Obsah (6)

§ 25§ 68§ 238§ 65§ 76§ 56

1-04-188 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Tallinna Ringkonnakohus 15. märtsil 2006.a Tallinn 1-04-188 Eesistuja Meelika Aava, liikm

§ 25lg 2 ja Kriminaalasi § 199 lg 2 p 4 järgi Harju Maakohtu 24.

jaanuari 2006.a otsus Apelleeritud kohtuotsus Süüdistatav O.B Apellatsiooni esitaja Tiiu Rõõm Prokurör O.B Süüdistatav Mariann Tusti Kaitsja RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu

1. jaanuari 2006.a otsus O.B ärakantud karistuse, ärakandmisele kuuluva karistuse ja karistuse kandmise aja alguse osas ning teha uus otsus, millega Lugeda O.B-le mõistetud 1 (ühe) aasta 4 (nelja) kuulise vangistuse alguseks
2. detsember 2005.a

§ 68lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud ajavahemik 3.

novembrist kuni

1. novembrini 2005.a, s.o. 3 (kolm) päeva. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva. Süüdistatava O.B apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks
2. märtsil 2006.a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav, kannatanu ja tsiviilkostja võivad esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. 2 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu
3. jaanuari 2006.a otsusega mõisteti O.B lühimenetluses süüdi

§ 25

lg 2 ja § 199 lg 2 p 4 järgi ning karistati 6 kuulise vangistusega.

§ 238

lg 2 kohaselt vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 4.

märtsi 2004.a otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 1 aasta võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti karistusest kantuks eelvangistuses viibitud ajavahemik 3.

novembrist kuni

1. novembrini 2005.a ja
2. detsembrist 2005.a kuni
3. jaanuarini 2006.a, s.o. 1 kuu 14 päeva. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta 2 kuud 16 päeva. Karistuse kandmise aja alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise päev
4. jaanuar 2006.a. O.B mõisteti süüdi kolmes salajase varguse katses, mille ta pani toime 2004.a suvel Tallinna linnas asuvates kauplustes. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis taotleb süüdistatav O.B kohtuotsuse tühistamist talle mõistetud karistuse osas. Apellatsiooni motiivide kohaselt karistas kohus teda rangemini kui seda palus teha prokurör. Kohus ei võtnud karistuse mõistmisel arvesse seda, et ta oma tegusid tunnistab ja kahetseb. Pärast viimase kuriteo toimepanemist
5. augustil
6. a kuni
7. detsembrini 2005.a ei ole ta enam õiguserikkumisi toime pannud. Sellel ajal ta töötas. Apellatsioonikohtu istungil toetasid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud apellatsiooni, prokurör taotles kohtuotsuse muutmata jätmist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused leiab, et kohtuotsus kuulub osaliselt tühistamisele, kuna kohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, millega on raskendatud süüdistatava olukorda. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et O.B peeti kohtu vahistamismääruse alusel kinni 15.detsembril 2005.a kell 20.30 (tl.127). Pärast seda ta ei ole enam vabaduses viibinud. Apelleeritud kohtuotsuses on aga ekslikult märgitud O.B karistuse kandmise aja alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o.
8. jaanuar 2006.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites korduvalt osundanud, et karistuse kandmise aja alguseks tuleb lugeda isiku faktilise kinnipidamise päev (näiteks
9. aprilli 2004.a. otsuses nr.3-1-1-35-04 E. Uga süüdistusasjas – RT III 12, 149). Karistuse kandmise aja algus omab süüdimõistetu jaoks olulist tähtsust, sest sellest tähtajast oleneb, millal on süüdimõistetul õigus taotleda

§ 76alusel vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Ehkki apellatsioonis ei ole karistuse kandmise aja algust vaidlustatud, peab kohtukolleegium KrMS § 331 lg 3 alusel vajalikuks kriminaalasja arutamise piire laiendada, sest kohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, millega on süüdistatava olukorda raskendatud. Kohtukolleegium on seisukohal, et O.B-le karistuse mõistmine on toimunud

§ 56sätteid järgides.

Kohtuotsuse kolmandal leheküljel on märgitud, et kohus arvestab karistuse mõistmisel kergendava asjaoluna O.B kahetsust. Seega ei vasta tõele tema apellatsiooni väide selle kohta, et kohus ei ole karistust kergendava 3 asjaoluna tema kahetsust arvesse võtnud. Kogu eeluurimise vältel on O.B kinnitanud, et ta ei tööta. Seda on ta väitnud ka esimese astme kohtuistungil. Seetõttu peab kohtukolleegium paljasõnaliseks ja ennastõigustavaks O.B väiteid tema töötamise kohta. Eeluurimisest hoidis O.B kõrvale, mistõttu tema suhtes kohaldati sundtoomist ja hiljem kuulutati ta kohtu poolt tagaotsitavaks ja võeti vahi alla. Prokurör teeb vaid ettepaneku süüdistatavale karistuse mõistmise kohta, kuid karistust mõistab siiski ainult kohus. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 4, 338 p 2, 340 lg 2 p 6 ja 345 alusel on kohtukolleegium seisukohal, et apelleeritud kohtuotsus kuulub tühistamisele süüdistatava O.B poolt ärakantud karistuse, ärakandmata karistuse ning karistuse kandmise aja alguse osas ning teha selles osas uus otsus. Meelika Aava Julia Katškovskaja Igor Amann