Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: D.T on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et ta olles 25.10.2005 a. karistatud LS § 74 – 19 lg. 1 alusel rahatrahviga 14280 krooni ja omades kehtivat karistust mootorsõiduki joobeseisundis kuhtimise eest, juhtis 14.11.2006 a. kella 12.30 ajal Tallinnas Vana – Lõuna ja liikudes Tehnika tänava suunas, mootorsõidukit VW Golf reg. nr. XXX XXX, olles alkoholijoobes. Seega pani D.T toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest s.o.
Süüdistatav D.T tunnistab end talle inkrimineeritud kuriteos täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale esitatud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine süüdistatava poolt tõendatud. Süüdistatav ei taotle enda ülekuulamist, jääb eeluurimisel antud ütluste juurde. Kinnitab eeluurimisel antud ütlusi selles, et 14.11.2006 a. öösel ta tarvitas alkoholi ja seejärel sõitis taksoga koju. Hommikul sõitis orkestriproovile Tallinna, mis kestis kuni kella 12.20-ni. Enesetunne oli hea ja hakkas enda autoga koju sõitma. Vana – Lõuna tänaval politsei märguandel ta peatas auto ning tal tuvastati alkoholijoove 0, 46 % ja seejärel koostati väärteoprotokoll. Ta nõustus mõõtetulemusega ega ekspertiisi ei nõudnud. Ta kahetseb juhtunut, enne auto juhtimist tundis end kainena. Juhilubade olemasolu on tal väga vajalik. Kohus, kuulanud ära süüdistatava selgitused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas väärteomenetluse lõpetamise määruse / t.l. 2 /, otsusega väärteoasjas / t.l. 3 /, väärteoprotokolli ja protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta mõõteriista kasutamisel, millest nähtuva alusel D.T nõustub alkoholijoobe tuvastamise tulemusega ja loobub ekspertiisist / t.l. 4, 5, 7, 8 /.
alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid ja süüdistatava enda süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tõeline tahte avaldus. Kohus arvestab süüdistatava kriminaalkorras karistamatust, töökoha ja iseseisva sissetuleku olemasolu, puhtsüdamlikku kahetsust, kahe alaealise lapse kasvatamist, tema kinnipidamisel kontrollitud joobe suurusastet, rahatrahvi täielikku tasumist, samuti tema töökoha olemasolu ja sõltuvust juhilubade omamiseks ning ärahoidmaks D.T poolt uue tahtliku kuriteo toimepanemist, kohus leiab, et teda tuleb karistada vangistusega tingimisi katseajaga. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada D.T
järgi ja mõista karistuseks 2 ( kaks ) kuud vangistust Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 1 ( üks ) kuu 10 ( kümme ) päeva vangistust.
alusel mõistetud karistus jätta täitmisele pööramata kui D.T 3 ( kolme ) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast. 2 Välja mõista D.T-lt sundraha 5400 krooni riigieelarve tuludesse 3 Välja mõista D.T-lt kaitsjatasu 1292. 10 krooni Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034800017 SEB Eesti Ühispank viitenumber 2800049777 4 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on kohtuotsusele õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik / allkiri /
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.