Obsah (9)

§ 117§ 56§ 201§ 121§ 199§ 64§ 65§ 68§ 25

Süüdistatava N.V ütluste kohaselt asus ta diivanile surutud kannatanu peal ja väänas kannatanul noa käest välja ning võttis oma kätte. Kohtuarstliku ekspertiisi arvamuse kohaselt paiknesid surma põhju

§ 117järgi ja karistamist 3 a. vangistusega. Kriminaalmenetluse käigus on apellant end süüdi tunnistanud Kr

K § 100 järgi kvalifitseeritud kuriteos põhjusel, et muidu poleks olnud võimalik kogu süüdistuses mahus kohtus kriminaalasja lühimenetluse korras arutamist taotleda. Muudes kuritegudes süüdimõistmise ja karistamise osas Lääne Maakohtu otsust apellatsiooni korras ei vaidlusta. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav N.V ja tema kaitsja toetasid apellatsiooni süüdistatava poolt toimepandud kuriteo ümberkvalifitseerimise osas. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu ning taotles esimese astme kohtu otsuse muutmata ning apellatsiooni rahuldamata jätmist. Ringkonnakohtu seisukoht. Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ei nõustu apellatsiooni arutlusega KrK § 100 järgi mõistetud karistuse osas. KrK § 100 sanktsioon kehtestab karistuseks tähtajalise vangistuse, mille alammäär on viis ja ülemmäär viieteist aastat. Lääne Maakohtu otsuse põhiosa järgi ( III kd., tl.59) on esimese astme kohus karistuse mõistmisel juhindunud Kriminaalkoodeksis § 100 järgi kehtestatud sanktsiooni määrast ja asunud seisukohale, et süüdistatavat N.V tuleb karistada sanktsiooni alammäära lähedase karistusega. Sanktsiooni alammäära lähedane karistus pole samatähenduslik sanktsiooni alammäärale vastava karistusega. Sanktsiooni alammäära lähedased on kõik karistused, mis ületavad karistuse alammäära ega küündi absoluutsuuruselt karistuse keskmise määrani . Karistust, mis ületab sanktsiooni alamäära ega küündi KrK § 100 sanktsiooni keskmise määrani, on esimese astme kohtu otsuses õigesti nimetatud alammäära lähedaseks karistuseks. Asjaolul, et kehtiva Karistusseadustiku § 113 järgi on sanktsioonis kehtestatud karistuse alammääraks 6 aastat vangistust, ei ole puutumust süüdistatavale N.V-le karistuse mõistmisel KrK 100 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest . Esimese astme kohus on karistuse mõistmisel õigesti juhindunud

§ 56

sätestatud alustest, võtnud arvesse karistust kergendavaid asjaolusid ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Lühimenetluse korras KrK § 100 järgi mõistetud karistust on KrMS § 238 lg.2 järgi õigesti ühe kolmandiku võrra vähendatud. Ringkonnakohtu seisukohalt puudub vaidlus asjaolus, et alkoholi ühise pruukimise käigus puhkenud tüli võis algatada kannatanu T. Almers. Selle asjaolu on esimese astme kohus lugenud tõendatuks ja arvestanud seda ka süüdistatavale N.V-le karistuse mõistmisel ( III kd., tl.59 ). Esimese astme kohtus karistuse mõistmisel juba arvesse võetud asjaolu, ei saa ringkonnakohtus olla teistkordselt arvestatud kohtuotsuse muutmise alusena. Lõpliku karistuse kandmise alguse kuupäeva on Lääne Maakohus

1. novembri 2005.a. määrusega täpsustanud ning selle järgi tuleb lugenud õigeks kuupäevaks
2. juuni 2005.a. ( III kd., tl.31 ). Põhjendamatu ja kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud korraga vastuolus on apellatsiooni väide, nagu olnuks lühimenetluse kohaldamise tingimuseks süüdistatava N.V poolt enda süüdi tunnistamise KrK § 100 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises. esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada. Asjaolud ja menetluse käik. Lühimenetluse korras tehtud Lääne Maakohtu 17.novembri 2005.a. otsusega tunnistati N.V süüdi: KrK § 100 järgi ja karistati 6 a. vangistusega, mida KrMS § 238 lg.2 alusel 1/ 3 võrra vähendati 4 a. vangistusele;

§ 201

lg.2 p.1 järgi ja karistati vangistusega 5 kuud;

§ 121järgi ja karistati vangistusega 1 a.

