lg 2 p 7 järgi 3 a vangistusega, millest kuulus koheselt ärakandmisele 8 k vangistust, ülejäänud 2 a 4 k vangistust jäänud tingimisi 3 a katseajaga, 2) 25.11.2004 Põlva Maakohtu poolt
lg 2 p 4,7,8; 199 lg 2 p 7 – 25 lg 1,2; 200 lg 2 p 7,9 – 22 lg 3; 202 lg 2 p 2 järgi 3 a vangistusega, millest eelvangistusaja mahaarvamisega jäänud kanda 2 a 10 k 28 p vangistust.
lg 1 alusel liidetud mõistetud karistus 23.09.2004 Tartu Maakohtu poolt mõistetud vangistusega 2 a 4 k, mida tingimisi ei kohaldatud, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäänud 2 a 10 k 28 p vangistust tingimisi 3 a katseajaga, katseaja kulgemise algust arvestatud 23.09.2004, halduskorras ja väärtegude toimepanemise eest karistatud 17-l korral, rahatrahvid tasumata, viibib vahi all alates 23.02.2006, süüdistuses
H.P on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema,
lg 2 p 1 tähendatud isikuna, ajavahemikul 21.10.2005 kuni 29.10.2005 kasutas korduvalt Richard Vaasa Hansapanga pangakaarti, millise oli ta Richard Vaasa teadmata temalt võtnud, esitas selle erinevate kaubandusasutuste töötajatele kui enda oma ja maksis kauba eest järgmiselt: - AS Antaares tanklas Väike-Maarjas Ehitajate tee 4 viieteistkümnel korral kokku summas 3498.80 krooni; - AS A&G kaupluses Rakveres Adoffi 11 ühel korral summas 855 krooni; - Tõstamaa kaupluses Tõstamaa vallas ühel korral summas 1500 krooni; - Sportlandi kaupluses Pärnus ühel korral summas 205 krooni, tekitades Richard Vaasale varalist kahju kokku summas 6058.80 krooni. Seega H.P,
lg 2 p 1 tähendatud isikuna, saades varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, pani toime
Süüdistatav H.P tunnistas ennast temale esitatud süüdistuses täielikult süüdi. Süüdistatava H.P ütlustest kohtuistungil nähtub, et tal olid väga suured rahalised probleemid, mistõttu ta varastas salaja oma vanaema elukaaslase Richard Vaasa jope või pintsaku taskus olevast rahakotist Hansapanga pangakaardi. Süüdistatava H.P väitel rippus Richard Vaasa jope või pintsak nende toas nagis. Süüdistatav H.P tunnistas, et pangakaardi varastas ta samal päeval, kui esimesed ostud olid tehtud. Süüdistatava H.P väitel võis see olla 21.10.2005. Süüdistatav H.P võttis omaks, et jäi Richard Vaasale juba paar aastat tagasi 9000 krooni võlgu ning teadis, et 2 kui ta oleks Richard Vaasa käest raha küsinud, siis viimane poleks andnud. Süüdistatav H.P tunnistas, et tegi süüdistuses näidatud ostud, ostes Antaares tanklast kõigepealt bensiini. Süüdistatav H.P ei mäletanud täpselt, mida ta mujalt ostis, sest raha saamise eesmärgil müüs ta asjad peale ostmist veidi odavamalt maha. Süüdistatava H.P ütlustest nähtub, et ostude sooritamisel võõra pangakaardiga temalt kordagi isikut tõendavat dokumenti ei küsitud. Süüdistatav H.P tunnistas, et nüüdseks on ta Richard Vaasa pangakaardi ära visanud ning ta ei tea, kas kaardi peale veel raha jäi. Süüdistatav H.P väitis, et pin-koodi ei olevat ta teadnud. Süüdistatav H.P tunnistas, et saadud rahaga maksis ta ühe võla ära ja üüris Tartusse korteri. Süüdistatav H.P nõustus kannatanu Richard Vaasa tsiviilhagiga. Kannatanu Richard Vaasa kinnitas kohtuistungil, et süüdistatava H.P vanaema on tema elukaaslane. Kannatanu Richard Vaasa tunnistas, et H.P jäi talle kaks aastat tagasi traktori eest 9000 krooni võlgu. Kannatanu Richard Vaasa kinnitas, et tahtis 01.11.2005 Tamsalus pangaautomaadist raha välja võtta, kuid ei leidnud oma pangakaarti. Kannatanu Richard Vaasa väitis, et raha kadumisest oma arvelt sai ta teada 02.11.2005 Hansapanga Väike-Maarja kontoris ning pank teatas asjast politseisse. Kannatanu Richard Vaasa sõnul oli arve peale alles jäänud 74 krooni sentidega. Kannatanu Richard Vaasa jäi kohtuistungil kohtueelsel menetlusel esitatud tsiviilhagi juurde summas 6058.80 krooni. Tunnistaja Elle Suvorov kinnitas kohtuistungil, et ta on varem süüdistatavat H.P näinud, sest viimane on käinud bensiini ostmas. Tunnistaja Elle Suvorov avaldas, et Hansapanga soovitusel küsisid nad pangakaardiga maksmisel seni isikut tõendavat dokumenti ostu korral, mis ületas 500 krooni, kuid nüüd küsivad nad isikut tõendavat dokumenti kahtluse korral ka väiksema summa puhul. Tunnistaja Jelena Dementjeva kinnitas kohtuistungil, et tema elukaaslane oli talle helistanud, teatades, et tal on pangakaart kadunud. Tunnistaja Jelena Dementjeva avaldas, et kui elukaaslane tema juurde tuli, siis ütles, et arve on tühjaks tehtud. Süüdistatava H.P süü temale