1-06-1409\1

(05231801438)Kohtunik Märt Toming Kriminaalasi Süüdistus KarS § 121 järgi Käskmenetluses Prokurör Ülle Jaanhold Süüdistatav M.S , eestlane, EV kodanik, keskharidus, töökoht: Kiisu takso, taksojuht, Varasem karistatus: 1) Lääne Maakohtu 20.05.1996 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 1 aastase vabadusekaotusega tingimisi 1 aastase katseajaga; 2) Harju Maakohtu 15.02.1999 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 3 järgi rahatrahviga 3360 krooni. Kaitsja Advokaat Kadi Mägi RESOLUTSIOON

1. M.S süüdi tunnistada KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning karistada teda rahalise karistusega 50 (viiskümmend) miinimumpäevamäära ulatuses, arvestusega 50 krooni päevamäär, so 2500 (kaks tuhat viissada) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas viitenumbriga
3. M.Silt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 552 (viissada viiskümmend kaks) krooni ja 24 senti, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas viitenumbriga
5. M.Silt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumbriga
7. M.Silt välja mõista välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel seoses Isiku kohtuarstliku ekspertiisi nr 407 tegemisega tekkinud kulu 1840 (üks tuhat kaheksasada nelikümmend) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumbriga
9. Rahalise karistuse ja kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse otsuse koostanud kohtu kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Edasikaebamise kord Süüdistataval on KrMS § 254 lg 6 ja 7 alusel õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. Kriminaalasja materjalide alusel kohtunik tuvastas: M.Si süüdistatakse KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemises selles, et tema 24.04.2005 kella 23.15 paiku Tallinnas, Vana-Rannamõisa tee 9 maja ees tüli käigus viskas Indrek Aviksoole pudeliga otsaette ning lõi käte ja jalgadega keha piirkonda, millega tekitas tervisekahjustused, mis ei olnud elule ohtlikud – lülisamba I nimmelüli sisserõhutusmurru ja põrutushaava otsmikul. Samuti tema 08.05.2005 kella 15.40 paiku Tallinnas, Vana-Rannamõisa tee 9 maja ees tüli käigus lõi Indrek Aviksood käte ja jalgadega näo ning keha piirkonda, millega tekitas tervisekahjustused, mis ei olnud elule ohtlikud – näo ja rindkere põrutuse põrutushaavaga ülahuule limaskestal, nahamarrastusega vasakul rindkerepoolel ning nahaaluse verevalumiga rinnaku piirkonnas ja nahaaluse verevalumi vasakul õlavarrel. Seega M.S pani toime teise inimese tervise kahjustamise, so KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo – kehalise väärkohtlemise. Kriminaalasja materjalide ja süüdistusakti põhjal asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ja kriminaalasjas leiduvate kirjalike tõenditega, seejuures süüdistatava enese puhtsüdamliku ülestunnistuse, 16.05.2005 koostatud süüdistatava kahtlustatavana ülekuulamise protokollis fikseeritud ütluste, kannatanu Indrek Aviksoo ja tunnistaja Vilma Aviksoo ütluste, patsiendikaardi, polikliiniku tõendi ja isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktis antud eksperdi arvamusega on süüdistatavale inkrimineeritava teo toimepanemine süüdistatava poolt tõendamist leidnud süüdistuse täies mahus, mistõttu nõustub kohus süüdistusaktis esitatud järeldustega süüdistuse tõendatuse kohta. Kohus ei loe usaldusväärseks 27.07.2005 koostatud O.V kahtlustatavana ülekuulamise protokollis fikseeritud ütlusi, kuivõrd need ei riimu teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega, seejuures ka isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktis antud eksperdi arvamusega. Samuti suhtub kohus kriitiliselt Kaidi Süldi tunnistajana antud ütlustesse, kuivõrd ka need ütlused ei riimu osaliselt teiste kriminaalasjas kogutud objektiivsete tõenditega ning on antud ilmselgelt eesmärgiga vähendada lähedase isiku vastutuse ulatust. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et süüdistatavale inkrimineeritava kuriteoga ei ole tekitatud varalist kahju ning kriminaalasjas ei ole esitatud tsiviilhagi. Prokuröri koostatud süüdistusakti kohaselt on prokurör teinud ettepaneku karistada süüdistatavat rahalise karistusega 50 miinimumpäevamäära ulatuses päevamäära arvestusega 50 krooni päevamäär, so 2500 krooni. Kohus asub seisukohale, et prokuröri esitatud ettepanek karistuse mõistmise osas on põhjendatud ning kohus nõustub süüdistusaktis märgitud karistuse määraga, mis on sanktsioonis ettenähtud miinimumkaristuse lähedane. Seejuures lähtub kohus süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest, millistest nähtuvalt on süüdistatav varem kohtulikult karistatud, samuti süü suurusest ja karistust raskendavate ning kergendavate asjaolude puudumisest. KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest võib mõista rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistataval M.Sil alaline sissetulek. Seega on O.V ka rahalised võimalused rahalise karistuse tasumiseks. Isiku vabadust piirava karistuse kohaldamiseks kohus alust ei näe. Kuigi süüdistatav on isik, kes on varem kahel korral varavastaste kuritegude toimepanemise eest kohtulikult karistatud, on viimane karistus olnud rahaline karistus ning see on mõistetud juba kuus aastat tagasi. Taolised isikuandmed annavad aluse mõista süüdistatavale kergemaliigilise karistuse ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena, kuivõrd süüdistatava isikuandmetest ei nähtu, et süüdistatava puhul oleks tegemist süstemaatiliselt õiguskorda rikkuva isikuga, kes vajaks ühiskonnast isoleerimist. Märt Toming kohtunik