Obsah (4)

§ 424§ 73§ 238§ 65

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. jaanuar 2007.a Tallinn, avalik kohtuistung Kriminaalasja number 1-06-12674 Kohtukoosseis Eesistuja Malle

§ 424järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 06.

novembri 2006. a otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav E.F Prokurör Liia Piirisalu Süüdistatav E.F sünd 22.04.1973.a kodakondsuseta, elukoht x , töövõimetuspensionär, varem kahel korral kohtu poolt karistatud, viimati 15.12.2005.a. Ida-Viru Maakohtu poolt

§ 424

järgi 3 kuulise vangistusega tingimisi 3 aastase katsejaga

§ 73alusel Kaitsja Adv.

Natalia Suvorova RESOLUTSIOON Jätta Pärnu Maakohtu 06. novembri 2006.a otsus E.F-i süüditunnistamises ja karistamises muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK E.F tunnistati süüdi

§ 424

järgi ja karistati 3 kuulise vangistusega.

§ 238

lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra, s.o 2 kuuni.

§ 65lg 2 alusel suurendati karistust 16.12.2005.a.

kohtuotsusega mõistetud kolme kuu võrra ja liitkaristuseks mõisteti 5 kuud vangistust arvates selle kandmisele asumise päevast. Karistusest loeti kantuks eelvangistuses viibitud 13 päeva. E.F tunnistati süüdi selles, et olles 16.12.2005.a.

§ 424järgi karistatud, juhtis 19.

märtsil 2006.a. Läänemaal Haapsalu-Laikküla teel ja

1. aprillil 2006.a Raplas Viljandi maanteel sõiduautot VAZ 2107 reg märgiga xxx XXX alkoholijoobes. APELLATSIOONI SISU Süüdistatav taotleb kohtuotsuse tühistamist karistuse mõistmise osas ja mõistetud karistuse asendamist üldkasuliku tööga. Taotlust põhjendab sellega, et on ennast süüdi tunnistanud ja kahetseb. Ta on invaliidsuspensionil, kuivõrd tööõnnetuse tagajärjel murdus selgroog. Seetõttu vajab pidevat ravi, mille kohta esitas dokumentaalsed tõendid kohtule. Vangistuses ei ole tal võimalik ravikuure läbida. Kergemat tööd on ta võimeline tegema, mistõttu tuleks vangistus asendada üldkasuliku tööga. POOLTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS Prokurör leidis, et apellatsioon tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Süüdistatav ja tema kaitsja toetasid apellatsiooni. Kaitsja esitas alternatiivina taotluse E.F-ile vangistuse asemel rahalise karistuse mõistmise. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ja apellatsiooni sisuga, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et apellatsioon ei anna maakohtu otsuse tühistamiseks alust, otsus on põhjendatud ja seaduslik. Kohtukolleegium peab vajalikuks märkida, et kuigi alates
2. jaanuarist 2007.a kehtiva

§ 73

5. lõike redaktsiooni kohaselt võib kohus isikule, kes on katseajal pannud tahtlikult toime uue kuriteo, ka

§ 65

lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse asendada üldkasuliku tööga

§-s 69 sätestatud korras, ei ole sellesisuline apellatsioonis esitatud taotlus E.F-i suhtes põhjendatud. Kaaludes E.F-ile mõistetud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, leiab kohtukolleegium, et sellise võimaluse välistab süüdistatava poolt analoogsete kuritegude toimepanemise paljusus. E.F-i vastutus

§ 424

järgi käesolevas kriminaalasjas ei järgnenud mitte üksnes varasema karistatuse tõttu samasuguse teo eest väärteo korras, vaid ta 2 oli juba kohtu poolt 16.12.2005.a

§ 424järgi süüdi tunnistatud ja karistatud.

Kolm kuud pärast kohtuotsusega määratud katseaja algust juhtis ta taas sõiduautot joobeseisundis ning veel kuu möödudes pani veekord toime samasuguse teo. E.F-i käitumine näitab, et ta ei ole aru saanud oma tegude õigusvastasusest ega teinud mingeid järeldusi tema suhtes varem kohaldatud karistustest ja mõjutusvahenditest. Kohtukolleegium on seisukohal, et eelosundatud faktilised asjaolud ei võimalda maakohtu poolt mõistetud põhjendatud ja seadusliku karistuse asendamist üldkasuliku tööga. Apellatsioonis viidatud arstliku ekspertiisi otsusest nr 172513 ja selle põhjendustest /tl 45-47/ ei tulene E.F-ile mõistetud reaalse vangistuse kandmise võimatust. Tervishoiuteenuse osutamine ja kinnipeetava ravimine on vangistusseaduse § 52 ja 53 alusel kinnipidamisasutuses tagatud. Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 06.11.2006.a otsuse E.F-i suhtes muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Malle Preimer Igor Amann 3 Ene Randmäe