järgi lühimenetluses Prokurör Aleksander Tšitšerov Süüdistatav T.O Ik: XXX, Leedu Vabariigi kodanik, keskharidus, töökoht: OÜ, elukoht: XXX Tõkend: elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus: Harju Maakohtu 21.06.2006 otsusega
Kaitsja Advokaat Veljo Viilol RESOLUTSIOON 1. T.O süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada T.O-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud. 3.
lg 1 ja 3 alusel jätta T.O-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud T.O suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et T.O temale määratud 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel: 6 127 758, 6 127 742) 4.
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada T.O järgima katseajal kontrollnõudeid: 1 elada alalises elukohas XXX, ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 5.
p 1 alusel arvestada T.O-le määratud 18 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 04.12.2007. 6.
lg 1 p 1 alusel kohaldada T.O suhtes lisakaristust, võttes temalt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 6 (kuus) kuuks. Lisakaristus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest, so alates 20.12.2007 ja lõpeb kohtu poolt määratud 6 kuulise tähtaja möödumisel.
järgi rahalise karistusega 8000 krooni mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, uuesti 19.05.2007 kella 03.45 ajal, so ajal, mil eelmine karistus ei olnud kustunud, juhtis mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes. Seega T.O pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, so
2 Kohtuistungil süüdistatav T.O seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 19.05.2007 koostatud väärteoprotokollist nr AB 881983 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 19.05.2007 kell 03.45 juhtis T.O mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes ja isikuna, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. (t/l 3) 19.05.2007 koostatud protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi kasutamisel nähtuvalt tuvastati samal päeval kella 03.55 ajal T.O alkoholijoove 0,45 mg/l väljahingatavas õhus. T.O nõustus tuvastamise tulemusega ega taotlenud joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ega alkoholisisalduse määramist veres. (t/l 4) 19.05.2007 koostatud menetlusaluse isiku T.O ülekuulamisprotokollist nähtuvalt jõi menetlusalune isik kaks tundi tagasi pudeli õlut. (t/l 6-7) 10.10.2007 koostatud tunnistaja Aleksander Šein ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas tunnistaja, et 19.05.2007 oli tööl avariigrupis koos Sergei Pištševiga. Kella 03.15 ajal läksid Narva mnt 90 juurde te teha liiklusjärelevalvet. Arvuti kaudu sõiduki kontrollimisel selgus, et XXX registreerimismärgiga XXX on operatiivhuvis. Sõiduki kontrollimisel selgus, et selle juht T.O oli alkoholijoobes ja tal puudus juhtimisõigus. (t/l 811) 15.10.2007 koostatud kahtlustatava T.O ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas, et 18.05.2007 oli sünnipäeval ja jõi veini ning šampust. Kogust öelda ei oska, kuid tundis end normaalselt. Sõitis taksoga öösel koju kesköö paiku. Kella 03 ajal helistas tuttav ja palus endale klubi XXX juurde järele tulla. Sõitis talle oma isale kuuluva autoga XXX klubi juurde. Kohale jõudes selgus, et tuttav oli ka teisi endale järele kutsunud ja ta sõitis sinna ilmaasjata. Seejärel suundus koju tagasi ning peeti kinni. (t/l 13-15) Koopia Harju Maakohtu 21.06.2006 otsusest T.O karistamisest
(t/l 23) Täitemenetluste andmebaasi andmetel on T.O suhtes menetluses rahaline nõue 5721 krooni ja 30 sendi nõudes. (t/l 24) Tööandjate andmebaasi andmetel töötas T.O 2006 aastal ASs ja tema palgaks oli 94870 krooni. (t/l 25-26) Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2006 aastal oli 123 krooni. (t/l 27) OÜst esitatud iseloomustusest nähtuvalt iseloomustatakse T.O positiivselt. Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel T.O menetlusaluse isikuna ja kahtlustatavana üle kuulatud ja süüd tunnistavaid ütlusi, joobeseisundi tuvastamise protokolli ja kohtuotsust väärteoasjas, samuti tunnistaja A Š ütlusi, asub seisukohale, et süüdistatava T.O süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on T.O varem karistatud
