Obsah (4)

§ 424§ 69§ 75§ 50

1-07-6409 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. septembril 2007.a Tallinn, Tartu mnt. 85 kohtumaja Kriminaalasja nr 1-07-6409 (07231400459) Kohtunik Kül

§ 424järgi RESOLUTSIOON 1.

Süüdi tunnistada V.F (kolm) kuud vangistust.

§ 424järgi ning karistuseks mõista 3 Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (1 kuu ) võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 69lg 1 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga.

Kuna ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd (ÜKT), siis mõistetud karistus ehk 2 kuud (60 päeva) vangistust asendatakse 120 tunni üldkasuliku tööga.

§ 69lg 3 alusel määrab kohus ÜKT tegemise tähtajaks 6 (kuud) kuud.

Selle aja jooksul on V.F kohustatud järgima

§ 75lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all. Harju Maakohtu Kr

HO juhatajal määrata V.F-ile kriminaalhooldaja. Lisakaristusena

§ 50

lg 1 p 1 alusel ära võtta V.F-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 8 (kaheksaks) kuuks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.

1. Välja mõista V.F-ilt menetluskulud riigieelarve tuludesse: määratud kaitsjale makstavast tasust 2 000 (kaks tuhat) krooni ja sundrahast 3 000 (kolm tuhat) krooni. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele 221023778606 Hansapangas, mõlemal juhul viitenumber 2800049777 ning ära märkida kriminaalasja numbri „1-07-6409“. Kui nimetatud summad ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seaduses sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. SÜÜDISTUS. V.F isikuna, keda mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis on Tallinna Linnakohtu otsusega 29.09.2005.a. karistatud 7-päevase arestiga, karistatus kustumata, taas
2. märtsil 2007.a. kella 09.15 Tallinnas Akadeemia tee 45 maja juures juhtis mootorsõidukit Opel Astra registrinumbriga 091 MDF, olles joobeseisundis. Sellega pani V.F toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Süüdistatav V.F tunnistas end kohtuistungil süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja K. Mägi pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuliku arutamise järeldused. Kohus leiab, et V.F-i süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud: - vanemkonstaabel O. Reilsoni ettekandega H. Orusaare peatamisest (tl. 5) ja alkoholijoobe tuvastamise protokolliga (tl. 6), kus alkoholijoobeks on märgitud 0,59 mg/l; joobe 2 tuvastamisega indikaatorvahendiga V.F nõustus; joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ja vereproovis alkoholisisalduse määramisest ta loobus; - Tallinna Linnakohtu otsusega 29.09.2005.a (tl. 4), mille kohaselt on V.F-i mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest karistatud arestiga 7 päeva; - õiendiga liiklusjärelevalve osakonna andmebaasist (tl. 10 - 11) ja väljavõttega karistusregistrist (tl.7 - 9), millest nähtub, et karistatus eelmise joobeseisundis juhtimise eest on kustumata; - samuti V.F-i enda ütlustega eeluurimisel (tl. 14 - 15), kus ta oma süüd tunnistas ja toimepandut puhtsüdamlikult kahetses. Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et V.F-i süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on täielikku tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning V.F tuleb süüdi tunnistada

§ 424järgi.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus V.F-i süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning leiab, et V.F-i, kellel on käesoleva ajani tasumata eelnevate väärteorikkumiste eest mõistetud rahatrahvid, pole võimalik karistada rahalise karistusega. Selleliigiline karistus pole olnud küllaldaseks vahendiks, et ära hoida uue analoogse süüteo toimepanemist. Samas kohus nõustub prokuröri ja kaitsja taotlustega, et V.F-ile mõistetavat vangistust on võimalik asendada üldkasuliku tööga. Sellise töö tegemiseks andis ta oma nõusoleku kohtuistungil. Ka arvestab kohus vangistust asendades sellega, et varem on V.F kriminaalkorras karistamata. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra. Lisakaristuse kohaldamist

§ 50

lg 1 p 1 alusel peab kohus vajalikuks nii teo raskust kui süüdlase isikut arvesse võttes ning see on vajalik ka õiguskorra kaitsmise huvides. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetutelt välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 5 400 krooni. KrMS § 180 lg 3 alusel, arvestades V.F-i varanduslikku seisundit ja tema resotsialiseerumisväljavaateid, jätab kohus osa kohtukuludest riigi kanda. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 238, 311, 313. Kohtunik 3