Obsah (5)

§ 274§ 68§ 74§ 75§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg, koht 07.august 2007, Tallinn Kriminaalasja number 1-07-9885 Kohtukoosseis Kohtunik EDA MURAK Kohtuistungi sekretär RAIVO SEPP

§ 274

lg 1 järgi lühimenetluses Prokuröri abi URMO PAAL Süüdistatav R.Z, ik xxx Kaitsja JUHO AULE RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada R.Z

§ 274lg 1 järgi ja karistada vangistusega 45(nelikümmend viis) päeva. 2. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra – kandmisele kuulub 30(kolmkümmend) päeva. 3.

§ 68

lg 1 alusel lugeda kinnipidamine 05.08.2007 – 07.08.2007 so 3(kolm) päeva karistuse hulka. Kandmise4le kuulub 27(kakskümmend seitse) päeva. 4.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel tähtajalist vangistust tingimisi mitte kohaldada 18(kaheksateist)kuulise katseaja jooksul, kui süüdimõistetu ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab käitumiskontrolli nõudeid

§ 75

lg 1 alusel Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all.

1. R.Z vabastada vahi alt kohtusaalis.
2. KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 256 5 lg 2 välja mõista R.Z-ilt II astme kuriteo toimepanemise eest sundraha 2700.00 krooni riigituludesse.
3. Välja mõista menetluskuludena R.Z-ilt riigi õigusabi kasutamise eest 1646.10 krooni riigituludesse.
4. Sundraha ja menetluskulud kuuluvad tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 AS SEB Eesti Ühispangas, viitenumber
5. Tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas asuvale kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse või –protesti, teatades kirjalikult apelleerimise soovist 7 päeva jooksul Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul alates otsusega tutvumisest. Tuvastatud asjaolud: R.Z süüdistatakse selles, et ta
6. augustil 2007.a. kella 23.00 paiku Tallinnas, Võru 16 maja ees, olles alkoholijoobes, lõi ametiülesandeid täitvat ja teda korrale kutsuvat politseiametnikku, Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse konstaablit L. L-t, rusikaga näo piirkonda, seejärel tiris juustest ning lõi pea piirkonda. Oma tegevusega tekitas ta kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse – vasaku kõrva kohal hematoom, nina ja otsmiku punetuse. Seega R.Z pani toime vägivalla võimuesindaja suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega, mis on kvalifitseeritav

§ 274lg 1 järgi.

Menetlusosaliste seisukohad: Prokurör leiab, et süüdistatava R.Z tegevus tuleb kvalifitseerida

§ 274

lg 1 järgi ning tema süü on tõendatud eeluurimisel kogutud materjalidega: Tõendid: kannatanu L. L ütlused (tl 4-5); L. L patsiendikaart (tl 6); tunnistaja R. K ütlused (tl 78); tunnistaja P. K ütlused (tl 15-20); R.Z joobe tuvastamise akt (tl 22); R.Z saatekiri joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks (tl 23); kahtlustatav R.Z ütlused (tl 31-34) Kaitsja nõustub süüdistatava R.Z kuriteo kvalifikatsiooniga, süüdistatava süü tõendatusega ning palub karistuse mõistmisel arvestada KrMS § 238 lg 2 sätteid. Süüdistatav R.Z tunnistab end süüdi

§ 274

lg 1 järgi esitatud süüdistuses, jääb lühimenetluse juurde ning kahetseb enda poolt toimepandut. Kohtu seisukoht: Kohus leiab, et süüdistatava R.Z tegevus on õigesti kvalifitseeritud

§ 274lg 1 järgi.

R.Z süüd välistavad asjaolud puuduvad. R.Z süü on tõendatud, nimetatud kuriteo toimepanemises, tema enda poolt omaksvõtuga ning prokuröri poolt esitatud, eeluurimisel kogutud ning kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega: • kannatanu L. L ütlused (tl 4-5); • L. L patsiendikaart (tl 6); • tunnistaja R. K ütlused (tl 7-8); • tunnistaja P. K ütlused (tl 15-20); • R.Z joobe tuvastamise akt (tl 22); • R.Z saatekiri joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks (tl 23); • kahtlustatav R.Z ütlused (tl 31-34)

§ 56

alusel karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. R.Z vastutust kergendava asjaoluna, arvestab kohus, tema poolt oma süü tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust. Vastutust raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Karistuse mõistmisel arvestab kohus seda, et süüdistatavat ei ole karistatud ning tema seadusekuulekust on võimalik tagada, allutades ta riiklikule kontrollile. Kohtunik