esitatud süüdistuses on tõendatud lisaks tema enda ütlustele, kannatanu ja tunnistajate ütlustele veel kuriteoteate protokolliga Richard Vaasalt 02.11.2005 (tl 3), kannatanu Richard Vaasa Hansapanga konto väljavõttega 01.10.2005 – 02.11.2005 (tl 6) ning Antaares tankla (Ehitajate tee 4, Väike-Maarja) 15 kviitungiga (tl 9-11). Kohtulikul uurimisel on tõendamist leidnud, et süüdistatav H.P tahtis saada raha, kuid kuna ta kannatanu Richard Vaasa Hansapanga pangakaardi pin-koodi ei teadnud, siis ta sularahaautomaadist raha välja võtta ei saanud. Süüdistataval H.P jäi seega ainukeseks võimaluseks raha saada, osta kaupa, et see odavamalt edasi müüa. Selleks tegi ta süüdistuses tähendatud ajavahemikul ja süüdistuses tähendatud kaubandusasutustes ostud ning tasus ostude eest kannatanu Richard Vaasa Hansapanga pangakaardiga. Süüdistatav H.P eeldas, et suhteliselt väikeste summade puhul temalt isikut tõendavat dokumenti ei küsita ning nii juhtuski. Kaitsja leiab, et süüdistatava H.P poolt ei ole toime pandud kelmus vaid vargus, sest kelmuse objektiivse koosseisu moodustab petmine, mille tulemusena kannatanu teeb varakäsutuse ning saab varalist kahju, süüdlane aga varalist kasu. Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus süüdistatav H.P esitas erinevate kaubandusasutuste töötajatele Richard Vaasa Hansapanga pangakaardi kui enda oma. Sellega 3 süüdistatav H.P lõi erinevate kaubandusasutuste töötajates väärettekujutuse, et tema on Richard Vaasa, kes on õigustatud Hansapanga pangakaarti kasutades tehinguid tegema. Sellise tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomisega sattusid erinevate kaubandusasutuste töötajad eksimusse ja tegid varakäsutuse, mille tulemusena ei saanud varalist kahju mitte need kaubandusasutused vaid kannatanu Richard Vaasa, sest tema kontojääk Hansapangas iga sooritatud ostuga vähenes, süüdistatav H.P sai aga varalist kasu. Antud juhul varakäsutaja ja kannatanu ei lange kokku, s.t. et nad ei ole üks ja sama isik. Kohtu arvates on käesoleval juhul tegemist nn kolmnurkkelmusega. Eksida saab vaid inimene, mistõttu kelmuse üldmõiste ei hõlmaks näiteks pangaautomaadi ülekavaldamist.
lg 1 näeb ette vastutuse varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel.
lg 2 p 1 näeb ette vastutuse sama teo eest, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse, varguse või omastamise. Süüdistatava H.P poolt toimepandud kuritegu on kohtueelsel menetlusel õigesti
lg 2 p 1 järgi kelmusena kvalifitseeritud, sest süüdistatav H.P ,
lg 2 p 1 tähendatud isikuna, sai varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. Subjektiivsest küljest eeldab kelmus tahtlust koosseisu kõigi asjaolude suhtes. Süüdistatav H.P pani kelmuse toime otsese tahtlusega.
lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et süüdistatava H.P karistust kergendavad oma süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. Süüdistatava H.P karistust raskendavad asjaolud kohtu arvates puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskusastet ja laadi, süüdistatava H.P isikut iseloomustavaid andmeid. Süüdistatavat H.P on varem kriminaalkorras 2-l korral karistatud. Süüdistatavat H.P on halduskorras ja väärtegude toimepanemise eest 17-l korral karistatud, kusjuures kõik mõistetud rahatrahvid on tal tasumata.
Kohus leiab, et süüdistatavat H.P võib toimepandud kuriteo eest karistada vangistusega, milline on ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedane. Süüdistatav H.P pani uue tahtliku kuriteo toime temale Põlva Maakohtu kohtuotsusega 25.11.2004 määratud katseajal, mistõttu kuuluvad lisaks kohaldamisele
Kannatanu Richard Vaasa tsiviilhagi summas 6058.80 krooni on põhjendatud ja kuulub süüdistatavalt H.P-lt kui kuriteoga kahju tekitanud isikult välja mõistmisele. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 306, 309, 310, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada H.P
lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta ja 1 (üks) kuu vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Põlva Maakohtu 25.11.2004 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 (kaks) aastat 10 (kümme) kuud ja 28 päeva 4 vangistust võrra ja H.P liitkaristuseks mõista 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud ja 28 päeva vangistust. Tõkend – vahistamine jätta H.P suhtes muutmata ning tema karistuse kandmise alguseks lugeda 23.02.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.