1-05-677\8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2007.a Tallinn Kriminaalasja number 1-05-677 Kohtukoosseis Ene Randmäe, Ivi Kesküla ja Jüri Paap Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Tõlk Irina Leetberg Kriminaalasi N.P süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
3. 2006.a. otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav N.P Prokurör №na-Salome Barbo Süüdistatav N.P, isikukood xxx, elukoht: x, kodakondsuseta, keskharidusega, varem korduvalt kohtu poolt karistatud, neist viimasel korral 11.07.2005.a KarS § 199 lg 2 p 4-§ 25 lg. 2 järgi 4 kuu vangistusega tingimisi, 18 kuuse katseajaga, vahi all alates 29.09.2006.a. Kaitsja vandeadvokaat Milvi Söörd Resolutsioon Harju Maakohtu 06.
4. 2006.a otsus N.P suhtes jätta muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtusse, mille esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest või kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. Asjaolud ja menetluse kord
5. N.P mõisteti süüdi ja karistati lühimenetluse sätete alusel KarS § 199 lg 2 p 4 järgi 3 kuulise vangistusega. Kohaldades KrMS § 238 lg 4 sätteid, vähendati karistust 1/3 võrra ning karistuseks loeti 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust 11.07.2005.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o. 4 ( neli) kuu vangistuse võrra ja lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 6 kuud vangistust, karistuse aja algusega 29.09.2006.a N.P mõisteti süüdi selles, et tema olles 11.
6. 2005.a karistatud Harju Maakohtu poolt KarS 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi, uuesti 08.06.2006.a võttis Maardus, Nurga t. 3 Grossi kauplusest võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 3 pakki mähkmeid 566.70 krooni väärtuses ja läbis kassa, kauba eest maksmata; -samuti tema, 25.07.2005.a võttis Tallinnas, Mustakivi 13 kauplusest „Sportlandi“, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kaupa kokku 3448.- krooni väärtuses, kuid oli peale kassast kauba eest tasumata möödumist, turvatöötaja poolt kinni peetud; - samuti tema. 02.
7. 2005.a võttis Tallinnas, Suur-Sõjamäe tee 4 kauplusest „Sportland“ võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 2 paari dressipükse kokku 1025 krooni väärtuses, kuid oli peale kassast kauba eest tasumata möödumist, turvatöötaja poolt kinni peetud. Seega N.P, varem varguse toime pannud isikuna, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o. KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ettenähtud kuriteo. Apellatsiooni taotlus.
8. N.P taotleb esitatud apellatsioonis tühistada lühimenetluse sätete kohaselt tehtud kohtuotsus temalt väljamõistetud sundraha osas ja uue otsusega vähendada sundraha summa suurust. Ta palub sealjuures arvestada, et omas töökohta OÜ-s * ja võib selle seoses karistuse kandmisega kaotada. Peale selle on tal alaealine tütar ning ta elab koos invaliidist emaga. Ringkonnakohtu seisukoht
9. Kohtukolleegium osundab seonduvalt apellatsiooniga KrMS § 175 lg 1 p 9-le, mille kohaselt kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi sätetakse teise astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha suuruseks 1,5 palga alammäära. N.P mõisteti vaidlustatava kohtuotsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja temalt mõisteti seaduses ettenähtud korras välja 4500 krooni suurune sundraha. Kohtukolleegium on seisukohal, et N.P taotlus, vähendada temalt välja mõistetud sundraha talle juba kuritegude toime panemise ajal teadaolevatel asjaoludel s.o. alaealise lapse ja invaliidist ema olemasolu tõttu, ei ole põhjendatud ega saa olla aluseks temalt väljamõistetud sundraha vähendamiseks. Kohtukolleegium tähendab, et N.P puhul ei saa me rääkida juhuslikult varguse episoodi toime pannud isikust, vaid isikust kellele on kuritegude toimepanemine muutunud elustiiliks. Vaatamata, et N.P omas vabaduses viibides väidetavalt töökohta OÜ-s * ja seega sai sissetulekut, ei võtnud ta midagi ette, et hakata tasuma temalt juba eelmise süüdimõistva kohtuotsuse alusel väljamõistetud sundraha. N.P - asudes toime panema tingimisi mõistetud karistuse kandmise ajal järjest uusi kuritegusid - teadis, et kuriteolt tabamisel ning süüdimõistmise korral tuleb tal maksta sundraha. Vaatamata sellele jätkas ta kuritegude toimepanemist ega arvestanud tulevikus väljamõistetava sundraha maksmise kohustusega. Kohtukolleegium on seisukohal, et vaadeldaval juhul ei tingi töövõimelise süüdimõistetu varaline seisund ega resotsialiseerumisväljavaated temalt väljamõistetud menetluskulude – sundraha - vähendamist.
10. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1-st jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 06.
11. 2006.a kohtuotsuse N.P suhtes muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Ene Randmäe Ivi Kesküla Jüri Paap