1-06-8103\3

(04231401070)Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Anna Ivanova Tõlk Nadežda Paukson Kriminaalasi O.B süüdistuses KarS § 424 järgi lühimenetluses Prokurör Aleksander Tšitšerov Süüdistatav O.B - isikukood XXX, kodakondsuseta; keskharidusega, elukoht: XXX; töötas Metal-Disain OÜ-s; varem kriminaalkorras karistatud kolmel korral; korduvalt karistatud väärtegude eest rahatrahvidega (trahvid tasumata); tõkend – vahi all pidamine alates 22.07.2007.a. Kaitsja vandeadvokaat Talvi Vaske RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada O.B KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (2 kuu) võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et vangistust osaliselt (2 kuud ja 29 päeva) ei pöörata täitmisele, kui O.B 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ning §75 lg 2 p 2 alusel kohustuse: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Tõkend – vahi all pidamine tühistada kohtuotsuse kuulutamisel, O.B vabastada vahi alt kohtusaalis ning KarS § 68 lg 1 alusel mõistetud karistusest lugeda kantuks 1 kuu ja 1 päev vangistust. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära võtta O.B-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks ja 6 (kuueks) kuuks . Harju Maakohtu KrHO juhatajal määrata O.B-le kriminaalhooldaja.
2. Välja mõista O.B-lt menetluskulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arve 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049777 ning märkides ära kriminaalasja numbri „1-06-8103) – s.o. määratud kaitsjale makstav tasu 1 433,70 kr (üks tuhat nelisada kolmkümmend kolm krooni ja 70 senti) ja sundraha 5 400 (viis tuhat nelisada) krooni. Menetluskulud on võimalik tasuda Rahandusministeeriumi arvele kuu aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kui seda tähtaegselt pole tasutud, nõutakse menetluskulud sisse sundkorras kohtutäituri kaudu. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. SÜÜDISTUS. O.B isikuna, keda mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis on Tallinna PP otsusega 31.05.2002.a. karistatud rahatrahviga 5 400 krooni, uuesti kehtiva karistatuse ajal, s. o.
3. mail 2004.a kella 23.00 ajal Harjumaal Maardu linnas Kallavere ja Kivileete teede ristmikul juhtis joobeseisundis mootorsõidukit Honda Accord registrimärgiga 596 AKJ; samuti
4. novembril 2004.a. kella 11 40 ajal Tallinnas Laagna tee ja Varraku tänava ristikul juhtis ta joobeseisundis mootorsõidukit Audi 80 registrimärgiga 768 AIK Sellega pani O.B toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Süüdistatav O.B tunnistas end kohtuistungil täielikult süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja T. Vaske pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuliku arutamise järeldused. O.B süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü täielikule omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud: - ärakirjaga Tallinna Politseiprefektuuri otsusest 31.05.2002.a., mille kohaselt O.B on varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes (tl. 6); -väärteoprotokollidega (tl 11, 22) ja alkoholijoobe tuvastamise protokollidega 22.05.2004.a. ja 06.11.2004.a., mille kohaselt O.B nõustus joobeseisundi tuvastamisega indikaatorvahendiga; joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ja vereproovis alkoholisisalduse määramist ei nõudnud (tl 12, 24); - tunnistaja R F ütlustega eeluurimisel ( tl.15 – 16) O.B peatamise ning tema joobeseisundi tuvastamise kohta; -õiendiga liiklusjärelevalve osakonna andmebaasist (tl.53 - 54) ja väljavõttega karistusregistrist (tl.55 - 57) eelnevate süütegude ja karistuste kohta; - samuti O.B enda ütlustega eeluurimisel ( tl. 13, 25, 48 - 49). Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et O.B süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi. Teo õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid selles asjas pole tuvastatud. Karistuse mõistmisel lähtub kohus O.B süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning leiab, et O.B pole võimalik karistada rahalise karistusega. Eelnevalt mõistetud rahatrahvid pole olnud talle piisavaks vahendiks, et hoiduda ühe uute süütegude toimepanemisest; samuti on tal eelnevalt mõistetud trahvid suurtes summades tasumata. Mõistes O.B-le karistuseks vangistuse, arvestab kohus, et ta on eelvangistuses viibinud juba ühe kuu ning ülejäänud vangistuse võib talle mõista tingimisi kriminaalhooldaja järelevalve all, s.o. kohaldada tema suhtes KarS § 74 ja § 75 sätteid. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust (vangistust) vähendada ühe kolmandiku võrra. Samuti peab kohus põhjendatuks kohaldada lisakaristust mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol ning see peab olema vähemalt sanktsiooni keskmises määras. Selline lisakaristuse määramine teenib õiguskorra kaitsmise huvisid ning vastab toimepandud süüteo raskusele ning süüdlase isikule. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära. Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 238, 311,
5. Kohtunik