Narva Linnakohtu 15.detsembri 2005.a. kriminaalasjas nr 1-406/04. Apelleeritud kohtuotsus kohtuotsus, Apellatsiooni esitaja Süüdistatav N.Z; apellatsioon Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Gustav Blumberg Süüdistatav N.Z - töötu, keskharidusega. Varem kohtulikult karistatud kolmel korral, viimati 26.märts 2004.a Narva Linnakohtu poolt Karistusseadusitku § 424 järgi rahalise karistusega 97 päevamäära, s.o. 4 850 krooni ulatuses. Kaitsja Vandeadvokaat Antonina Belõševa (määratud korras) Narva osakonna RESOLUTSIOON : 1.Jätta Narva Linnakohtu 15.detsembri 2005.a. kohtuotsus N.Z-i süüdistusasjas
Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse kirjalikult Viru Ringkonnakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kohtuotsus tehakse teatavaks 10.märtsil 2006.a. ringkonnakohtu kantselei kaudu. Kassatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud ringkonnakohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul advokaadi vahendusel alates päevast, mil kohtumenetluse poolel oli võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.Narva Linnakohtu 15.detsembri 2005.a. otsusega tunnistati N.Z süüdi
lg 2 p 4 järgi ja karistuseks mõisteti 6 (kuus) kuud vangistust.
kohtuotsuse järgi kandmata karistus ja lõplikuks karistuseks mõisteti N.Z-ile 4 (neli) aastat 11 (üksteist) kuud ja 29 päeva vangistust. 1-04-158
kuni 14.detsember 2005.a.. s.o. 1(üks) aasta 7 (seitse) kuud ja 17 (seitseteist) päeva vangistust. Kandmisele kuulub 3 (kolm) aastat 4 (neli) kuud ja 12 (kaksteist) päeva vangistust. Karistusaja alguseks arvestati 15.detsember 2005.a. 2.N.Z süüdistati selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja karistatud Tartu Maakohtu poolt 04.veebruari 2002.a. otsusega Kriminaalkoodeksi § 139 lg 3 ja § 197 lg 2 p 2 järgi 5 (viie) aastase vabadusekaotusega katseajaga 3 (kolm) aastat, uuesti 14.aprilil 2004.a. kella 05.20 paiku võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas Narvas, Tallinna mnt 5 asuvast parklast varem Tallinna mnt 56-91, Narva, korterist varastatud võtmeid kasutades OÜ Perearstikeskusele kuuluva sõiduauto Volkswagen Bora, r/n 038 VWX, maksumusega 117 000 krooni. 3.Süüdistatav N.Z end süüdi ei tunnistanud. Selgitas, et 13.aprillil 2004.a. seadistas Vitali Starokadomski palvel Tatjana Nikitina arvutit. Vitali Starokadomski ja Tatjana Nikitina tegid ettepaneku arvuti seadistamist tähistada. Vitali Starokadomski parkis auto parklasse, tema N.Z, väljus autost parkla väravas ja suitsetas. Siis läksid Vitali Starokadomski korterisse, jõid seal kolmekesi. Oli väga purjus, otsustas 24.00 paiku koju minna. Vitali Starokadomski saatis ta ukseni, seal väljus vannitoast Tatjana Nikitina ning nad mõlemad saatsid ta välja. Auto võtmeid tol õhtul ei näinud ja neid ei võtnud, varastatud auto roolis kunagi ei istunud. 4.Linnakohus, kuulanud ära süüdistatava, kannatanu esindaja ja uurinud kriminaalasja materjale, jõudis järeldusele, et N.Z-i süü esitatud süüdistuses on tõendatud kohtuistungil uuritud kõikide tõendite kogumiga. N.Z-i süüd kinnitavad Tatjana Nikitina ja Vitali Starokadomski ütlused, et päev enne sündmust panid nad koos N.Z-iga auto valvatavasse parklasse, läksid koos koju, kus jõid alkohoolseid jooke. Pärast N.Z-i lahkumist kadusid korterist auto võtmed. Peale nende korteris kedagi ei olnud. Avastanud hommikul auto võtmete kadumise, helistas Vitali Starokadomski kohe N.Z-ile ja see asjaolu kinnitab fakti, et peale N.Z-i Starokadomski korteris kedagi ei olnud. Peale selle märkisid tunnistajad, et korteri uks on pidevalt lukus, seega on välistatud, et keegi võõras satuks korterisse märkamatult. Linnakohus märkis, et puudub alus mitte uskuda tunnistajate ütlusi. Need on loogilised, järjekindlad ja ühtivad omavahel. Samal ajal on süüdistava ütlused vastukäivad. N.Z-i ütlused, et ei saanud kuritegu toime panna, kuna oli alkoholijoobes, ei ole veenvad, kuna N.Z on varem
