KOHTUOTSUS 1-06-10884 EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21.septembril 2006.a. Kriminaalasja number 1-06-10884
(06230100469)Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Konsultant-kohtuistungi sekretär Marju Vilt Tõlk Imbi Kangur Popova Kriminaalasi Prokuröri abi Süüdistatav Kaitsja M.V süüdistuses KarS § 215 lg 2 p.1 järgi. Loreta Tšurilova M.V isikukood xxx; karistatus: varem karistatud kriminaalkorras, neist 2 viimast: - 17.09.2002.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg. 2 p. 2,3 järgi mõisteti rahaline karistus 5000 krooni; - 28.04.2003.a. Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 215 lg 2 p.1-§ 25 lg 2 järgi mõisteti tingimisi vangistus 2 aastat katseajaga 3 aastat Tõkend- vahistamine alates 19.03.2006.a. Eva Rivis RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada M.V KarS § 215 lg 2 p.1 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista M.V ` ile 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 65 lg.2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise 28.04.2003.a. Tallinna Linnakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o. 2 ( kaks ) aastat vangistust. Ärakandmisele kuulub 3 (kolm) aastat 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 68 lg.1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja alguseks lugeda 19.03.2006.a. Tõkend- vahistamine-jätta muutmata. Välja mõista M.V ´lt tsiviilhagi katteks J. D kasuks 4 900 ( neli tuhat üheksasada ) krooni. Välja mõista M.V ´ilt KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäär, s.o. 7 500 ( seitse tuhat viissada) krooni riigituludesse ja kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest kokku 1 672 (üks tuhat kuussada seitsekümmend kaks) krooni 65 senti riigituludesse. Sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Hansapangas märkides viitenumbri 2800049777. Sundraha ja kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa M.V süüdistatakse selles, et tema 19.03.2006.a. kella 04.30 paiku isikuna, kes on varem toime pannud omavolilise asja kasutamise ja varguse, omavolilise ajutise võõra vallasasja kasutamise eesmärgil avas kaasasolnud korterivõtmega elumaja I trepikoja ees pargitud ja J. D-le kuuluva sõiduauto Volkswagen Polo, juhipoolse autoukse lukku, tungis sõiduauto salongi ning käivitas mootori süüteluku lõhkumise ja juhtmete ühendamise teel, sõitis nimetatud sõiduautoga ümber maja nurga ning tagurdas sealt sissesõiduteele, umbes 25 m kaugusele sõiduki parkimiskohast, kus jäi lumevalli seisma ning peeti sündmuskohal politsei poolt kinni. Seega M.V isikuna, kes on varem toime pannud omavolilise asja kasutamise ja varguse, võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisega omastamise eesmärgita pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 215 lg 2 p.1 järgi. M.V süü temale inkrimineeritud kuriteo KarS § 215 lg 2 p.1 järgi peale täieliku omaksvõtu kohtuistungil vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule on tõendatud ka kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil avaldatud ja uuritud, s.o. asitõendi vaatlusprotokoll ja fototabel ( t. lk. 11-12 ); sündmuskoha vaatlusprotokoll ja Põhja 2 PO vanemkonstaabli T. J ettekanne ,et 19.03.2006 olles patrullis sai tema väljakutse ,kus s/a VW Polo kohale jõudes oli autos pikali meeskodanik, seljas must jope ning jalas sinised teksapüksid. Sõiduautol oli lõhutud süütelukk ning roolisammas. Roolisammas koos roolilukuga lebas parempoolse esiistme peal. Kinnipeetud kodanik oli M.V ( t. lk. 6 ); fototabelid ( t. lk. 7-10 ); kannatanu J. D ütlustega, millistega ta tunnistab, et temale kuuluva sõiduauto VW Polo ärandati 18.03.2006.a. parkis auto maja ette oma trepikoja juurde, korteri aknast oli auto näha. Öösel 19.03.2006.a. ütles naabrinaine, et auto on ärandatud, vaatas aknast välja autot enam ei olnud, Majast väljudes nägi ta autot 25 m kaugusel kohast kuhu ta oli auto parkinud. Auto salongis oli lõhutud süütelukk, süüteluku kate murtud, juhtmed välja rebitud. Roolilukk lõhutud, rool küljest ära kistud, roolivarras ära painutatud, roolisamba kate ja armatuuri paneel lõhutud. Juhiistme mehhanism rikutud, s.t. ei saa istme asendit muuta. Kõnnitee äärekivi otsa sõitmise taga järel oli summuti keskmine osa välja kistud. Kapoti sulgur vigastatud. Materiaalne kahju 4 900 krooni ( t. lk. 13-18 ); tunnistaja K. R ütlustega, millistega ta tunnistab, et ööl vastu 19.03.2006.a. olles kodus ärkas tema öösel üles üksikute signaalide peale ning läks aknast vaatama arvates, et keegi on tema auto kallal. Aknast vaadates nägi tema kuidas majanaabri J. D auto seisis teiselpool sissesõiduteed laterna all lumehanges. Nägi kuidas autos istus juhi kohal üks meesterahvas ja askeldas armatuurlaua kõrgusel. Umbes 5 minuti pärast väljus mees autost nagi tema, et tegu ei ole naabrimehega, isik oli pikemat kasvu tugeva kehaehitusega ja tumedate pikemate juustega. Seejärel helistas ta politseisse. Isik istus tagasi autosse otsides midagi. Vahepeal tegutses ta rooli kallal ning auto andis seepeale signaali. Mees liikus rooli taga istudes järsult tahapoole, millest võis arvata, et ta tõmbas rooli lahti. Käivitas mootori ja sõitis autoga 5 meetrit edasi lumevalli ( t. lk. 19 ); kahtlustatava M.V ütlustega, millistega ta tunnistab oma süüd ning kahetseb puhtsüdamlikult ( t. lk. 31 ) ning toimiku teiste materjalidega. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Ka ei soovinud sõna saada kannatanu. Süüdistatav on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuriteos vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule. M.V on varem kriminaalkorras karistatud, milline on kohtule iseloomustavaks materjaliks, töötas. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. M.V ´ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada M.V ´it edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et M.V ´it tuleb karistada reaalse vangistusega, kuna M.V on antud kuriteo toime pannud katseajal, seega asub kohus seisukohale, et M.V ei ole teinud eelnevast karistusest vastavaid järeldusi, vaid jätkas kuriteo toimepanemist. Uue kuriteo eest mõistetud karistust suurendada eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Kuriteoga on tekitatud kahju, mis on hüvitamata. Kannatanu J. D esitas tsiviilhagi summas 4 900 krooni, mis on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kohtunik 3