatava G.F-i juhitud veoauto Volkswagen Transporteri reg nr xxxxx kiirus fikseeritud külglibisemise jälje alguses võis olla 62 kuni 80 km/h.
Süüdistatav G.F tunnistas kohtuistungil, et silla ületamisel oli ta kaldunud vastassuunavööndisse, et silda ohutumalt läbida. Süüdistatav G.F väitis, et kui ta märkas peale silda vasakul tee poolel kõndivat naisterahvast vankriga, siis tegi ta järsu pöörde paremale ning pidurdas, kuid ilmselt oli pööre paremale liiga järsk, mistõttu auto ei kuuletunud ja kaotas juhitavuse. Süüdistatava G.F-i kohtuistungil antud ütlustest järeldub, et ta oli kaldunud vastassuunavööndisse, sest vastasel juhul ei oleks tal olnud vajadust hakata oma liikumise trajektoori muutma. Liiklustehnilise ekspertiisi aktis nr LL 109- 5 05/2565 16.05.2005 sisalduva kohtueksperdi arvamusega on tõendatud, et süüdistatava G.F-i juhitud veoauto ja lapsevankriga liikunud jalakäija Silvi Vaidalu kokkupõrke koht võis olla lapsevankri poolt tekitatud pikema jälje alguspunktis (Võsu keskuse poolses otsas) auto sõidusuuna suhtes vasakpoolsel teepeenral. Seega on tõendamist leidnud, et süüdistatava G.F-i juhitud veoauto kaldus vastassuunavööndisse ja sõitis otsa vasakul teepeenral lapsevankriga vastu tulnud jalakäijale Silvi Vaidalule ja vankris olnud lapsele Mia-Madlen Vaidalule. Nii Silvi Vaidalu kui ka Mia-Madlen Vaidalu said toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel kohtuarsti antud arvamuste kohaselt eluohtlikke tervisekahjustusi ja surid. Süüdistatav G.F kinnitas kohtuistungil, et kuna sild on väga ohtlik (kitsas), siis tuleb selle ohutumaks läbimiseks kiirust lisada ning ratta või paari võrra kalduda vastassuunavööndisse. Kaitsja on püüdnud kohtule väita, et süüdistatav G.F tegi kõik endast oleneva, et seda liiklusõnnetust vältida ning kinnitanud, et vastassuunavööndisse kaldumine oli tingitud sillast, sest sild on nii kitsas, et sealt pole võimalik nii üle sõita, et ei kalduta vastassuunavööndisse. Kaitsja on kinnitanud, et süüdistatava G.F-i poolt peale lapsevankriga jalakäija märkamist tehtud järsk manööver paremale, mis viis auto külglibisemisse, ei õnnestunud ning oli tehniliselt ebaõige, kuid muid võimalusi otsasõidu vältimiseks ei olnud. Kohus on seisukohal, et ühtegi õigustavat asjaolu süüdistatava G.F-i käitumises ei ole. Seda, et Silvi Vaidalu oleks jalakäijana Liikluseeskirju rikkunud, ei ole kohtulikul uurimisel tuvastatud. Süüdistatava G.F-i poolt toimepandud kuritegu on kohtueelsel menetlusel õigesti KarS § 422 lg 2 järgi kvalifitseeritud, sest ta mootorsõiduki juhina, rikkus
§-de 3, 76 p 1 ja 124 p 1 nõudeid ja põhjustas sellega ettevaatamatusest kahe inimese surma. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava G.F-i karistust kergendavad oma süü tunnistamine, puhtsüdamlik kahetsus ning tekitatud materiaalse kahju vabatahtlik hüvitamine, tema karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei leia. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskusastet ja laadi, süüdistatava G.F-i isikut iseloomustavaid andmeid. Süüdistatavat G.F ei ole varem kriminaalkorras ega väärtegude toimepanemise eest karistatud. KarS § 422 lg 2 näeb karistusena ette kolme- kuni kaheteistaastase vangistuse. Kohus leiab, arvestades eeltoodut, et süüdistatavat G.F tuleb karistada vangistusega, milline jääb alla sanktsiooni keskmist määra. Kannatanu esindaja seisukoht, et süüdistatavale G.F-ile tuleks mõista vangistus üle sanktsiooni keskmise määra (8 aastat), ei ole kohtu arvates põhjendatud, arvestades mitme karistust kergendava asjaolu olemasolu ja süüdistatava G.F-i isikut. Kohus ei pea võimalikuks, arvestades kuriteo raskusastet ja rasket tagajärge, rahuldada kaitsja taotlust süüdistatava G.F-i karistusest tingimisi vabastamise osas. Süüdistatava G.F-i suhtes KarS § 50 lg 1 sätete kohaldamist ei pea kohus vajalikuks. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 306, 309, 313, 315, 318, 319 kohus 6 otsustas: Süüdi tunnistada G.F KarS § 422 lg 2 järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) aastat vangistust. Tõkend – elukohast lahkumise keeld G.F-i suhtes ära muuta ning ta istungisaalis vahistada. G.F-i karistuse kandmise alguseks lugeda 28.10.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.