← Eesti

1-07-35\4

1-07-35 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. veebruar 2007.a Tallinn, Tartu mnt. 85 kohtumaja Kriminaalasja nr 1-07-35

(06230101041)Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Külli Vendik Kriminaalasi M P süüdistuses KarS § 263 p 1, 4 ja § 215 lg 2 p 1, 3 järgi ning A L süüdistuses KarS § 215 lg 2 p 3 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Kati Miitra Süüdistatav Kaitsja
  1. M P - isikukood XXXXXXX; Eesti kodanik; põhiharidusega; elukoht: XXXXXXX; töökoht: OÜ Altamex Grupp; varem kriminaalkorras karistatud: 1) 18.04.2005.a. Tallinna Linnakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi – 1 kuu 2 päeva vangistust tingimisi 18-kuulise katseajaga; 2) 27.07.2005.a..a Lääne-Viru Maakohtu otsusega KarS § 424 järgi – rahaline karistus 200 päevamäära ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks; korduvalt karistatud väärtegude eest rahatrahvidega; tõkend – elukohast lahkumise keeld advokaat Urmas Simon Kaitsja
  2. A L - isikukood XXXXXXX; Eesti kodanik; haridus 8 klassi; elukoht: XXXXXXX; töötab laotöölisena AS-s Balti Mööbel Grupp; varem kriminaalkorras karistamata; tõkend – elukohast lahkumise keeld advokaat Heleri Tammiste RESOLUTSIOON
  3. Süüdi tunnistada M P KarS § 263 p 1, 4 järgi ning karistuseks mõista 2 kuud vangistust; süüdi tunnistada ta KarS § 215 lg 2 p 1, 3 järgi ning karistuseks mõista 4 kuud vangistust. Liitkaristuseks kuritegude kogumi eest KarS § 64 lg 1 alusel mõista 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust 18.04.2005.a Tallinna Linnakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (1 aasta 2 päeva vangistust) võrra ning liitkaristuseks mõista 7 (seitse) kuud ja 2 (kaks) päeva vangistust. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist ning vangistuse alguseks lugeda M. P vanglasse ilmumise päev või tema vahistamise päev.
  4. Süüdi tunnistada A L KarS § 215 lg 2 p 3 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui A. L 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded. Harju Maakohtu KrHO juhatajal määrata A. L’ile kriminaalhooldaja. Tõkend elukohast mittelahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.
  5. Välja mõista M. P’ilt kuriteoga tekitatud kahju katteks 1 100 (üks tuhat ükssada) krooni E V (elukoht: XXXXXX) kasuks ja 5 100 (viis tuhat ükssada) krooni A M (elukoht: XXXXXXX) kasuks.
  6. Välja mõista menetluskulud riigieelarve tuludesse (mida on võimalik kanda kuu aja jooksul pärast otsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele 221023778606 Hansapangas, mõlemal juhul viitenumber 2800049777): 4.
  7. M. P’ilt - määratud kaitsjale makstav tasu 2 893,95 kr (kaks tuhat kaheksasada üheksakümmend kolm krooni ja 95 senti) ja sundraha 5 000 (viis tuhat) krooni; 4.
  8. A. L’ilt – määratud kaitsjale makstav tasu 1 779,40 kr (üks tuhat seitsesada seitsekümmend üheksa krooni ja 40 senti) ja sundraha 5 000 (viis tuhat) krooni.
  9. Asitõendid: 5.
  10. DNA ja süljeproovid, mis ümbrikutega on klammerdatud kriminaalasja kaanele – hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; 5.
  11. Lääne-Harju politseiosakonna asitõendite ruumi paigutatud kaks paari dressipükse ja pluus hävitada; mobiiltelefon №kia 6230 üle anda M P’ile pärast kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord 2 Otsuse peale (seoses kokkuleppemenetluse normide väidetava rikkumisega) on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse esitamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistused. M. P süüdistatakse selles, et ta 24.juunil 2006.a. kella 03.00 paiku Harjumaal Keila vallas Laulasmaa külas Laulasmaa SPA Hotelli läheduses, grupis koos uurimisel tuvastamata isikutega rikkus avalikku korda sellega, et tõukas E Vi ning lõi viimast viiel korral rusikaga näkku ja jalaga kehasse; seejärel tungis ta kallale A M’ile, lõi kannatanut kahel korral rusikaga näkku ning tekitas oma tegevusega E. V’ile peaaju vapustuse