järgi, tegi kindlaks: D.Z süüdistatakse selles, et „02.10.2007 kella 21.00 paiku Alajõe külast Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseijaoskonda kainenemiseks toimetamise käigus politseiautos Opel Vectra reg nr xxx xxx väljendas käeraudades D.Z end ebatsensuurse sõimuga ametikohustusi täitvate konstaabel P. T. ja konstaabel J. G. suhtes, lärmas, peksis jalgadega vastu auto ust, peaga vastu aknaklaasi, rikkus politseiautos istmekatted ja lõhkus peaga valgustuslambi, millega on tekitanud varalise kahju summas 1195 krooni“ ( lk. 55). Sel moel pani D.Z toime võimuesindaja solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega, ehk
MS § 245-1 lg. 1 p. 3 näidatud alusel, sest kohtunik ei saa nõustuda teo kvalifikatsiooniga, kuigi kohus ei välista antud kriminaalasjas uuesti kokkuleppemenetluse kohaldamist. Karistuse liigi ja määra kohta kohtul märkusi ei ole. Kohtunik leiab, et hoolimata sellest, et prokuröri abi Sergei Travnikov, kaitsja Oleg Gorškaljov ja süüdistatav ise on jõudnud kokkuleppele kuriteo kvalifikatsiooni, karistuse liigi ja määra ning kuriteoga tekitatud kahju suuruse kohta, et saa kohtunik saavutatud kokkuleppega nõustuda, sest antud kriminaalasjas esitatud süüdistus on kohtu arvates puudulik. Kohtunik jääb oma varasemates lahendites väljendatud seisukohale, et ka lihtmenetlustes peavad olema tagatud isiku kaitseõigused, nimelt ka selles osas, et isikule esitatud süüdistusest peab selguma, millised konkreetsed teod ja kelle või mille suhtes isikule süüks arvatakse. Asjaolu, et kriminaalasi saadetakse kohtusse kokkuleppemenetluses, ei anna süüdistajale alust ega õigust piirduda enam-vähem sobiva karistusõigusliku normi kohaldamisega. Tegu tuleb kvalifitseerida õigesti. 2 Kõigepealt kohtunik peab märkima, et
järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul on kaitstavaks õigushüveks avalik võim ja avalik kord.
järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul õigusvastase ründe objekt on personifitseeritud – mitte avalik võim või avalik kord abstraktselt, vaid konkreetse võimuesindaja näol, kusjuures see võimuesindaja peab viibima ametikohustuste täitmisel. Kohtunik leiab, et Aleksandr Vassiljevi tegu, mis seisnes selles, et ta „peksis jalgadega vastu auto ust, peaga vastu klaasi, rikkus politseiautos istmekatted ja lõhkus peaga valgustuslambi, millega on tekitanud varalise kahju summas 1195 krooni“, ei ole kvalifitseeritav
1 alusel, sest politseiauto Opel Vectra ei ole võimuesindaja ega viibinud sündmuskohal oma ametikohustuste täitmisel, sest sõiduauto ei ole ametiisik.
järgi on võimalik kvalifitseerida üksnes D.Z-i tegu, mis seisnes selles, et „02.10.2007 kella 21.00 paiku Alajõe külast Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseijaoskonda kainenemiseks toimetamise käigus politseiautos Opel Vectra reg nr xxx xxx väljendas käeraudades D.Z end ebatsensuurse sõimuga ametikohustusi täitvate konstaabel P. T. ja konstaabel J. G. suhtes, lärmas“. Ülaltoodust tuleneb see, et antud kriminaalasja raames kahtlustatavalt väljanõutav kahju summas 1195 krooni ei saagi olla rahuldatud, sest tegu, millega kahju tekitati, et ole vaadeldav
See on aga tingimusel, kui D.Z-i tegevuses, mis seisnes selles, et ta „peksis jalgadega vastu auto ust, peaga vastu klaasi, rikkus politseiautos istmekatted ja lõhkus peaga valgustuslambi, millega on tekitanud varalise kahju summas 1195 krooni“ puudub mingi teise kuriteokoosseis ( kas näiteks võõra vallasasja rikkumine või avaliku korra rikkumine või mingi muu süüteokoosseis). Juhul, kui prokurör leiab, et ülalnimetatud tegu on karistatav mingi teise
paragrahvi järgi, siis on nimetatud kahju väljamõistmine antud kriminaalasja raames täiesti võimalik ja põhjendatud. Kohus pöörab tähelepanu sellele, et riigi esindamine ( Ida Politseiprefektuur on täitevvõimu teostav riigiasutus) tsiviilhagiga seotud tegevuses kriminaalmenetluses rajaneb samadele seaduslikele alustele nagu tsiviilmenetluses. Vastavalt TKMS §-le 220 reeglina esindab riiki vastav ministeerium. TKMS §-st 220 ei tulene, et politseiprefektil oleks riigi esindamise õigus tsiviilhagidega seotud tegevuses. Ka lk 34 olevast volikirjast ei tulene, et politseiprefektil on seadusest tulenev õigus esindada riiki tsiviilhagidega seotud tegevuses või sega õigust kellelegi edasi volitada. Esindamise õiguse tõendamine ja kohtu poolt selle kontrollimine on tsiviilhagi läbivaatamise seisukohalt obligatoorne, sest TKMS § 227 lg 5 näeb ette hagi läbivaatamata jätmise üheks aluseks esindusõiguse tõendamata jätmise. Siinjuures peab kohus tuletama meelde, et teo kvalifitseerimise ja karistuse liigi ja määra suhtes kokkuleppe saavutamisel tuleb arvestada
Kriminaalasja tutvumisel on alust tulla järeldusele, et võimuesindaja solvamine ja võõra vallasasja rikkumine ( või avaliku korra rikkumine või mingi muu süüteokoosseis) on täidetud sisuliselt ühe teoga. Järelikult kvalifitseerida tuleb mitme paragrahvi alusel, kuid karistus mõistetakse ühe, raskeima paragrahvi alusel,
Kohtunik leiab, et kriminaalasi tuleb tagastada prokuratuurile võimalusega sõlmida uus kokkulepe. Juhindudes KrMS § 245-1 lg. 1 p. 3 kohtunik M Ä Ä R A S: Tagastada kriminaalmenetlus 1-07-15814
Määruse ärakiri saata D.Z-ile ja kaitsja Oleg Gorškaljovile teadmiseks. Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Kohtunik Inna Kirsipuu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.