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning uuesti juhtis süüdistatav mootorsõidukit, olles alkoholijoobes, ajal, mil eelmine karistus ei olnud kustunud. Seega oli süüdistatav uue teo toimepanemisel isikuks, keda on varem karistatud sellise teo eest. Seetõttu asub kohus 3 seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on T.O käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Inkrimineeritava teo eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastani. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest ning ainus kehtiv karistus on inkrimineeritava süüteo koosseisuliseks tunnuseks. Viimase kahe aasta jooksul on süüdistatavat vaid ühel korral tabatud liiklusalase rikkumise toimepanemiselt ning seegi rikkumine oli samalaadne rikkumine. Karistusandmetest nähtuvalt on süüdistatav tabatud mootorsõiduki joobes juhtimiselt 04.10.2003, 27.11.2005 ja viimane kord 19.05.2007. Seega on teda tabatud samalaadse rikkumise toimepanemiselt iga kahe aasta tagant. Sellistest andmetest võiks järeldada, et süüdistatav ei ole süstemaatiline liikluskorra rikkuja, kuid samas on tegemist raskete liiklusalaste rikkumistega, milliste iseloom viitab ilmselgetele süüdistatava alkoholiprobleemidele. Peale selle ei ole süüdistataval mootorsõiduki juhtimisõigust, mistõttu peaks tema osalemine juhina liikluses üldse välistatud olema. Arvestades süütegude iseloomu ja nende eest mõistetud rahaliste karistuste suurust võib teha järelduse, et senine kohaldatud karistusliik ei ole suutnud süüdistatavat ootuspäraselt mõjutada ning seetõttu leiab kohus, et vaatamata süüdistataval sissetuleku olemasolule ei pea kohus võimalikuks süüdistatava suhtes kohaldada sanktsioonis ettenähtud alternatiivset karistust, so rahalist karistust, kuivõrd selline karistusliik ei ole sundinud süüdistatavat edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Seetõttu on rahaline karistus kui karistusliik end ammendanud ja süüdistatava suhtes tuleb kohaldada teiseliigilist, so isiku vabadust piiravat karistust. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatavat ei ole varem isiku vabadust piirava karistusega karistatud ning karistust kergendava asjaolu olemasolust ning karistust raskendava asjaolu puudumisest, samuti positiivsest iseloomustusest. Seetõttu peab kohus võimalikuks karistada süüdistatavat alla sanktsioonis ettenähtud keskmise määra. Arvestades asjaolu, et süüdistataval on alaline sissetulek ja ülalpeetav, leiab kohus, et mõistetava karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas ning karistuse võib jätta tingimisi kohaldamata. Arvestades aga inkrimineeritud teo iseloomu asub kohus seisukohale, et süüdistatav tuleb allutada käitumiskontrollile, tagamaks selle, et järelevalve tingimustes süüdistatav näitab oma soovi elada edaspidi õiguskuulekalt. Kuigi süüdistataval võib tekkida soov omandada mootorsõiduki juhtimisõigust ja mootorsõiduki juhtimise õigust edaspidi oma igapäevastes toimetustes kasutada, leiab kohus, et vastavalt inkrimineeritava teo iseloomule ja ohtlikkusele ning senisele kohtupraktikale tuleb
ettenähtud kuriteo toimepannud isikute suhtes kohaldada
lg 1 p 1 ettenähtud lisakaristust, mistõttu ei pea kohus võimalikuks jätta lisakaristust kohaldamata. Lisakaristuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatava puhul ei ole tegemist süstemaatilise liikluseeskirja nõuete rikkujaga, samuti on süüdistataval ülalpidamisel alaealine laps ning süüdistataval tekivad seoses kriminaalmenetlusega ka rahalised kohustused, mistõttu ei pea kohus vajalikuks määrata lisakaristust ettenähtud sanktsiooni keskmises määras, vaid piirdub lühemaajalise tähtajaga, lootuses, et vähemalt lisakaristuse kandmise ajal ei ole süüdistatav teistele liiklejatele ohtlik. Märt Toming kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.