;

§ 199

lg.2 p.4 järgi ja karistati vangistusega 8 kuud;

§ 64lg.1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 a. vangistust, mida Kr

MS § 238 lg.2 alusel 1/ 3 võrra vähendati 8 kuule vangistusele ning mida

§ 65lg.2 alusel suurendati eelmise, Tallinna Linnakohtu 7.

mai 2003.a. otsuse järgi kandmata karistuse võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 a. 2 kuud vangistust. Maakohus määras, et karistustena mõistetud tähtajalised vangistused 4 .a ja 1 a. 2 kuud kuluvad kandmisele paralleelselt ning ärakandmisele kuulub raskem karistus - 4 a. vangistust.

§ 68

lg.1 alusel arvati karistuse tähtaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 kuud ja 11 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti vangistus tähtajaga 3 a. 9 kuud ja 19 päeva. Süüdistatavalt N.V-lt mõisteti välja Imbi Almersi kasuks 6411 krooni. N.V tunnistati süüdi: KrK § 100 järgi selles, et tema 4.mail 2001.a., Haapsalus, Kastani tn.34-38 korteris, ühise alkoholitarvitamise käigus tekkinud tülist, lõi korduvalt kannatanut Toivo Almersit kööginoaga, põhjustades tahtlikult eluohtliku tervisekahjustuse ja kannatanu surma sündmuskohal;

§ 201lg.2 p1 järgi selles, et tema ebaseaduslikult omastas võõra vallasasja - 4.

aprillil 2005.a., Haapsalus, Centrali õllekeldris müüs maha Urve Õunpuu poolt temale usaldatud mobiiltelefoni №kia ja telefoni akulaadija - põhjustades kannatanule varalise kahju 650 kr.;

§ 121järgi selles, et tema 1.

aprillil 2005.a., Haapsalu, Tallinna mnt.5-5 korteris, lõi käte ja jalgadega kannatanut Urve Õunpuud näo ja keha piirkonda;

§ 199lg.2 p.4 järgi selles, et tema 1.

aprillil 2005.a., Haapsalus, Tallinna mnt.5-5 korteris, ebaseadusliku omandamise eesmärgi, võttis ära kannatanu Vladimir Jakani mobiiltelefoni ja müüs selle järgimine päev Anti Nigulile, põhjustades kannatanule varalise kahju 1599 kr.; 28. aprillil 2005.a. Haapsalus, ebaseadusliku omastamise eesmärgi, püüdis OÜ Aardemaa kauplusest „ Metsa „ ära võtta ühte pudelit A. LeCoq õlut, hinnaga 21 krooni ja 90 senti., kuid kuritegu jäi teiste isikute sekkumise tõttu lõpule viimata. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Apellatsioonis leiab süüdistatav N.V, et kuna kuriteo toimepanemise ajal kehtinud kriminaalkoodeksi § 100 sanktsioonis oli karistuse alamääraks 5 a. vangistust, mitte aga 6 a. vangistust nagu sarnase kuriteo sanktsiooni alammäärana sätestab Karistusseadustik, siis tuleks teda KrK § 100 järgi karistada 5 .a vangistusega. Selle karistuse 1/3 võrra vähendamisel oleks ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg 3 a. ja 4 kuud. 1-05-762 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.veebruaril 2006.a., Tallinnas Kriminaalasja number Nr.1-05-762 Kohtukoosseis eesistuja Igor Amann, liikmed Ivi Kesküla, Malle Preimer Kohtuistungi sekretär Külli Väina Tõlk Kriminaalasi N.V süüdistuses KrK § 100,

§ 201lg.2 p.1, § 199 lg.2 p.4, § 121 järgi Apelleeritud kohtuotsus Lääne Maakohtu 17.

novembri 2005.a. otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav N.V Prokurör Indrek Kalda Süüdistatav N.V, ik.,

1. kl. haridusega, invaliidsuspensionäär, ilma kindla elukohata, varem 5 korral kohtulikult karistatud, neist viimati
2. mail 2003.a. Tallinna Linnakohtu poolt

§ 25lg.2 ja § 199 lg.2 p.4 järgi 6 kuu vangitusega tingimis 3 a.

katseajaga, viibib vahi all Tallinna Vanglas, Kaitsja vandeadvokaat Sergei Narusberg RESOLUTSIOON Lääne Maakohtu 17. novembri 2005.a. otsus N.V suhtes jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu 28.veebruaril 2006.a., kuid selle peale võib