tema jaoks pole alkoholijoove rooli istumisel takistuseks. 5.Karistuse mõistmisel arvestas kohus, et kriminaalasja materjalidega on tuvastatud, et N.Z on varem kohtulikult karistatud, s.h ka autode ärandamise eest, arvel psühhiaatri juures ei ole, on võetud haldusvastutusele, iseloomustatakse negatiivselt. Süüdistatava teod on kvalifitseeritud õigesti. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid linnakohus ei tuvastanud. Karistuse määramisel arvestas kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi, süüdistatava isikut. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS 2
lg 2 p 4 järgi, nimelt OÜ Perearstikeskusele kuuluva sõiduauto Volkswagen Bora, r/n 038 VWX varguse toimepanemises, mis toimus 14.aprillil 2004.a. kella 05.20 paiku. Eelnimetatud varguses on linnakohtu põhjendused kooskõlas kriminaalasjas tuvastatud faktiliste asjaoludega ning Kriminaalmenetluse seadusitku § 342 lg 3 p 1 kohaselt ei pea ringkonnakohus neid vajalikuks oma otsuses korrata. Apellatsioonis esitatud põhjendused ei anna alust linnakohtu otsuse tühistamiseks. 8.1.Ringkonnakohus leiab, et Narva Linnakohus on Kriminaalmenetluse seadustiku § 60 ja § 61 kohaselt hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt ning see on põhinenud kõigi asjaolude igakülgsel, täielikul ja objektiivsel läbivaatamisel. Seejuures on linnakohtu otsuses Kriminaalmenetluse seadustiku § 312 p-de 1, 2 kohaselt näidatud motiivid, miks ta rajab kohtuotsuse nimelt nendele tõenditele ja loeb mitteusaldusväärseks muud kriminaalasjas leiduvad tõendid, nimelt N.Z-i ütlused. Seega on linnakohtu otsuse pinnalt võimalik jälgida, kuidas ja millistele tõenditele tuginedes on linnakohus jõudnud siseveendumuseni selles, et N.Z pani toime talle süüksarvatud kuriteo. 8.2.Apellatsioonis ei ole esitatud mingeid uusi, linnakohtule mitteteadaolevaid tõendeid, vaid taotletakse olemasolevate tõendite veelkordset hindamist ja sellest tulenevalt õigeksmõistmist. Tõendite veelkordse hindamise taotlusest lähtudes leiab ringkonnakohus, et apellatsioonis ei ole esitatud mingeid selliseid asjaolusid, mis tingiksid linnakohtu järelduste ümberhindamise. Ringkonnakohus nõustub linnakohtu põhjenduste ja järeldustega, sest need vastavad faktilistele asjaoludele. 9.Apellant N.Z väidab, et linnakohus luges vääralt karistuse kandmise aja alguse otsuse kuulutamise päevast, s.o. 15.detsember 2005.a. (lk 166, k.2). Apellandi arvates pidi karistusaja arvestamine algama vahistamise päevast, s.o. 28.aprill 2004.a. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega alljärgnevatel põhjendustel. 9.1.Tulenevalt Kriminaalmenetluse seadustiku § 306 lg 1 p 6 sättest lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel, milline karistus tuleb süüdistatavale mõista.
Sama seadustiku § 68 lg-st 1 tuleneb, et eelvangistus arvatakse karistusaja hulka. See tähendab, et seaduse andja jagas isiku 3
Tulenevalt Vangistusseaduse § 4 sättest on vahistatu isik, kellele on tõkendina kohaldatud vahistamine ja kes kannab eelvangistust kinnise vangla eelvangistusosakonnas või arestimajas. Eeltoodu tõttu ei saa olla karistust enne süüdimõistva otsuse tegemist. Seega käesolevas asjas N.Z-i 28.aprillist 2004.a. kuni 14.detsembrini 2005.a. (lk.62, 71, 221, 255-256, k.1) eelvangistuses viibimise päevad arvati karistusaja hulka. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku § 337 lg 1 p-st 1, § 343 lgst 2, § 345 lk-dest 1ja 2, jätab ringkonnakohus Narva Linnakohtu 15.detsembri 2005.a. kohtuotsuse muutmata ning apellant N.Z-i apellatsiooni rahuldamata. Mihhail Komtatnikov kohtunik Eeva Levina kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.