ja A. M’ile füüsilist valu. Nende tegudega pani M. P toime KarS § 263 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. avaliku korra rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga ja isikute grupis. M. P isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 23.07.2006.a. kella 01.00 paiku Harjumaal Keila vallas Laulasmaa külas sisenes Laulasmaa 16 asuvasse J V’le kuuluvasse sõidukisse ZIL 136i registrimärgiga 215 APD, käivitas sõiduki kaasasolnud korterivõtmega ning sõitis omavoliliselt ajutise kasutamise eesmärgil sellega Laulasmaa külas asuva Lahe poe juurde ning andis sõiduki kasutada A L’ile, osutades sellega kaasabi A. L õigusvastasele teole. Sellega pani M. P toime KarS § 215 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise omastamise eesmärgita, mis oli toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, ning isikute grupis. A. L, viibides 23.07.2006.a. kella 01 paiku Harjumaal Keila vallas Laulasmaa külas Lahe poe juures, sisenes M P poolt omavoliliselt võetud J V sõidukisse ZIL 136i registrimärgiga 215 APD ning omavoliliselt kasutas sõidukit grupis koos uurimisel tuvastamata isikuga, kuni sõitis sõidukiga Tallinn-Keila-Joa-Kloogaranna tee 31.kilomeetril kraavi, kust sõidukit ei õnnestunud enam välja saada. Sellega pani A. L toime KarS § 215 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise omastamise eesmärgita, mis on toime pandud isikute grupis. Kokkulepete sisu. Süüdistatava M. P, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on taotletav karistus KarS § 263 p 1, 4 järgi – 2 kuud vangistust ja KarS § 215 lg 2 p 1, 3 järgi - lähtudes KarS §-st 61, s.o. karistuse kohaldamine alla seaduses sätestatud alammäära - 4 kuud vangistust ning kuritegude kogumi eest KarS § 64 lg 1 alusel 6 kuud vangistust. Kuna uued tahtlikud kuriteod on ta toime pannud katseaja kestel, taotletakse KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuseks vangistust 7 kuud ja 2 päeva, sest mõistetavat vangistust tuleb suurendada eelmise otsuse järgi kandmata karistuse võrra. Süüdistatava A. L, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on karistuseks toimepandud kuriteo eest 3 kuud vangistust tingimisi 18-kuulise katseajaga kriminaalhooldaja järelevalve all ning ta on kohustatud järgima KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid. 3 Kohtuliku arutamise järeldused. M. P ja A. L tunnistasid end kohtuistungil täielikult süüdi ja kahetses toimepandut. Kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustuvad sellega. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkulepete juurde. Kannatanud on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, oma õigustest on nad teadlikud. E V nõudele 1 100 krooni ja A M nõudele 5 100 krooni ei ole J.O vastuväiteid esitanud ning need summad tuleb temalt välja mõista. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et M. P ja A. L enese süüdi tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud nende tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Õigesti on kvalifitseeritud nende käitumine, nende süü neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning M. P tuleb süüdi tunnistada KarS § 263 p 1, 4 ja § 215 lg 2 p 1, 3 järgi ning karistus mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele; A. L tuleb süüdi tunnistada KarS § 215 lg 2 p 3 järgi ning karistus mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 1 järgi 2,5 palga alammäära ehk 9 000 krooni). Arvestades seda, et 15.03.07.a. kehtima hakkava seaduseparanduse kohaselt on KarS § 215 lg 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu II astme kuritegu ning lähtudes süüdlaste varanduslikust seisundist ning resotsialiseerumisväljavaadetest, jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel osa menetluskulusid (osa sundrahast) riigi kanda. Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 248 lg 1 p 5, 249, 311,
  12. Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.