1-07-1448\2

(06231400816)Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Konsultant-kohtuistungi sekretär Marju Vilt Kriminaalasi Prokuröri abi I.T süüdistuses KarS § 424 järgi. Rainer Amur Tõkend I.T kodakondsus- EV; haridus: 9 klassi; emakeel: eesti keel; varem karistamata kriminaalkorras, varem karistatud väärteokorras: - 28.02.

1. a. Põhja Politseiprefektuuri poolt LS § 74’19 alusel mõisteti rahatrahv 7800.- krooni ja juhtimisõiguse äravõtmine 9 kuuks elukohast lahkumise keeld. Kaitsja Leelo Viil Süüdistatav RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada I.T KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) kuu 15 (viisteist) päeva vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista I.T ´ale 1 (üks) kuu vangistust. KarS § 74 kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui I.T ei pane 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu, täidab KarS § 75 lg.1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, s.t. 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata I.T Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna (Tallinn, Tartu mnt.85) juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast. KarS § 50 lg.1 kohaselt ära võtta I.T ´alt mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Tõkend- elukohast lahkumise keeld- jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Välja mõista I.T ´alt KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 5 400 ( viis tuhat nelisada) krooni riigituludesse ja kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest kokku 1 292 (üks tuhat kakssada üheksakümmend kaks) krooni 10 senti riigituludesse. Sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Hansapangas märkides viitenumbri
2. Sundraha ja kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa I.T süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on 28.02.
3. a. Põhja Politseiprefektuuri poolt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis rahatrahviga 7800.- krooni ja juhtimisõiguse äravõtmisega 9 kuuks, juhtis uuesti 24.06.
4. a. kell 23.45 Harju maakonnas Anija vallas Alavere-Voose tee
5. kilomeetril mootorsõidukit Mercedes Benz , olles joobeseisundis. Seega I.T pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, s.o. pani toime KarS § 424 kvalifitseeritava kuriteo 2 I.T süü temale inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. – otsus väärteoasjas nr 2230,06,000421, mille kohaselt 05.02.2006.a. pani I.T toime väärteo, juhtis Kose vallas, Kehra mnt 14 mootorsõidukit alkoholijoobes. Liiklusseaduse § 74-19 lg 1 alusel määrati I.T-le rahatrahv 130 trahviühiku ulatuses, s.o. 7800 krooni ja Liiklusseaduse § 74-19 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 9 kuuks ( t. lk. 3); väärteoprotokoll nr AB679007, mille kohaselt 24.06.2006.a. pani I.T toime väärteo liikudes Alavere-Voose tee suunas kus ta juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ( t. lk. 6 ); protokoll joobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi kasutamisel, millest nähtub, et 25.06.2006.a. tuvastati I.T alkoholijoove ( t. lk. 7 ); menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, millest nähtub, et 24.06.2006.a. juhtis tema sõidukit Mercedes- Benz
6. Tema oli eelnevalt joonud 3-4 pudelit „ Rock “ õlut. Alkoholijoobes hakkas juhtima sõidukit sellepärast, et tahtis sõita Vooselt Rookülla ( t. lk. 8 ); tunnistaja S. D ütlused, et ööl vastu 25.06.2006 oli tema korrakaitse patrullis, kui Voose suunas sõitev sõiduk jäi politsei autot nähes seisma. Pidades kinni sõiduauto Mercedes-Benz tunda juhil I.T alkoholilõhna. Kontrollides joovet alkomeetriga oli näit positiivne ( t. lk. 9-12); sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, et I.T juhtis 24.06.2006.a sõidukit MB- 190 ning tema kontrollimise käigus selgus, et juhil oli alkoholi joove ( 1,37 mg/l ) ning samuti puudus juhtimisõigus ( t. lk. 13 ); kahtlustatava I.T ütlused, millega ta tunnistab oma süüd ja kahetseb väga oma tegu. Tema suhtes oli 28.02.2006.a. Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve osakonna poolt vastu võetud otsus, mille järgi oli tema karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest rahatrahviga 7800 krooni. Antud trahv ei ole tasutud, kuna olid makseraskused. Samuti tema 24.06.2006.a. olles jaanitulel Voosel jõi ca 2 liitrit õlut ära, seejärel tekkis mõte sõita Alaveresse. Istus temale kuuluva sõidukisse Mercedes-Benz rooli ning hakkas liikuma Vooselt Alavere poole, kui peatas teda kinni politseipatrull. Seejärel tuvastati alkoholijoove ( t. lk. 14-16 ) ning toimiku teiste materjalidega. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav I.T on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuriteos vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. I.T on varem kriminaalkorras karistamata, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, töötab. I.T karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada I.T edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et I.T ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada vangistusega, kuna I.T ei ole tasunud temale mõistetud rahatrahvi. I.T kahetsus ja töökoha olemasolu ei anna alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahalist karistust. Kuid I.T suhtes on otstarbekas kohaldada KarS § 74 sätteid ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele. Samuti arvestades asjaolu, et I.T juhtis mootorsõidukit joobeseisundis, siis asub kohus seisukohale, et I.T `a suhtes tuleb kohaldada ka lisakaristust, kuna ainult erandlikud asjaolud võivad anda kohtule võimaluse lisakaristust mitte kohaldada, kuid I.T `a puhul sellised erandlikud asjaolud puuduvad. Kohtunik 3