Obsah (12)

§ 238§ 233§ 189§ 175§ 179§ 43§ 45§ 224§ 180§ 408§ 412§ 423

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 27. märts 2006 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi Menetlus nr 1-06-3099 (kohtueelses menetluses nr 06260200157)

) §-dest 159 ja 238, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Tunnistada B.S süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 kuud;

§ 238lg 2 alusel vähendada B.S-ile mõistetud karistust 1/3, s.

o 1 kuu võrra ja mõista B.S-ile ärakantavaks karistuseks vangistus 2 (kaks) kuud; KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus 2 kuud jääb tingimisi kohaldamata; määrata B.S-ile katseaeg 18 (kaheksateist) kuud ning mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui B.S ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata B.S-ile käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxx ; KarS § 50 lg 1 alusel võtta B.S-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks; tühistada B.S-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

1. Kriminaalmenetluse kulude osas: 2.1 välja mõista B.S-ilt riigi kasuks sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 955 (üheksasada viiskümmend viis) krooni 80 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 1 064 (üks tuhat kuuskümmend neli) krooni 70 senti; 2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 955.80 krooni arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Margo Normannile; 2.3 otsuse jõustumisel saata otsuse koopia autoregistrikeskusele. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
2. Selgitada: 3.1 rahalise karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahalise karistusena mõistetud rahasumma täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas (tasumisel viitenumber 4100065035) kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul; 3.2 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kohtukulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas (tasumisel viitenumber 2800049874); 3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud

§-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistus, kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 1.
2. B.S-ile süüdistusaktis esitatud süüdistuse sisu ja kvalifikatsioon B.S on süüstatud selles, et tema olles
3. mail 2002 karistatud HÕS § 96 lg 2 alusel rahatrahviga summas 6 000 krooni
4. mail 2002 mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning omades kehtivat karistust mootorsõiduki juhtimise eest, taas juhtis
5. jaanuaril 2006 kell 23.40 Viljandi linnas Turu tänaval mootorsõidukit Volkswagen Golf registreerimismärgiga 322 TEM, olles joobeseisundis. B.S tegevus on talle kvalifitseeritud KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtimisena joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest. Prokuratuur on nõustunud süüdistatava taotlusel asjas lühimenetluse kohaldamisega ning edastanud kriminaaltoimiku kohtule. 1.1.
6. Kohtu seisukoht süüdistuse asjaoludes Süüdistatavale esitatud süüdistuse asjaolud kuriteo toimepanemise ajas, kohas ja viisis leidsid kohtuistungil usaldusväärselt kinnitust. 1.1.
7. Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud

§ 233

lg 1 kohaselt lühimenetluses lahendab kohus kriminaalasja tunnistajaid välja kutsumata kriminaaltoimiku materjali põhjal.

1. mai 2002 otsusest haldusõiguserikkumise asjas nähtub B.S varasem karistatus alkoholijoobes sõiduki juhtimise eest (tl 1); kohtutäitur Janek Pooli õiendist nähtub B.S osaline rahatrahvi võlgnevus (tl 2);
2. jaanuari 2006 väärteoprotokollist nähtub, et
3. jaanuaril 2006 kell 23.40 juhtis B.S Viljandi linnas Turu tänaval mootorsõidukit Volkswagen Golf registreerimismärgiga 322 TEM joobeseisundis (tl 3); alkoholijoobe tuvastamise
4. jaanuari 2006 protokollist nähtuvalt on tuvastatud B.S alkoholijoove (tl 4). Kohtuistungil B.S tunnistas end süüdi
5. jaanuaril 2006 sõiduauto juhtimises alkoholijoobes. Kohtuistungil kindlakstehtud asjaolude põhjal tegi kohus järelduse, et B.S toimepandud tegevus vastab KarS § 424 ettenähtud kuriteokoosseisule. B.S juhtis mootorsõidukit joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest. Kohus tuvastas B.S õigusvastase käitumise. Kohus ei tuvastanud B.S süüd välistavaid asjaolusid ning B.S tuleb KarS § 424 järgi süüdi tunnistada.
6. Prokuröri taotlused Prokurör taotles kohtuistungil B.S süüdimõistmist KarS § 424 järgi ja karistamist vangistusega 3 kuud tingimisi 18 kuulise katseajaga ning lisakaristusena võtta B.S-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheks aastaks. Seoses lühimenetlusega vähendada mõistetud põhikaristust 1/3 võrra.
7. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel 2 Karistuse mõistmisel lähtus kohus KarS §-st 56, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid ning vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. B.S pani toime liiklussüüteo KarS § 424 järgi, mis on karistatav rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. B.S vastutust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü puhtsüdamlikku kahetsust. Vastutust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. B.S on varasem kriminaalkaristatus. Teda on karistatud Võru Maakohtu
8. oktoobri 2003 otsusega 5 kuu vangistusega tingimisi 2 aastase katseajaga (tl 13 ja 14). B.S on ka korduvad karistatused väärtegudes (tl 17 ja 18). B.S ei oma kindlata töökohta. Arvestades karistuseesmärke ja B.S süü suurust, leidis kohus, et B.S tuleb karistada lühiajalise vangistusega 3 kuud. B.S rahalise karistamise välistavad isikut iseloomustavate andmetena tema varasem kriminaalkaristatus ja korduvad karistatused väärtegudes. Vastavalt

§ 238

lg-le 2 süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes vähendab kohus pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra.

§ 238lg 2 kohaselt tuleb B.S karistada vangistusega 2 kuud. Kohtuistungil taotles prokurör vabastada B.S Kar

S § 74 alusel tingimisi karistusest ühes allutamisega käitumiskontrollile. Võttes arvesse, et B.S on kindel elukoht ja vastutust kergendava asjaluna puhtsüdamlikku kahetsust, kohus KarS § 74 alusel leidis, et mõistetud vangistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas. Kohus pidas võimalikuks, jätta karistus tingimisi täitmisele pööramata koos süüdimõistetu allutamisega käitumiskontrollile, mille ajal B.S KarS § 75 lg 1 kohaselt on kohustatud: 1) elama alalises elukohas xxxxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Käitumiskontrollile allutamise tingib kriminaalhooldusametniku poolt süüdimõistetule osutatava sotsiaalse abi ja süüdimõistetu käitumise üle kontrolli vajadus. Tingimisi karistusest vabastamisel pidas kohus põhjendatuks määrata B.S-ile katseaja 18 kuud. 4. Kriminaalmenetluse kulud Menetluskulud on sätestatud

§-s 175. Vastavalt

§ 189

lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning

§ 189

lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis

§ 179lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.

o 4 500 krooni.

§ 175lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.

Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt

§ 43

lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik

§ 45järgi.

Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. 3 Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks 1 019.50 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 24.20 krooni, kokku kriminaalmenetluse kulu kohtueelsel uurimisel 1 043.70 krooni. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 955.80 krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega.

§ 175

lg 5 kohaselt on menetluskuluks vastavalt

§ 224

lg-le 5 määratud kaitsja poolt kaitsealusele B.S-ile kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 24.20 krooni.

§ 175

lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 21 krooni. Vastavalt

§ 180

lg-le 1 süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt

§ 180

lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb B.S-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 4 500 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 955.80 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 1 064.70 (21+24.20+1019.50) krooni riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Vastavalt

§ 189

lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (

§-de 383 – 392). 5. Muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada.

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 412

lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

§ 412

lg 3 kohaselt karistusena mõistetud rahalises karistuses pööratakse kohtuotsus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest rahalise karistuse tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

§ 423

kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse

sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. Toomas Lillsaar Kohtunik 4